Tervishoiuteenuste nõudluse hindamine

Tervishoiuteenuste nõudluse hindamisest ja ravi rahastamise lepingute planeerimisest

Sotsiaalmaksuna kogutav ravikindlustusraha on ravikindlustatute ühine vara, et haigestumise korral oleks kõigile kindlustatutele tagatud kaasaegse ravi kasutamisega seotud vajalik finantsiline tugi ootamatult tekkinud ning sageli üsna märkimisväärsete arstiabi kulutuste katmiseks. Haigekassal on tulenevalt ravikindlustuse seadusest kohustus selle raha abil teha diagnostika ja ravi võrdselt kättesaadavaks kõigile ravikindlustatutele.

Selle eesmärgi täitmiseks hindab haigekassa iga-aastaselt kindlustatute ravivajadust ehk nõudlust tervishoiuteenuste järele. Nõudluse hindamine viiakse läbi kõikidel erialadel ja teenuse tüüpides maakondlikul tasemel lähtudes kindlustatu elukohast. Hindamisel arvestatakse, kui suur on kümne-aastases vanusrühmas maakonnas elavate kindlustatute oodatav vajadus tervishoiuteenuste osas järgmiseks aastaks. Kuna võimalused on vajadusest väiksemad, piiratakse hinnatud nõudlust eelarveliste võimalustega. Eriarstiabi tervishoiuteenuste eelarve piirnumbri kinnitab haigekassa nõukogu. 2017. aastaks hinnatud tervishoiuteenuste nõudlus ja rahaliste võimalustega korrigeeritud nõudlus ehk rahastatav nõudlus asub siin.

Rahastatav nõudlus on väga oluline sisend raviasutuste lepingupakkumuste planeerimisel, mille alusel koostame lepingud arvestades kindlustatu ravi vajadust erialati ja ravile liikumist erinevate raviasutuste osas. Analüüsitakse maakonnas konkreetsel eriarstiabi lepinguerialal nõudluse mahtu ja kas see on piisavalt suur, et tagada arstidele jt tervishoiuressurssidele maakonnas kohapeal piisavat koormust. See annab sisendi kaalumiseks, kas haigekassal on põhjendatud sõlmida leping konkreetse eriala teenuste ostmiseks maakonnas teenust osutava lepingupartneriga. Teiste erialade raviteenuse osutamiseks sõlmib haigekassa lepingud kesk- ja regionaalhaiglatega ning vajadusel ka teiste teenuseosutajatega, millega tagatakse vastava eriala teenuste pakkumine Eestis tervikuna. Kokkuvõttes määratletakse kohad, kust ühe või teise eriala teenuste ostmine on optimaalne, jätkusuutlik ja kvaliteetset tulemust tagav, arvestades sealjuures tervishoiupoliitilise raamistikuga. Eriarstiabi geograafilise kättesaadavuse põhimõtted, millest lähtuvalt haigekassa on aastatel 2015, 2016 ja 2017  ravi rahastamise lepinguid planeerinud, asuvad siin.

Ühtlasi koostatakse tervishoiuteenuste (THT) 4 aasta prognoosi, mis on vajalik Eesti raviteenuste koguvajaduse hindamiseks, mis kajastaks erinevate tegurite rakendumisel mõju ressursside vajaduse muutusele ning läbi mille on võimalik arvestada nende mõju ravikindlustuse eelarvele ja THT kättesaadavusele.

Lisaks hinnatud ja rahastatavale nõudlusele ning geograafilise kättesaadavuse põhimõtetele võetakse ravi rahastamise lepingute mahtude planeerimisel arvesse teenuste ajalist kättesaadavust ehk ravijärjekordade andmeid, erialaseltside/meditsiinipersonali olemasolu raviasutuses ning ravikindlustuspaketti lisandunud uute tervishoiuteenuste infot (tervishoiuteenuste loetelu ja selle uuendamine).