Ravijärjekorrad

Mis on ravijärjekord?

Ravijärjekorra mõiste on sotsiaalministri määruses nr 46 - see on tervishoiuteenuse saamist ootavate isikute nimekiri, mida peetakse tervishoiuteenuse osutaja registratuuris. Järjekordade pikkus sõltub mitmetest teguritest.

Abi vajamisel on oluline haiguse tõsiduse õigeaegne tuvastamine ja eluohtlikus seisundis inimese kiire abistamine. Ülejäänud juhtudel tuleb tagada arsti vastuvõtule pääsemine sõltuvalt terviseprobleemist mõistliku aja jooksul. Lähtutud on põhimõttest, et inimene peaks saama vajamineva tervishoiuteenuse sellise aja jooksul, mil tema tervislik seisund oluliselt ei halvene. Inimene peab kindlasti arsti vastuvõtule pääsema ravijärjekordade maksimummäära piires. 

Perearsti vastuvõtule peab pääsema: 

  • ägeda terviseprobleemi korral samal päeval
  • kõigil teistel juhtudel viie tööpäeva jooksul. 

Eriarstiabi ambulatoorsele vastuvõtule kuni 6 nädalat.  

Eriarstiabi plaanilisele haiglaravile üldjuhul kuni 8 kuud. Määruses on toodud ka erijuhud teatud valdkondade puhul.

NB! Vältimatut ja erakorralist ravi vajavad kindlustatud võetakse ravile olenevalt patsiendi tervislikust seisundist kohe või plaanilisest järjekorrast lühema ooteaja jooksul. Konkreetse inimese ooteaja pikkus oleneb arsti hinnangust.

Mida saab teha ravijärjekorra lühendamiseks?

Ravijärjekord tekib siis, kui patsientide vajadused on reaalsetest võimalustest suuremad. Võimaluste all mõistetakse nii raha kui ka tegijaid. Haigekassa ostab raviasutustelt oma kindlustatutele teenuseid vastavalt laekunud ravikindlustusrahale.  Tervishoiuteenuse osutaja planeerib oma tegevuse tema käsutuses olevate ruumide, seadmete, teenust osutava personali ja haigekassast ostetava teenuse mahu olemasolu järgi.

Eriarstiabi vajajad pannakse tervishoiuprobleemi tõsiduse alusel ravijärjekorda. Lähtutud on põhimõttest, et inimene peaks saama vajamineva tervishoiuteenuse sellise aja jooksul, mil tema tervislik seisund oluliselt ei halvene. Tõsise tervisehädaga inimene pääseb eriarstile kiiremini.

Nii mõnelegi inimestele teeb muret eriarsti juurde pääsemine. Selleks, et ravijärekorrad lüheneksid, saavad inimesed ka ise palju ära teha. Enamik tervisemuresid ei vaja eriarsti abi, kuna need saab kiiresti lahendada teie perearst, kes koostöös pereõega diagnoosib ja ravib enamikke haigusi. Väga tähtis on ka see, et inimene teavitaks raviasutust, kui ta ei saa mingil põhjusel vastuvõtule või haiglaravile tulla. Õigeaegse teavituse korral (vähemalt 24 tundi enne visiiti) saab vabastada vastuvõtu aja ning teistel patsientidel on võimalik aeg broneerida ja kiiremini arstiabi saada.  

Kuigi ravijärjekordi kaotada ei õnnestu, aitab koostöö patsiendi-perearsti-eriarsti vahel tagada inimesele õigeaegse ja vajaliku abi!

Mida teha siis kui te ei pääse lubatud ooteajal perearsti või eriarsti vastuvõtule?

Juhul, kui inimene tunneb, et ta on jäänud vajaliku arstiabita, siis on oluline haigekassa poole pöörduda, et saaksime omalt poolt asjaolusid selgitada. Selleks palume teil saata haigekassale digitaalselt allkirjastatud avaldus aadressile info@haigekassa.ee. Kui te ei saa avaldust allkirjastada digitaalselt, kirjutage avaldus paberile, allkirjastage see ja saatke postiga aadressile Lastekodu 48, Tallinn, 10144 või tooge ise haigekassa  klienditeenindusse. Kui oleme teie avalduse kätte saanud, siis on meil õigus konkreetse juhtumi menetlemiseks isikuandmeid töödelda ja ning vajadusel küsida lisainformatsiooni tervishoiuteenuse osutajalt.

Ravijärjekordade pikkuse põhjused

Ravijärjekord pikeneb siis kui nõudlus teenuse järele ületab pakkumise. Nõudlust tervishoiuteenustele mõjutavad:

  • Konkreetsete raviasutuste töö planeerimine, sh kui palju vastuvõtuaegasid annab raviasutus registratuuri plaanilisteks esmavastuvõttudeks, kui palju broneerib erakorralisteks vastuvõttudeks ja korduvvastuvõttudeks;arstide, aparatuuri ja ruumide (näiteks operatsioonitubade) hõivatus;
  • Suur tagasikutsete arv - kui tagasikutseid eriarstile on palju , kasvab ka järjekordades ootavate inimeste arv;
  • Patsiendi isiklik valik (patsient soovib minna kindla eriarsti juurde või kindlasse raviasutusse);
  • Vastuvõtule registreerunud, kuid kohale mitte minevad patsiendid raviasutuste hinnangul võib selliseid patsiente olla 10-15%.
  • Haigekassa ja tervishoiuteenuse osutaja vahelise lepingu maht. Vaid see punkt loetelust on tegur, mida haigekassal on võimalik vahendite olemasolul lepingusummade muutmisega mõjutada.

Ülevaade tervishoiuteenuste kättesaadavusest ja sellega seotud tegevustest (12.02.2016)

Kuidas saab patsient ravijärjekordade lühendamisele kaasa aidata?

Tervisemure korral pöörduge esmalt oma perearsti poole. Perearst koos pereõega suudavad lahendada suurema osa terviseprobleemidest. Ägeda tervisehäirega patsiendile peab perearst vastuvõtu korraldama pöördumise päeval, teistel juhtudel viie tööpäeva jooksul. Tähtajast kinnipidamiseks peab perearst vajadusel pikendama oma vastuvõtu aega.

Teil on võimalik valida endale raviasutust ja arsti. Erinevates raviasutuses ja erinevate arstide juurde võivad olla erineva pikkusega ravijärjekorrad. Isegi kui perearst on saatekirjale kirjutanud mõne kindla arsti või raviasutuse nime, tasub alati küsida vastuvõtuaegu teistest haiglatest või teiste arstide juurde. Ravile võib minna ükskõik millise haigekassa lepingupartneri juurde üle kogu Eesti. Lisaks suurematele haiglatele saab haigekassa rahastusega vastuvõtule ka väiksemates raviasutustes. Lisateavet lepingupartnerite kohta saab ka haigekassa klienditelefonil (372) 669 6630.  vastuvõtule või haiglaravile tulla. Nii saab visiiti pakkuda järgmisele abivajajale. Täiendavate küsimuste või probleemide tekkimisel võib pöörduda ka haigekassa poole.

Mida teeb haigekassa eriarstiabi ravijärjekordade lühendamiseks?

Tugevdame perearstisüsteemi - oleme seadnud eesmärgiks leida võimalus perearsti vastuvõttudeks ka õhtusel ajal ja nädalavahetusel linnades, kus töötavad grupipraksised. Tööaja välised perearsti vastuvõtud vähendavad koormust haiglate erakorralise meditsiini osakondadele.

Jälgime ravi rahastamise lepingute täitmist ja analüüsime tervishoiuteenuste kättesaadavust. Vajadusel ning võimalusel muudame vahendite jaotust tervishoiuteenuse osutajate vahel erialade ja ravitüüpide lõikes. Arendame ambulatoorse ja päevaravi teenuseid ning suurendame nende osakaalu – raviliikide struktuuri muutus (statsionaarne ravi/päevaravi/ambulatoorne ravi) võimaldab kõigi jaoks tulemuslikumat ja mugavamat ressursside kasutamist.

Arendame e-konsultatsiooni võimalusi perearstidele, et toetada üld- ja eriarstiabi koostööd. E-konsultatsioon võimaldab perearstil terviseinfosüsteemi kaudu konsulteerida eriarstidega täpsemaks diagnoosimiseks ning kiireks raviga alustamiseks. 2013. aasta märtsikuust on perearstidel võimalik kasutada eriarsti e-konsultatsiooni endokrinoloogia ja uroloogia erialal

Toetame e-tervise infosüsteemi arengut, sh digiregistratuuri arendamist ja tavakasutusse võtmist. Üle-eestiline digiregistratuur võimaldab saada tervikliku ülevaate erinevate raviasutuste ootejärjekordadest nii perearstil kui patsiendil ning leida patsiendile sobivaim vastuvõtuaeg ning -koht. Digiregistratuuri rakendumise esimeseks eelduseks on pabersaatekirjadelt e-saatekirjadele üleminek ning saatekirjata erialade analüüs (võimalik saatekirja nõude laiendamine).

Ravijärjekorrad 01.11.2017 seisuga
ErialaRavitüüpAsukohtRaviasutusPäevi
Dermatoveneroloogia ehk naha- ja suguhaigused Ambulatoorne vastuvõtt Ida-Tallinna Keskhaigla AS 51
Dermatoveneroloogia ehk naha- ja suguhaigused Ambulatoorne vastuvõtt Lääne-Tallinna Keskhaigla AS 47
Dermatoveneroloogia ehk naha- ja suguhaigused Ambulatoorne vastuvõtt Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA 93
Dermatoveneroloogia ehk naha- ja suguhaigused Ambulatoorne vastuvõtt Tallinna Lastehaigla SA 26
Dermatoveneroloogia ehk naha- ja suguhaigused Ambulatoorne vastuvõtt Hiiumaa Haigla SA 31
Dermatoveneroloogia ehk naha- ja suguhaigused Ambulatoorne vastuvõtt Ida-Viru Keskhaigla SA 8
Dermatoveneroloogia ehk naha- ja suguhaigused Ambulatoorne vastuvõtt Narva Haigla SA 28
Dermatoveneroloogia ehk naha- ja suguhaigused Ambulatoorne vastuvõtt Järvamaa Haigla AS 7
Dermatoveneroloogia ehk naha- ja suguhaigused Ambulatoorne vastuvõtt Läänemaa Haigla SA 1
Dermatoveneroloogia ehk naha- ja suguhaigused Ambulatoorne vastuvõtt Põlva Haigla AS 7
Dermatoveneroloogia ehk naha- ja suguhaigused Ambulatoorne vastuvõtt Pärnu Haigla SA 82
Dermatoveneroloogia ehk naha- ja suguhaigused Ambulatoorne vastuvõtt Raplamaa Haigla SA 31
Dermatoveneroloogia ehk naha- ja suguhaigused Ambulatoorne vastuvõtt Kuressaare Haigla SA 20
Dermatoveneroloogia ehk naha- ja suguhaigused Ambulatoorne vastuvõtt Tartu Ülikooli Kliinikum SA 69
Dermatoveneroloogia ehk naha- ja suguhaigused Ambulatoorne vastuvõtt Valga Haigla AS 13
Dermatoveneroloogia ehk naha- ja suguhaigused Ambulatoorne vastuvõtt Viljandi Haigla SA 0
Dermatoveneroloogia ehk naha- ja suguhaigused Ambulatoorne vastuvõtt Lõuna-Eesti Haigla AS 40
Dermatoveneroloogia ehk naha- ja suguhaigused Päevaravi Ida-Tallinna Keskhaigla AS 63
Dermatoveneroloogia ehk naha- ja suguhaigused Päevaravi Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA 3
Dermatoveneroloogia ehk naha- ja suguhaigused Päevaravi Pärnu Haigla SA 6