Kontrastsus:

TUGEV TAVALINE
Vali keel

KKK

Plaanilise välisravi eelluba

Plaanilise välisravi eelluba on haigekassa juhatuse otsus võtta taotlejalt üle tasu maksmise kohustus vajaliku tervishoiuteenuse eest välisriigis. Eelloa saamiseks tuleb haigekassale esitada vastav taotlus (vaata lähemalt plaaniline ravi välisriigis).

Enne plaanilise välisravi eelloa taotlemist selgitada oma Eesti raviarstiga välja, millist tervishoiuteenust välisriigis on vaja taotleda. Eelloa taotlemiseks tuleb patsiendil või tema seaduslikul esindajal täita taotlus (vt täpsemalt plaanilise välisravi eelloa taotlemine) ning Eesti raviarstil täita konsiiliumi protokoll. Kiiremaks menetlemiseks palume esitada taotlus koos konsiiliumi protokolliga. Viimase puudumisel saadab vastavasisulise palve Teie raviarstile haigekassa.

Konsiilium on arstide meeskond, kus on esindatud eriarstide pädevus ning mis töötab nõuandva koguna, tehes otsuseid patsiendi parima võimaliku ravitulemuse saavutamiseks.

Haigekassas kindlustatul on õigus saada tervishoiuteenuseid (plaanilist ravi) välisriigis teatud kriteeriumite alusel. Seda, milliseid tervishoiuteenuseid saab välisriigis taotleda, lähtub sellest, mille alusel neid taotletakse – kas :

  1. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004, artikkel 20 alusel või
  2. Ravikindlustuse seaduse §271, lõige 1 alusel

(vt täpsemalt plaaniline ravi välisriigis).

Haigekassa teeb välisriiki ravile suunamise otsuse toetudes Eesti erialaarstide konsiiliumi hinnangule ning kontrollides taotluse seaduses sätestatud kriteeriumitele vastavust. Kui taotlusega on kaasas nõuetele vastav konsiiliumi protokoll, võtab taotluste menetlemine  aega kuni 30 päeva. Kui taotlus on haigekassasse jõudnud konsiiliumi protokollita, pöördub haigekassa patsiendi raviarsti poole palvega konsiilium kokku kutsuda. Konsiilium aitab välja selgitada, kas tervishoiuteenuse vajadus välisriigis on põhjendatud ning kas Eestis on võimalik taotletud tervishoiuteenust või sellele alternatiivset tervishoiuteenust osutada. Konsiiliumi protokollita või puuduliku informatsiooniga konsiiliumi protokolliga esitatud taotluse puhul võtab  menetlemine  aega  2-3 kuud (vt täpsemalt küsimus 6).

Kui terviseseisund vajab erakorralist sekkumist, saadab sellekohase kinnituse haigekassale raviarst ning taotlust menetletakse kiirkorras (vt täpsemalt küsimus 13).

Menetlust võivad pikendada järgnevad asjaolud:

  • puudulikult täidetud taotlus;
  • puudulikult täidetud konsiiliumi protokoll;
  • patsiendi keeldumine täiendava terviseseisundi hindamisest;
  • vajalike dokumentide tähtajaks mittesaabumine;
  • juhul kui patsiendil tekib raviarstiga lahkarvamus tervishoiuteenuse osutamise vajalikkuse ja otstarbekuse osas;
  • plaanilise välisravi eelloa menetluse  põhimõtete vääriti mõistmine.

Ravikindlustuse seaduse § 27¹ lõike 3 kohaselt on haigekassa nõudmisel patsiendil kohustus läbida täiendav terviseseisundi hindamine, mille teeb vajadusel haigekassa määratud arst, et välja selgitada patsiendi terviseseisundi vastavus plaanilise välisravi kriteeriumidele. Nõuet läbida täiendav terviseseisundi hindamine rakendab haigekassa juhul, kui hinnangut plaanilise välisravi tingimustele vastavuse või mittevastavuse kohta ei ole võimalik anda või on antud hinnang kriteeriumitega vastuolus.

Täiendava terviseseisundi hindamise läbimata jätmisel teeb haigekassa taotluse kohta otsuse meile teadaolevate andmete põhjal.

Taotluse menetlemisel lähtub haigekassa  taotlusest, konsiiliumi hinnangust ja ravikindlustuse seaduse § 271 lõikes 1 sätestatud järgmistest kriteeriumidest:

  • taotletavat tervishoiuteenust ega sellele alternatiivset tervishoiuteenust ei saa kindlustatud isikule Eestis  osutada;
  • taotletava tervishoiuteenuse osutamine on kindlustatud isikule näidustatud;
  • taotletaval tervishoiuteenusel on tõendatud meditsiiniline efektiivsus;
  • taotletava tervishoiuteenuse eesmärgi saavutamise keskmine tõenäosus on vähemalt 50 protsenti.

 

Enne keelduva otsuse tegemist selgitab haigekassa taotlejale kirjalikult, miks me ei saa tervishoiuteenust plaanilise välisravi  abil rahastada. Ühtlasi annab haigekassa taotlejale võimaluse esitada kirjalikus vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Keelduva otsuse korral väljastatakse taotlejale kirjalik teade koos põhjendusega ravile suunamisest keeldumise kohta.

Ravi, mille puhul meditsiinilist tõendatud efektiivsust saab hinnata avaldatud kliiniliste uuringute ja teaduskirjanduse alusel.

Kirjalik ärakuulamine edastatakse taotlejale enne keelduva otsuse tegemist. Selles selgitab haigekassa kirjalikult, miks me ei saa taotletavat tervishoiuteenust plaanilise välisravi raames rahastada.

Kirjalik ärakuulamine võimaldab plaanilise välisravi eelloa taotlejal esitada kirjalikus vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited.

Jah. Plaanilise välisravi eelloa taotlus tuleb esitada enne ravile suundumist. Ravile saab minna siis, kui haigekassa on väljastanud eelloa.

Koos konsiiliumi protokolliga esitatud taotluse menetlemine võtab aega kuni 30 päeva. Konsiiliumi protokollita esitatud taotluse menetlemine võtab aega  2-3 kuud, mõningatel juhtudel veel kauem (vt täpsemalt küsimus 6).

Kui terviseseisund vajab erakorralist sekkumist, saadab sellekohase kinnituse haigekassale raviarst ning taotlust menetletakse kiirkorras (vt täpsemalt küsimus 13).

Erakorraliseks tööks on ajaressurss piiratud ning mõeldud tõeliselt erakorraliste ravijuhtudega tegelemiseks. Kiirkorras menetletakse taotlust juhul, kui ravi on vaja osutada loetud tundide või päevade jooksul. Sellekohase kinnituse saadab haigekassale raviarst. Taotluse kiirkorras menetluse eelduseks on, et esitatud on korrektselt täidetud nii plaanilise välisravi eelloa taotlus kui ka konsiiliumi protokoll.

Nädalavahetustel ja riigipühadel taotluse menetlemist ei toimu.

Plaanilise välisravi eelloa menetlemist ja väljastamist kiirkorras ei toimu järgnevatel põhjustel:

  • haiglas on konsultatsiooni- või operatsiooniaeg juba broneeritud ning taotlust ei ole esitatud piisava ajavaruga;
  • reisipiletid on broneeritud, taotlust ei ole esitatud piisava ajavaruga;
  • terviseseisund ei vaja erakorralist sekkumist.

Haigekassa ei otsi välisraviks vajalikku haiglat, arsti või tervishoiuteenust. Plaanilise välisravi vajaduse kindlakstegemine ning selleks sobiliku raviasutuse välisriigis leidmine toimub välisravi taotleja ja Eesti arsti omavahelises koostöös.

Haigekassa ei broneeri vastuvõtte, konsultatsioone või operatsiooniaegu välisriigis. Vajalikud kokkulepped sõlmib kas Eesti raviarst, patsient või tema seaduslik esindaja (nt lapsevanem).

Üldjuhtudel haigekassa välisriiki plaanilisele ravile suundumisel kulutusi transpordile ei hüvita.

Erandjuhul tasub haigekassa meditsiinilise lennutranspordi eest, kui patsiendi terviseseisundi tõttu ei ole teiste transpordivahendite kasutamine võimalik. Meditsiinilise lennutranspordi vajaduses lepivad kokku välisriigi ja Eesti raviasutus. Eesti raviasutus arveldab otse haigekassaga.

Alates 1. jaanuarist 2021 tasub haigekassa ka meditsiinilise maismaatranspordi eest kiirabi ja praamiga.

Statsionaarsel haiglaravil viibimisel patsiendil majutuskulud puuduvad. Ambulatoorse ravi puhul tasub haigekassa patsiendi majutuskulud haiglaga piirneval alal (nn patient hotel) vaid ravil viibimise aja vältel.

Patsiendiga kaasas olevate pereliikmete haiglaväliseid majutuskulusid haigekassa ei kata.

 

Haigekassa poolt väljastatud S2 vormi või garantiikirja alusel saadab välisriigi raviasutus raviteenuste arve(d) otse haigekassale ning patsient tasumise pärast muretsema ei pea. Võimalike mittemeditsiinilistele kulude (transpordi-, tõlke-, administreerimis- või kontorikulu, haiglavälise majutuse jne) eest tasub välisriigi raviasutusele patsient või tema seaduslik esindaja.

Vastavalt ravikindlustuse seadusele on ambulatoorse eriarstiabi visiiditasu piirmäär 5 eurot ja voodipäevatasu piirmäär 2,50 eurot. Sellest tulenevalt võtab haigekassa tasu maksmise kohustuse üle visiiditasu eest, mis on rohkem kui 5 eurot. Haigekassa võtab üle tasu maksmise kohustuse kogu visiiditasu eest, kui arstiabi osutatakse rasedale või alla 2-aastasele lapsele. Haigekassa võtab üle tasu maksmise kohustuse voodipäevatasu eest majutuse standardtingimustes, mis on rohkem kui 25 eurot (s.o 2,5 eurot päevas maksimaalselt 10 päeva eest). Haigekassa võtab tasu maksmise kohustuse üle kogu voodipäevatasu eest intensiivravi osutamise ajal, raseduse ja sünnitusega seotud statsionaarse eriarstiabi osutamisel või statsionaarse eriarstiabi osutamisel alla 18-aastasele isikule (vt täpsemalt küsimus 19).

Patsiendiga kaasas olevate pereliikmete haiglaväliseid majutuskulusid haigekassa ei kata.

Vastavalt ravikindlustuse seadusele on ambulatoorse eriarstiabi visiiditasu piirmäär 5 eurot ja voodipäevatasu piirmäär 2,50 eurot. Sellest tulenevalt võtab haigekassa tasu maksmise kohustuse üle visiiditasu eest, mis on rohkem kui 5 eurot. Haigekassa võtab üle tasu maksmise kohustuse kogu visiiditasu eest, kui arstiabi osutatakse rasedale või alla 2-aastasele lapsele. Haigekassa võtab üle tasu maksmise kohustuse voodipäevatasu eest majutuse standardtingimustes, mis on rohkem kui 25 eurot (s.o 2,5 eurot päevas maksimaalselt 10 päeva eest). Haigekassa võtab tasu maksmise kohustuse üle kogu voodipäevatasu eest intensiivravi osutamise ajal, raseduse ja sünnitusega seotud statsionaarse eriarstiabi osutamisel või statsionaarse eriarstiabi osutamisel alla 18-aastasele isikule.

Patsiendiga kaasas olevate pereliikmete haiglaväliseid majutuskulusid haigekassa ei kata.

Tagasimakse vormistamiseks palume esitada järgmised dokumendid:

  • visiidi- või voodipäevatasu arve (PDF fail või originaalarve paberil);
  • arve maksmist tõendav dokument.

Sooviavaldus koos vajalike dokumentidega saata Teie juhtumit menetlenud välisravi spetsialisti e-posti aadressile või aadressil Eesti Haigekassa, Lastekodu 48, Tallinn 10113 märksõnaga „Välisravi“.

Eelloata ja juba osutatud tervishoiuteenuste eest on võimalik taotleda haigekassalt rahalist hüvitist kahel erineval alusel:

1. Hüvitamine Eestis sätestatud hinnakirja RaKS §662 alusel (patsiendiõiguste direktiiv 2011/24/EL).

Õigus saada hüvitist  plaanilise  arstiabi puhul Euroopa Liidu ja EEA liikmesriikides ja seda nii riiklikus kui ka eraraviasutuses (vaata täpsemalt küsimused 24 ja 26). Hüvitamine toimub nende tervishoiuteenuste puhul, mida isikul on õigus saada ka Eestis ning samadel alustel nagu saades seda tervishoiuteenust Eestis (vt täpsemalt plaaniline ravi välisriigis).

Juhime tähelepanu, et Šveitsis ei kehti direktiiv 2011/24/EL, mille alusel on inimesel õigus pöörduda teise Euroopa Liidu liikmesriiki plaanilist arstiabi saama ning hiljem koduriiki naastes taotleda hüvitist.

2. Hüvitamine vastavalt ravi osutanud riigi hinnakirjale vajamineva arstiabi korral (Määrus (EÜ) nr 883/2004).

Seda on õigus saada ainult juhul kui tegemist oli vajamineva arstiabiga ajutiselt teises riigis (Euroopa Liidu ja EFTA liikmesriikides) viibides ehk vajadus arstiabi järgi tekkis alles teises riigis viibides. Tegemist peab olema riiklikkusse süsteemi kuuluva raviasutusega (vt täpsemalt küsimused 24 ja 25).

 

Haigekassa ei hüvita:

  • eksperimentaalravi;
  • kliinilistes uuringutes osalemist;
  • teenust, mis on Eestis kättesaadav, aga ei kuulu tervishoiuteenuste loetellu (tasuline teenus);
  • mittemeditsiinilisi kulusid (omaosalus, tõlketeenus, majutus, reisikulud). Majutuse, omaosaluse ja reisikulude osas rakenduvad eritingimused (vt lähemalt küsimus 16, 17,18 ja 19).

 

S2 vorm on Euroopa Liidu ja Euroopa Vabakaubanduspiirkonna (European Free Trade Association, EFTA) riikides (vt lähemalt küsimused 24 ja 25) kehtiv dokument, mille väljastab haigekassa juhul, kui taotleja on Eestis kindlustatud. Vormi S2 esitamisel koheldakse haigekassas kindlustatut kui vastava liikmesriigi (tervishoiuteenust osutava riigi) kindlustatut. See tähendab, et teises riigis osutatud tervishoiuteenuste eest tuleb mõnedel juhtudel patsiendil endal tasuda teatud kulud (nt vastava riigi poolt kehtestatud omavastutustasud, transpordikulu, tõlkekulu, administreerimis- või kontorikulu, haiglaväline majutus jne).

Vormi S2 väljastamise eelduseks on plaanilise välisravi eelloa olemasolu.

Vaata lähemalt https://europa.eu/youreurope/citizens/work/social-security-forms/index_en.htm

Garantiikiri on dokument, mis kinnitab, et haigekassa katab patsiendi tervishoiuteenuste kulud välisriigis. Garantiikiri ei laiene võimalikele mittemeditsiinilistele kuludele (transpordi-, tõlke-, administreerimis- või kontorikulu, haiglaväline majutus jne), mille eest tasub välisriigi raviasutusele patsient või tema seaduslik esindaja.

Garantiikirja väljastab haigekassa taotletavat tervishoiuteenust osutavale välisriigi raviasutusele. Garantiikirja väljastamise eelduseks on plaanilise välisravi  eelloa olemasolu.

Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Horvaatia, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia *, Taani, Tšehhi, Ungari.

 

 

* Ühendkuningriik lahkus Euroopa Liidust 31. jaanuaril 2020. Pärast Ühendkuningriigi lahkumist Euroopa Liidust hakkas 1. veebruarist kehtima üleminekuperiood, mis kestab 31. detsembrini 2020. Üleminekuperioodi ajal kehtib jätkuvalt Euroopa Liidu õigus Ühendkuningriigis Euroopa Liidu kodanikelehttps://vm.ee/et/tegevused-eesmargid/mida-vaja-teada-seoses-brexitiga

EFTA liikmeid on neli: Norra, Šveits, Island ja Liechtenstein.

Euroopa Liidu suhted EFTA riikidega võib tinglikult jagada kaheks. Kolme EFTA riigiga – Norra, Liechtenstein ja Island – on suhted reguleeritud Euroopa Majanduspiirkonna raames (European Economic Area, EEA). Kuna aga Šveits ei ole EEA liige, siis Euroopa Liidu suhted Šveitsiga on reguleeritud eraldi Euroopa Liidu ja Šveitsi kahepoolsete lepingute kaudu.

 

EEA liikmeid on kolm: Norra, Liechtenstein, Island.

 

Kui vormil S2 või garantiikirjal on kehtivusaeg läbi saamas aga ravi veel kestab, tuleb vormistada kehtivusaja pikendus. Selleks palume vastavasisuline palve saata vähemalt kaks nädalat enne kehtivusaja lõppu Teie juhtumit menetlenud välisravi spetsialisti e-posti aadressile.

Ajutise töövõimetuse hüvitised

Töövabastuse perioodi kohta vormistab arst Sulle elektroonilise töövõimetuslehe ja edastab selle haigekassa andmekogusse. Kui  arst töövõimetuslehe lõpetab, siis palun teavita sellest oma tööandjat!

Selleks, et haigekassa määraks ja maksaks töövõimetuslehe alusel hüvitist, peab tööandja arsti poolt lõpetatud töövõimetuslehe andmed haigekassale esitama elektroonselt riigiportaalis www.eesti.ee. Pärast seda, kui tööandja on andmed haigekassale edastanud ja töövõimetuslehe andmed ei vaja täpsustamist, kantakse hüvitis Su arvelduskontole paari tööpäeva jooksul. 

Infot oma töövõimetuslehtede kohta näed riigiportaalist www.eesti.ee teenuses „Isiku töövõimetushüvitised.

FIE-le maksab haigekassa ajutise töövõimetuse hüvitist alates üheksandast töövabastuse päevast. Kaheksa esimese töövabastuse päeva eest FIE-dele haigushüvitist ei maksta.

Töölepingu seaduse kohaselt on töötajal õigus puhkus katkestada, edasi lükata või enneaegselt lõpetada töötajast tulenevatel olulistel põhjustel. Need põhjused on eelkõige ajutine töövõimetus, rasedus- ja sünnituspuhkus või streigis osalemine.

Töötajal on õigus nõuda kasutamata jäänud puhkuseosa vahetult pärast puhkuse kasutamist takistava asjaolu äralangemist või poolte kokkuleppel muul ajal. Töötaja on kohustatud tööandjale teatama puhkuse kasutamist takistavast asjaolust esimesel võimalusel.

Töövõimetusleht väljastatakse töötajale haiguse või vigastuse korral kalendripäevade alusel ning hüvitise maksmist ei saa siduda töötaja tööajakavaga.

Ajutise töövõimetuse hüvitist arvutatakse sotsiaalmaksuga maksustatud tulult. Makstav hüvitis arvutatakse eelneva kalendriaasta sotsiaalmaksu alusel, mille andmed saab haigekassa maksu- ja tolliametist.

Vastavalt ravikindlustuse seadusele (§55 lg 1) ei võeta töövõimetushüvitise arvestamisel arvesse doktoranditoetusi, vanemahüvitist ja teisi valla, linna või loomeliidu poolt makstavaid toetusi ning nendelt makstud sotsiaalmaksu.

Hüvitise summa saamiseks arvutatakse töötaja kalendripäeva keskmisest tulust hüvitise määr ning see korrutatakse hüvitamisele kuuluvate päevade arvuga. Hüvitiselt peetakse kinni tulumaks.

Ajutise töövõimetuse hüvitise maksmise kord sõltub töövõimetuslehe liigist ja põhjusest. Täpsemalt saab hüvitise määramise ja maksmise korrast lugeda hüvitiste lehelt.

Kui eelmisel kalendriaastal sotsiaalmaksuga maksustatav tulu puudus, lähtutakse hüvitise arvutamisel inimesega varasemalt kokkulepitud töötasust ja alampalgast. Lisainfot selle kohta saab haigekassa kodulehelt.

Haigekassa maksab ajutise töövõimetuse hüvitise välja 30 kalendripäeva jooksul alates päevast, kui kindlustatud inimese tööandja on teinud nõuetekohased kanded elektroonilisele töövõimetuslehele või kui paberil lisadokumendid on laekunud haigekassasse.

Tööandja peab maksma haigushüvitise välja palgapäeval, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul pärast seda, kui arst on riigiportaalis eesti.ee nõuetekohaselt vormistatud haiguslehe lõpetanud.

Jah, saab küll. Hüvitise saaja nime ja arvelduskonto andmeid on võimalik muuta:

  • Riigiportaali eesti.ee teenuses „Minu arvelduskonto ja andmed haigekassas“;
  • saates digiallkirjaga avalduse aadressile info [at] haigekassa.ee.

Töösuhte ajal alanud töövõimetuslehe ning järglehed maksab haigekassa välja, olenemata sellest, et vahepeal töösuhe lõpeb. Tööandja kohustus maksta hüvitist alates neljandast päevast antud juhul ei kehti, kuna tööleping lõppes enne tööandja hüvitise maksmise perioodi.

Välisriigi arstilt saadud paberil tõend esita oma tööandjale, kes edastab selle koos vajalike lisadokumentidega haigekassasse.

EL-i liikmesriigis kindlustatud patsientidele väljastatakse töövõimetuse kinnitamiseks vormid E115 ja E116, mis on olemas Euroopa Liidu blankettide lehel. Küsimuste korral palume võtta ühendust haigekassaga telefonil  +372 669 6630 või e-posti aadressil info [at] haigekassa.ee.

COVID-19 vaktsineerimine

COVID-19 pandeemia mõjub laastavalt tervishoiule, sotsiaalsfäärile ja majandusele. COVID-19 haigus võib põhjustada tõsist haigestumist ning surma. Ei ole teada, millised on viiruse pikaajalised mõjud erinevas vanuses inimestele ja ka ka muidu tervetele inimestele.

Vaktsineerimine on üks tõhusamaid võimalusi nakkushaigustesse haigestumist ennetada. Haigestumise vältimiseks on vaja ohutuid ja efektiivseid vaktsiine. See tähendab, et organism tunneb haigustekitaja kohe ära ning hakkab ennast selle vastu kaitsma. Iseäranis oluline on tervishoiutöötajate ja hoolekandeasutuste töötajate kaitsmine, sest nendel on COVID-19 haigusega kokkupuuterisk kõrgeim. Samuti on oluline vanemate inimeste ja teatud diagnoosidega inimeste kaitsmine, sest neile võivad haigestumisega kaasneda kõige raskemad tagajärjed.

COVID-19 vaktsiinid tekitavadd organismis immuunvastuse, et ära hoida uue koroonaviiruse SARS-CoV-2 põhjustatud haigust. Vaktsineerimine COVID-19 haiguse vastu mängib suure tõenäosusega olulist rolli koroonaviiruse põhjustatud pandeemia kontrolli alla saamises ning tavapärase elu juurde tagasi pöördumises.

COVID-19 vaktsiinide väljatöötamine on ülemaailmne prioriteet ning sellega tegelevad hetkel mitmed suured ettevõtted ja ülikoolid kogu maailmas. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) veebisaidil on värske loetelu kõigist praegu väljatöötamisel olevatest vaktsiinikandidaatidest.

Vaktsiinide väljatöötamisel kasutatakse aastakümnetega saadud kogemusi vaktsiinide arendamisest, testimisest ja tootmisest. Sealjuures lähtutakse samadest reeglitest ja kvaliteedinõuetest nagu ka teiste ravimite puhul.

Esmalt testitakse vaktsiine laboratoorsetes tingimustes ning seejärel toimuvad kliinilised uuringud, kus vaktsiine testitakse vabatahtlikel. Need uuringud aitavad saada aru, kuidas vaktsiinid töötavad ning - mis eriti tähtis - annavad arusaama nende ohutusest ja tõhususest.

Kõiki vaktsiinikandidaate hindavad teadlased ja ametid standardite alusel, mis kehtivad Euroopa Liidus kõigile ravimitele, garanteerimaks, et need vastaksid kõikidele kvaliteedi-, ohutuse ja tõhususe nõuetele. Jälgitakse, et otsuste langetamine oleks teaduslikult usaldusväärne. Nagu iga ravimi puhul, peab tulevikus kasutusloa saava vaktsiini võimekus inimesi COVID-19 haiguse eest kaitsta olema palju suurem kui selle võimalikud riskid või kõrvaltoimed. Müügiloa saamise tingimusi pandeemia tõttu ei leevendata.

Euroopa Liidus ja sealhulgas Eestis tohib kasutada ainult vaktsiine, mis vastavad kõikidele EL-i ja Eesti nõuetele. Euroopas kontrollib, et vaktsiin oleks piisavalt ohutu ja tõhus ning väljastab müügiloa Euroopa Ravimiamet. Vaktsiin jõuab Eestisse pärast seda, kui müügiluba on väljastatud.

Täpsemat infot vaktsiini ja vaktsineerimise kohta leiab vaktsineeri.ee lehelt.

26. detsembril jõudis Eestisse terviseametisse esimene COVID-19 vaktsiini saadetis, milles oli 9750 vaktsiinidoosi.

27. detsembril alustati Eestis COVID-19 vaktsineerimist tervishoiutöötajate vaktsineerimisega. Vaata ajaoont lähemalt SIIT.

Eesti osaleb COVID-19 vaktsiinide ostmiseks Euroopa Liidu ühishankes. See tagab meile vaktsiinide kättesaadavuse, sest enamik maailma riike on neid vaktsiine hankimas ja üksi oleksime väga väike tellija. Suurem tellimiskogus aga annab praeguses keerulises olukorras ja suure nõudluse juures suurema hoova ja tagab kättesaadavuse.

EL ühises vaktsiiniportfellis on seitsme vaktsiinitootja vaktsiinid ja vaktsiinikandidaadid. Euroopa Komisjon on sõlminud eelostulepingud järgmiste vaktsiinitootjatega – AstraZeneca, Sanofi, Janssen Pharmaceutica NV, Pfizer/BioNTech, Curevac ja Moderna. Eesti on praeguseks liitunud viie vaktsiinitootja - AstraZeneca, Janssen Pharmaceutica NV, Pfizer/BioNTech, Curevac ja Moderna eelostulepingutega. Sanofi eelostulepinguga on Eesti võimalik ühineda hiljem. Lisaks on Euroopa Komisjonil käimas läbirääkimised vaktsiinitootjaga Novavax. Mitmete liikmesriikide soovil on alustatud läbirääkimisi ka vaktsiinitootjaga Valneva. 

2021 aasta jaanuari seisuga on Euroopa Komisjon andnud tingimusliku müügiloa kahele koroonavaktsiinile:

  • 21. detsembril 2020 andis Euroopa Komisjon tingimusliku müügiloa Pfizer/BioNTech  COVID-19 vaktsiinile Comirnaty. 
  • 6. jaanuaril andis Euroopa Komisjon Moderna vaktsiinile COVID-19 Vaccine Moderna

Kaks nimetatud vaktsiini kokku tagavad 460 miljoni annuse kasutuselevõtu Euroopa Liidus (Euroopa Liidus elab 446 miljonit inimest).

Pfizer/BioNTech lepinguga soetab Eesti COVID-19 vaktsiini ca 325 000 inimesele, AstraZeneca lepinguga ca 665 000 inimesele, Jannsen Pharmaceutica NV lepinguga ca 300 000 inimesele. Vaktsiinitootjate Curevac ja Moderna vaktsiinikoguste jaotus liikmesriikide vahel on veel täpsustamisel, kuid Eesti taotleb pro rata (elanikkonna protsendi alusel kogu EL elanikkonnast) koguseid (Moderna 234 467; Curevac 659 383). Lepingute kohaselt hakatakse vaktsiine liikmesriikidesse tarnima pärast seda, kui vaktsiin saab Euroopa Liidus müügiloa.

Lisaks on maailmas on arendamisel veel üle 200 vaktsiinikandidaadi ning Euroopa Liit teeb kõik selleks, et vaktsiinid saavad kõikidele Euroopa Liidu kodanikele kättesaadavaks esimesel võimalusel.

Lepingute kohaselt hakatakse vaktsiine liikmesriikidesse tarnima pärast seda, kui vaktsiin saab Euroopa Liidus müügiloa. Vaktsineerimine on Eestis vabatahtlik.

Otsustati, et esmajärjekorras võimaldatakse vaktsineerimist tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande teenuste toimepidevust tagavatele inimestele ning riskirühmadele:

  • tervishoiutöötajad ja tervishoiuasutustes töötavad inimesed – ca 30 000 inimest
  • hoolekande asutuste töötajad ja elanikud – ca 25 000 inimest
  • kõik üle 70 aastased inimesed ja teatud diagnoosidega inimesed – ca 260 000 inimest

Seejärel võimaldatakse vaktsineerimist ühiskonna toimimiseks kõige kriitilisemate valdkondade esindajatele:

  • kõrgema nakkusriskiga eesliinitöötajad
  • elutähtsate teenuste osutajad (hädaolukorra seaduse tähenduses)

Vaktsineerimine on Eestis vabatahtlik. Iga vaktsineerimine annab panuse viiruse leviku peatamiseks ja harjumuspärase elu juurde tagasi pöördumiseks ning võimaldab kaitsta ka neid, kes erinevatel põhjustel end vaktsineerida ei saa. Esimesel võimalusel on piisava vaktsiinikoguse olemasolul kavas võimaldada vaktsineerimist kõigile Eesti elanikele, kes seda soovivad. Täpsem info vaktsineerimise plaanist (https://www.sm.ee/sites/default/files/news-related-files/covid-19_vaktsineerimise_plaan_14.12.2020.pdf)

Jah, koroonaviiruse vastu vaktsineerimine on Eestis vabatahtlik.

Valitsuse plaani kohaselt on 2021. aasta lõpuni koroonaviiruse vastane vaktsineerimine kõigile Eesti inimestele tasuta.

COVID-19 vaktsineerimise korraldamiseks on esmajärjekorras kavas kasutada juba toimivaid süsteeme - haiglad, hooldekodud, perearstikeskused. Lisaks on kaalumisel ka muud võimalused, mis aitaksid saavutada kiirelt võimalikult suurt vaktsineerimisega hõlmatust laiemalt elanikkonnas.

Sõltuvalt sellest, millised vaktsiinid läbivad kõik uuringud ja saavad müügiloa, võib vaktsineerimise korraldus veidi erineda. Osa vaktsiine vajab spetsiifilisemaid transpordi- ja säilitustingimusi, samas teiste puhul on vaktsineerimine lihtsamini korraldatav.

Eestil on vaktsiinitootjatega kokkulepe, et vaktsiinid tarnitakse terviseametisse, kus tagatakse vaktsiinide hoiustamiseks vajalikud tingimused (sh eriti madalad temperatuurid ning külmahela nõuete järgmine). Terviseamet korraldab riigisisese vaktsiinide laialiveo vaktsineerimiskohtadesse vastavalt koostamisel olevale vaktsiinide jaotuskavale. Transport tagatakse selliselt, et vaktsineerimiskohtades ei ole vaja luua tavapärasest erinevaid hoiutingimusi. Ka kõige pretensioonikamad vaktsiinid säilivad viis päeva tavatingimustel.

Vaktsineerimise üldise korralduse Eestis töötab välja Sotsiaalministeeriumi juurde moodustatud COVID-19 vaktsineerimise juhtrühm koostöös riikliku immunoprofülaktika ekspertkomisjoniga. Vaktsineerimise juhtrühma kuuluvad Sotsiaalministeeriumi, Terviseameti, Ravimiameti, Eesti Haigekassa, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse esindajad. Immunoprofülaktika ekspertkomisjon on sotsiaalministeeriumile nõuandev kogu, kuhu kuuluvad erinevate erialaseltside esindajad.

Täpsem info vaktsineerimise plaanist (https://www.sm.ee/sites/default/files/news-related-files/covid-19_vaktsineerimise_plaan_14.12.2020.pdf)

Sotsiaalministeerium on alates augustist igakuiselt mõõtnud Eesti elanike suhtumist COVID-19 vaktsineerimisse.

Viimaste, detsembri keskpaiga tulemuste järgi oleks COVID-19 vastu valmis kohe ennast vaktsineerima 50 protsenti vastajatest. 21% protsenti ei oska veel seisukohta võtta (+4%).

Kuuga suurenes ka 4% nende inimeste osakaal, kel puudub soov vaktsineerida - valmisoleku näitaja on ligi 8% madalam kui oktoobris ja novembris. Vaktsineerimise valmisolek on kõrgem meeste ning vanemate kui 65-aastaste seas ning madalam eelkõige naiste ja 25-49-aastaste elanike seas.

Peamiseks vaktsineerimise motiiviks on arusaam, et piisava vaktsineerimisega hõlmatuse korral saame kõik naasta tavapärase elu juurde ning riskirühma kuulumine.

Eesti inimeste üldine usaldus vaktsineerimise suhtes on kõrge. Hõlmatus enamike immuniseerimiskava vaktsineerimistega oli 2019. aastal üle 93%.

Praegu kasutusel olevate vaktsiinide puhul viiakse organismi juba valmis antigeen, mille meie organism ära tunneb ja selle vastu imuunvastuse algatab. See lõpeb haigustekitaja vastaste spetsiifiliste antikehade ning immuunrakkude tekkega, mis nakkusega kokkupuute korral organismi kaitsevad.

Praegu on kasutusel komponent -, inaktiveeritud, viiruslaadsel osakesel põhinevad ning nõrgestatud elusvaktsiinid.

Nende vaktsiinide puhul viiakse organismi haigustekitaja geneetiline materjal kas DNA või RNA kujul ning selles oleva info põhjal sünteesib organism ise immuunsuse tekkeks vajaliku haigustekitaja osa ehk antigeeni. Reeglina on selleks mõni haigustekitaja valk, koroonaviiruse puhul tema pinnal asuv ogavalk. Olukorda võib piltlikult ette kujutada nii, et kui igapäevaselt vajab organism toitu ja ühe vaktsiini puhul on tegu valmistoidu, siis teise vaktsiini puhul edastatakse organismile retsept ja organism ise suudab retsepti abil toidu valmis teha.

Võrreldes valguga on mRNA lihtsam molekul ja seetõttu on mRNA tootmine üldistatult võttes kiirem kui seni kasutusel olevate vaktsiinide tootmine. Idee mRNA põhistest vaktsiinidest on tegelikult juba aastakümneid vana ning seda tüüpi vaktsiine on ka erinevate nakkushaiguste puhul kliinilistes uuringutes testitud. Inimkasutusse pole neist erinevatel põhjustel siiski siiani ühtegi jõudnud. Võib loota, et praeguseks on tehnoloogia areng seda võimaldamas.

Loe täpsemalt ka siit: https://somblogi.wordpress.com/2020/12/22/triin-suvi-ja-pille-saalik-ravimiametist-selgitavad-kuidas-toimivad-meie-kehas-koroonavaktsiini-erinvad-tuubid/

Kõikidel ravimitel, sh vaktsiinidel, esineb kõrvaltoimeid ning ravimite kasutamisel tuleb kaaluda kasu ja riske.

Ravimi kõrvaltoime on igasugune kahjulik ja soovimatu toime ravimile, mis tekib haiguse diagnoosimise, ennetamise või ravi käigus, samuti ravimi üleannustamisel ja kuritarvitamisel ja mille puhul ei saa välistada põhjuslikku seost ravimi ja tekkinud reaktsiooni vahel.

Sagedasemad kõrvaltoimed on süstekoha turse ja punetus, palavik, tõsiseid kõrvaltoimeid esineb harva. Kõik konkreetse vaktsiiniga seotud võimalikud kõrvaltoimed on kirjas ravimi infolehel.

COVID-19 pandeemia mõjub laastavalt tervishoiule, sotsiaalsfäärile ja majandusele ning seega on haigestumise vältimiseks vaja ohutuid ja tõhusaid vaktsiine. Iseäranis oluline on tervishoiuasutuste töötajate ja hoolekandeasutuste töötajate ning vanemate inimeste ja teatud diagnoosidega inimeste kaitsmine.

Ülemaailmse väga suure vajaduse tõttu on suunatud vaktsiinide väljatöötamisse palju avalikku raha, mistõttu ka erinevate tehnoloogiate arendusse ja testimisse on panustatud väga palju aega ja inimressurssi. Seega on mRNA põhiste jt tehnoloogiatel põhinevate vaktsiinide kiire arengu võimaldamiseks kokku sattunud mitmed tegurid.

Euroopa Ravimiamet (EMA) on vaktsiinikandidaatide kiiremaks hindamiseks moodustanud ekspertide töörühma ja loonud kiirendatud hindamisprotseduuri. Samas ei ole tehtud järeleandmisi hindamiskriteeriumide (ohutus, kvaliteet, efektiivsus) osas ja jälgitakse, et otsuste langetamine oleks teaduslikult usaldusväärne. Müügiloa saamise tingimusi ei ole pandeemia tõttu leevendatud.

Kliinilistesse uuringutesse ehk siis ideest juba päris inimkatseteni on jõudnud maailmas ligi 60 vaktsiinikandidaati.

Loe rohkem ravimiameti ülevaatest https://ravimiamet.ee/covid-19-vaktsiiniarendused

Hetkel on arenduses mitu erinevat vaktsiini. Müügiloa saamisel avalikustatakse ka kõik vaktsiini koostisosad, need on kirjas vaktsiini infolehes. Pfizeri ja BioNTechi pakendi infoleht on leitav nii ravimiregistrist kui Ravimiameti kodulehelt.

Lapsi on COVID-19 haiguse vastu võimalik vaktsineerida siis, kui leidub lastele sobiv vaktsiin.

Pizeri ja BioNTechi vaktsiini Comirnaty kohta saab täpsemalt lugeda siit infolehest: https://www.ravimiregister.ee/publichomepage.aspx?pv=PublicMedDetail&vid=982df82a-b18a-4218-84fb-093ad8386b69

Loe ka sotsiaalministeerium ajaveebi postitust: https://somblogi.wordpress.com/2020/12/22/triin-suvi-ja-pille-saalik-ravimiametist-selgitavad-kuidas-toimivad-meie-kehas-koroonavaktsiini-erinvad-tuubid/

  • Inaktiveeritud vaktsiinid sisaldavad surmatud viirusosakest.
  • Komponentvaktsiin sisaldab laboris valmistatud viiruse antigeeni. See ei sisalda viirust ennast.
  • Viiruslaadne osake - laboris sünteesitakse valmis viiruse erinevad osad, need omakorda pannakse kokku üheks viiruselaadseks osakeseks. Sellel puudub viiruse geneetiline materjal ja see ise ennast ei paljunda.
  • mRNA-vaktsiin sisaldab mRNAd rasvamullikeses, mille järgi meie keha rakud valmistavad viiruse antigeeni.
  • Viirusvektoril põhinev vaktsiin, kus viirusvektor viib DNA rakku, kus valmistatakse DNA põhjal viiruse antigeen.

Kui kaua immuunsus kestab, ei ole hetkel veel võimalik öelda, sest uuringud alles käivad. Pikaajaline immuunsus on samuti teadmata, selle kohta kogutakse jooksvalt andmeid.

Kuna arendamisel ja turule tulemas on mitu erinevat vaktsiini, siis nende omadused kindlasti mõnevõrra erinevad.

Vaktsiinide sobivus või mittesobivus kellelegi on kirjas vaktsiini infolehes.

Keda ja kuidas vaktsineerida, teab kõige paremini meditsiinitöötaja, kes vaktsineerimise läbi viib.

Kõik müügiloa saanud vaktsiinid peavad olema efektiivsed, kvaliteetsed ja ohutud. Vaktsiinist saadav kasu peab olema palju suurem kui võimalikud riskid.

Viiruste muteeerumine on tavaline protsess. Kõik mutatsioonid ei põhjusta seda, et välja töötatud vaktsiinidel väheneb tõhusus, aga samas jälgitakse pingsalt viiruse tüvede geneetilisi muutuseid, et hinnata nende mõju välja töötatud või arenduses olevatele vaktsiinidele.

Viiruste muteeerumine on tavaline protsess. Kõik mutatsioonid ei põhjusta seda, et välja töötatud vaktsiinidel väheneb tõhusus, aga samas jälgitakse pingsalt viiruse tüvede geneetilisi muutuseid, et hinnata nende mõju välja töötatud või arenduses olevatele vaktsiinidele.

Enamike COVID-19 vaktsiinide puhul, mille eelostulepingutega Eesti on liitunud, on vaja immuunkaitse saavutamiseks manustada vaktsiini kaks korda. Eestile on planeeritud: AstraZeneca eelostulepingust 1 330 000 doosi; Jannsen Pharmaceutica NV eelostulepingust 300 000 vaktsiinikuuri; Pfizer/BioNTech eelostulepingust 603 876 doosi; Moderna eelostulepingust 234 467 doosi ja Curevaci eelostulepingust 659 383.

Eelostuleping tähendab seda, et kõikide vajalike uuringute ja katsete läbimisel ja müügiloa saamisel peab tootja tagama eelisjärjekorras vaktsiini tarnimise eelostulepinguga ühinenud riikidele.

Eelostulepingute eesmärk on kiirendada vaktsiinide väljatöötamist, tootmist ja suurendada nende tootmise mahtu, jagades seejuures tootjatega vaktsiini väljatöötamisega ja tootmisesse tehtavate investeeringutega kaasnevaid riske.

Tänaseks on EL müügiloa saanud Pfizer-BionTechi ning Moderna vaktsiinid ning ülejäänud vaktsiinikandidaadid on alles väljatöötamisel.

Kuna enne EL müügiloa saamist ei ole kindlust, millised vaktsiinikandidaadid veel turule jõuavad ning milline on konkreetsete vaktsiinide efektiivsus (näiteks mõni väljatöötatav vaktsiin võib olla efektiivne vaid teatud vanusegruppidel, vaktsiinide immuunkaitse kestus, säilivusaeg ja kasutustingimused võivad olla erinevad), siis riskide maandamiseks sõlmitakse eelostulepinguid mitmete usaldusväärsete tootjatega, kes arendavad erinevatel tehnoloogiatel baseeruvaid vaktsiine.

Vaktsineerida saavad need arstid, õed ja ämmaemandad, kes on läbinud immuniseerimise alase baaskoolituse ja täiendkoolituse viimase viie aasta jooksul.

COVID-19 vaktsineerimiseks kasutatakse samu toimivaid lahendusi, mida on seni kasutatud vaktsineerimise korraldamisel Eestis.

Esmasteks vaktsineerimiskohtadeks on: haiglad; perearstikeskused; hooldekodud ning hilisemas järgus ka töökohad (elutähtsate teenuste osutajad; teised kõrgema nakkusriskiga eesliini töötajad); nakkuskliinik või vaktsineerimiskabinetid.

Täpsem info vaktsineerimise plaanist (https://www.sm.ee/sites/default/files/news-related-files/covid-19_vaktsineerimise_plaan_14.12.2020.pdf)

Infot saab oma perearstilt ja eesti.ee kaudu. Samuti Terviseameti lehelt www.vaktsineeri.ee.

Kui perearsti pole, saab võtta ühendust Terviseametis Margit Toobiga (Telefon: 650 9843, Margit.Toop [at] terviseamet.ee), inglise või venekeelse perearsti vahetamisega seotud küsimustes Andrei Petuhhoviga (telefon: 794 3572, Andrei.Petuhhov [at] terviseamet.ee)

Täpsem info: https://www.terviseamet.ee/et/tervishoid/inimesele/perearsti-valimine-ja-vahetamine ja https://www.haigekassa.ee/perearstile-registreerumine-ja-perearsti-vahetamine

Kui inimesel tekib pärast vaktsineerimist tervisliku seisundi muutus või ükskõik milline uus kaebus, siis tuleb võtta ühendust oma perearstiga, kes hindab, kas reaktsioon võib olla tingitud vaktsiinist, muust haigusest või uuest vaktsiinist sõltumatust haigusest. Olenemata põhjusest võib uus kaebus vajada ravi. Tekkinud reaktsioone ravitakse parimal moel sõltumata sellest kas need on vaktsineerimisega seotud või mitte.

Tõsistest kõrvaltoimetest (mille puhul meditsiinitöötaja peab seost võimalikuks) teatamine on arstidele, hambaarstidele, veterinaararstidele, meditsiiniõdedele ja ämmaemandatele kohustuslik.

Kui meditsiinitöötaja hinnangul ei ole reaktsioon seotud vaktsiiniga, kuid patsiendi arvates on, võib patsient ise võimalikust kõrvaltoimest Ravimiametile teada anda. Ravimiametis hinnatakse teatises kirjeldatud võimalikke kõrvaltoimeid tõsiduse ja põhjusliku seose osas ning kontrollitakse, kas tegemist on teadaoleva või seniteadmata kõrvaltoimega.

Hindamise käigus tuleb välja selgitada, kas reaktsioon on seotud vaktsiiniga ja mis tüüpi see on.

Vaktsineeritav saab teavituse oma perearstilt ja eesti.ee kaudu, et kuulub vaktsineerimise sihtrühma ja tal on võimalus end vaktsineerida lasta.

Vaktsiinide müügiloa saamise ja tarnete toimumise järel annab riik ka muude kanalite kaudu kindlasti välja üldise info, kes saavad vaktsineerima tulla.

Täpsemat infot vaktsineerimise kohta saab vaadata Terviseameti lehelt www.vaktsineeri.ee või küsida oma perearstilt. COVID-19 vaktsiinide omaduste kokkuvõtted on leitavad Ravimiameti kodulehelt.

Infot oma perearsti kohta saab riigiportaali eesti.ee teenuses „Ravikindlustuse ja perearsti info“, haigekassa klienditelefonilt 669 6630 või digilugu.ee.

Perearstikeskuse kontaktid leiab Haigekassa nimekirjast: https://www.haigekassa.ee/inimesele/arsti-ja-oendusabi/haigekassa-lepingupartnerid

Vaktsineerimise võimalusest teavitab teid perearst (juhul, kui kuulute riskirühma) või asutus (juhul, kui olete nt tervishoiu või hoolekandeasutuse töötaja, eesliinitöötaja või elutähtsa teenuse osutaja). Samuti teavitatakse inimesi vaktsineerimise võimalusest üldiste teavituskanalite kaudu.

Enamik COVID-19 vaktsiinidest, mis on müügioani jõudnud (Pfizeri & Biotech ning Moderna) on kahedoosilised.

Vastavalt tootja poolt ette nähtud ajavahele tehakse esimese süsti järel ka teine vaktsiinisüst, nt Pfizeri & Biotech eeldab, et kahe süsti vahel on 21p.

Esimese süsti järgselt tekib tavapäraselt küll immuunvastus, kuid alles pärast teist doosi on vaktsiin maksimaalselt efektiivne.

Valikuid saab erinevate tootjate vaktsiinide vahel hakata tegema siis, kui Eestisse on jõudnud piisavas koguses vaktsiine, mille vahel valida.

Lisaks võivad näidustused või vastunäidustused erinevate vaktsiinitootjate vaktsiinide puhul mõnevõrra erineda ning sel juhul valib vaktsineerija sobiva vaktsiini.

Enne vaktsineerimist ei ole vaja teha SARS-CoV-2 testi. Vaktsineerimine ei raskenda patsiendi terviseseisundit ja COVID-19 positiivsus ei vähenda vaktsiini mõju.

Hetkel ei ole COVID-19 vaktsiinid Eestis tasu eest kättesaadavad.

Eesti on ühinenud EL COVID-19 vaktsiinide ühishankega, et tagada COVID-19 vaktsineerimise kättesaadavus Eesti elanikele.

Esmajärjekorras võimaldatakse vaktsineerimist tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande teenuste toimepidevust tagavatele inimestele ning riskirühmadele. Seejärel võimaldatakse vaktsineerimist ühiskonna toimimiseks kõige kriitilisemate valdkondade esindajatele nagu kõrgema nakkusriskiga eesliinitöötajad ja elutähtsate teenuste osutajad hädaolukorra seaduse tähenduses.

Viiruse leviku tõkestamisel on oluline iga vaktsineeritud inimene. Karjaimmuunsuse saavutamiseks vajalikku protsenti ei osata maailmas üheselt veel öelda, sest paljud vaktsiinikandidaadid on alles müügiloani jõudmas ning uuringud alles käivad.

Samuti pole hetkel teada, kui kauaks vaktsineerimine immuunkaitse annab - ka selles osas on uuringud käimas.

Lisaks kuna näiteks laste seas pole kliinilisi uuringuid tehtud, siis vähendab see samuti protsenti elanikkonnast, keda esialgu oleks võimalik vaktsineerida.

See pole hetkel veel teada, uuringud jätkuvad ning andmeid laekub pidevalt juurde.

Vaktsineerimine on Eestis vabatahtlik ning sama jääb kehtima ka COVID-19 vaktsineerimise puhul.

Samas on COVID-19 vastane vaktsineerimine soovitatav, sest iga vaktsineerimine annab panuse praeguse olukorra normaliseerumisse ning sarnaselt teistele vaktsineerimistele võimaldab kaitsta ka neid, kes ise vaktsineerida ei saa.

Hetkel ei saa me veel rääkida vaktsineerimise tõendamisest reisimisel või teiste piirangute mittekohaldamisest, need arutelud on alles algfaasis, sh rahvusvahelisel ja EL tasemel.

Olukorras, kus enamik maailma riike on COVID-19 vaktsiine hankimas ning nõudlus ületab pakkumist, ei oleks Eestil üksinda turujõudu, et olla üksinda tootjatega läbirääkimistes edukas.

Euroopa Liidu seljataga on aga 27 liikmesriiki pea 450 miljoni elanikuga. Riikidel on küll võimalik ka iseseisvalt vaktsiinitootjatega läbirääkimisi pidada, kuid isegi suuremad EL liikmesriigid on otsustanud EL ühiste läbirääkimiste ja EL ühiste eelostulepingute sõlmimise kasuks.

Euroopa Komisjon on seetõttu volitatud hankima kõikidele liikmesriikidele COVID-19 vaktsiine ning Eesti elanikele COVID-19 vaktsiini kättesaadavuse tagamiseks oli Eesti huvides selle ühishankega ühineda.

Need vaktsiinid, mis on Euroopa Ravimiameti müügiloa saamise protseduurides ja ülevaatamises, nendes ei ole elavhõbeda osakesi ega muid tundmatuid ühendeid kasutatud. Kiipide jm säärase leidmine vaktsiinides kuulub konspiratsiooniteooriate valdkonda. Kõik Euroopa Liidus müügiloa saanud ravimid on kontrollitud, ohutud, kvaliteetsed ja tõhusad.Kõik vaktsiini koostisosad lähevad kirja vaktsiini infolehte.

Komponent- ning inaktiveeritud vaktsiinid ja viiruslaadsetel osakestel põhinevad vaktsiinid. Lisaks mRNAl ja viirusvektoril põhinevad vaktsiinid.

Esimesena võimaldatakse vaktsineerimist riskirühmadele, st tervishoiutöötajatele, tervishoiuasutuste töötajatele, hoolekandeasutuste töötajatele ja elanikele, vanemaealistele (70+) ja teatud diagnoosidega inimestele.

Seejärel võimaldatakse vaktsineerimist elutähtsa teenuse osutajatele ja kõrgema nakkusriskiga eesliinitöötajatele.

Uute vaktsiinide turule tulemisel ning nende tarnete mahtude suurenemisel kasvab ka inimeste hulk, kes saavad ennast vaktsineerida. Sõltuvalt Eestisse jõudvatest vaktsiinikogustest on eesmärk jõuda 2021. aasta II kvartalis selleni, et kõigil soovijail oleks võimalus end vaktsineerida COVID-19 haiguse vastu.

Laste vaktsineerimist alustatakse siis, kui on olemas lastele sobiv vaktsiin.

Euroopa Komisjon on sõlminud 23. detsembri 2020.a seisuga eelostulepingud kuue vaktsiinitootjaga: AstraZeneca, Sanofi, Jannsen Pharmaceutica NV, Pfizer/BioNTech, Curevac ja Moderna.

Eesti on ühinenud sealt viie eelostulepinguga ning Sanofi eelostulepinguga ühinemine otsustatakse 2021. aasta algul.

EL liikmesriikideni ja sealhulgas Eestini ei ole veel jõudnud vaktsiinitootja Novavax eelostuleping.

Mitmete liikmesriikide soovil on alustatud läbirääkimisi ka vaktsiinitootja Valnevaga.

Täpset aega pole praegu võimalik öelda ning seetõttu palume inimestel olla kannatlikud.

Vaktsineerimise aeg sõltub sellest, kas ja millisesse riskirühma inimene kuulub ning samuti kui suur hulk doose ja kui kiiresti Eestisse jõuab.

Riskirühmadesse kuulujad saavad võimaluse vaktsineerida esmajärjekorras.

Vaktsineeritav saab teavituse oma perearstilt ja eesti.ee kaudu, et kuulub vaktsineerimise sihtrühma ja tal on võimalus end vaktsineerida lasta.

Vaktsineerimise kommunikatsiooni eesmärk on anda Eesti inimestele tõenduspõhist ja operatiivset infot, et toetada COVID-19 vastase vaktsineerimise sujuvat toimimist ja võimaldada inimestel teha informeeritud otsuseid. Eesmärgi saavutamiseks on vaja: anda infot vaktsiinide, nende tõhususe, ohutuse ja võimalike kõrvalmõjude kohta; anda infot vaktsiinide hankimise ja vaktsineerimise korralduse kohta Eestis; pärssida faktiliselt eksliku ja pahatahtliku väärinfo levikut.

Inimeste usalduse suurendamiseks on vaja teha tõenduspõhine ja adekvaatne info lihtsasti kättesaadavaks. COVID-19 vaktsineerimisega seotud ametlik info koondub veebilehele vaktsineeri.ee nii eesti, vene kui ka inglise keeles. Kommunikatsioonitegevused hõlmavad nii igapäevast informeerimist riigi kanalite kaudu, pressisuhtlust kui ka muid laiemaid teavitustegevusi nii eesti- kui ka venekeelsele elanikkonnale.

 

Kindlasti tuleb teha vahet objektiivsetel hirmudel ning otseselt väärinfol ja konspiratsiooniteooriatel.

Inimeste ettevaatlikkus uue vaktsiini suhtes on mõistetav. Seepärast on oluline olla empaatiline ning väljendada austust inimeste küsimuste, hirmude ja ärevuse suhtes, tõsta inimeste teadlikkust ravimiohutuse tagamise süsteemist Euroopas. Pakutav informatsioon peab andma inimestele kindluse, et Euroopa Komisjon annab vaktsiinile müügiloa alles siis, kui Euroopa Ravimiamet on hinnanud kõiki vajalikke andmeid, sh ohutust ja efektiivsust. Kuigi protsess on olnud tavapärasest kiirem, mingeid järeleandmisi vaktsiinide ohutuse või efektiivsuse osas ei tehta.

Eesti põhiseadus ütleb, et igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Tsensuuri ei ole. Mõistagi on taunitav ebateaduslike sõnumite ja valeinfo levitamine. Riigi roll on teha teadus- ja tõenduspõhine, adekvaatne ning usaldusväärne info võimalikult lihtsasti kättesaadavaks. Vaktsineerimise puhul on selleks eeskätt ravimiameti ja terviseameti veebilehed.

Esmajärjekorras võimaldatakse vaktsineerimist tervishoiutöötajatele, tervishoiuasutuste töötajatele ja hoolekandeasutuste töötajatele ja elanikele.

Järgnevalt võimaldatakse vaktsineerimist üle 70-aastastele ja vanematele ja teatud diagnoosidega inimestele.

Täpset kuupäeva, mil 70+ elanikkonna vaktsineerimisega alustatakse, ei ole hetkel võimalik öelda, sest see sõltub Eestisse jõudvatest vaktsiinikogustest ning ka sellest, millal järgmised vaktsiinikandidaadid EL müügiloa saavad.

Eeldades, et 2021. aasta alguses antakse müügiluba ka Moderna vaktsiinile, võiks esialgse hinnangu kohaselt jõuda üle 70- aastaste sihtrühmani hiljemalt 2021. a esimese kvartali lõpuks.

COVID-19 vaktsineerimisega seoses ei ole praegu teadaolevalt riigid erisusi kehtestanud, vähemalt mitte Euroopa Liidu piires. Täpsemat infot reisimise ja piirangute kohta on võimalik lugeda Välisministeeriumi kodulehelt.

Eestis on vaktsineerimine vabatahtlik. Tööandja peab kindlasti koroonaviiruse leviku tõkestamiseks üle vaatama oma töökeskkonna riskianalüüsi, vajadusel seda täiendama ning tegelikkusele vastava riskianalüüsi alusel koostama asjakohase tegevuskava. Vaktsineerimise võimaldamine töökohal on üks tööandja võimalikest meetmetest töökeskkonna ohutuse ja töötaja tervise säilimise tagamiseks, kuid vaktsineerimine ei saa olla ainus võimalus bioloogiliste ohuteguritega nakatumise vältimiseks.

Kui töötaja keeldub vaktsineerimisest, siis saab tööandja:

  • ette näha ja võtta tarvitusele teised meetmed, millega on võimalik riske maandada - näiteks täiendavad isikukaitsevahendid, ühiskaitsevahendid jm. Tööandjal lasub seega eelkõige kohustus hinnata, kas näiteks klienditeenindja ja klientide tervist on võimalik kaitsta ka teiste meetmetega, näiteks maski kandmise kohustuslikkuse, käte desinfitseerimise, pleksiklaasi, otsese kontakti vähendamise, pindade tihedama puhastamise ja muude abinõudega;
  • vajadusel korraldada töö konkreetses töölõigus või töötaja osas ümber. Kui pooled saavutavad kokkuleppe töö ümberkorraldamise osas, siis töölepingu tingimusi (näiteks tööülesannete muutmine) saab muuta vaid poolte kokkuleppel töölepingu seaduse § 12 alusel.

Kui töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest nähtub, et vaktsineerimine on teatud sektorites või tegevusalade puhul eriliselt oluline (näiteks tervishoid, hooldekodud) ning teised meetmed ei ole piisavalt tõhusad töötajate või klientide/patsientide tervise kaitseks, võib olla põhjendatud vaktsineerimine.

Enne töösuhte ülesütlemist tuleb arvestada sellega, et TLS § 88 lõige kaks sätestab eelduse, et enne töölepingu ülesütlemist, eelkõige käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud alusel, peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. Tööandja pakub töötajale teist tööd, sealhulgas korraldab vajadusel töötaja täiendusõppe, kohandab töökohta või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta tööandjale ebaproportsionaalselt suuri kulusid ning teise töö pakkumist võib asjaolusid arvestades mõistlikult eeldada. Sama paragrahvi lõige 3 kohustab töötajat ka veel eelnevalt hoiatama ehk seeläbi andma töötajale võimaluse kaaluda veelkord vaktsineerimist konkreetse tähtpäevani ning alles siis, kui on lõplikult selge, et töötaja vaktsineerimist ei soovi, alles siis antakse töötajale ülesütlemisavaldus TLS § 88 lg 1 punkti 2 alusel. Tööandja peab seejuures kaaluma kõiki asjaolusid, sealhulgas hindama nakatumise ohtu ka muutunud oludes (näiteks koroonaviiruse leviku taandumisel).

Ainuüksi vaktsineerimisest ei pruugi töötajate ohutuse tagamiseks olla abi ning tihtipeale tuleb meetmeid riskide maandamiseks kohaldada üheaegselt.

Töötaja ei ole üldjuhul kohustatud jagama tööandjale oma terviseandmeid, sh informatsiooni vaktsineerimise kohta. Tööandjal on õigus küsida töötaja kinnitust, et töötaja terviseseisund ei takista tööülesannete täitmist ega ole ohuks teistele töötajatele või klientidele. Sealhulgas on tööandjal õigus põhjendatud juhul küsida töötaja vaktsineerimise kohta, kui töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest nähtub, et vaktsineerimine on üks võimalik meede antud ametikohal viirusesse nakatumise vältimiseks ning tööülesannete edaspidiseks ohutuks täitmiseks. Kuigi tööandjal on õigus teatud juhtudel vaktsineerimise kohta küsida, on töötajal seejuures õigus keelduda vastava informatsiooni jagamisest tööandjale.

Viiruse leviku tõkestamiseks on oluline töötaja ja tööandja vaheline koostöö. Tööandja peab riskide hindamise ja kasutatavate meetmete rakendamisel arvestama, et vaktsineerimine võib olla üks võimalik meelde töökeskkonna ohutuse ja töötaja tervise säilimise tagamiseks, kuid tööandja ei saa töötajat kohustada esitama vaktsineerimisega seotud andmeid või kohustada minema vaktsineerima. Kui töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest nähtub, et vaktsineerimine on teatud ametikohtade puhul eriliselt oluline (näiteks tervishoid, hooldekodud) ning teised meetmed ei ole piisavalt tõhusad töötajate või klientide/patsientide tervise kaitseks, võib olla põhjendatud vaktsineerimine. Seejuures on oluline, et tööandja teavitab töötajat riskianalüüsi tulemustest ning põhjendab, miks on just sellel ametikohal vaktsineerimine oluline.

Olukorras, kus tööandja, tuginedes töökeskkonna riskianalüüsi tulemustele, küsib töötajalt informatsiooni tema vaktsineerimiste kohta või võimaldab töötajale vaktsineerimise, kuid töötaja keeldub vaktsineerimisega seotud informatsiooni esitamisest või keeldub vaktsineerimast, siis saab tööandja:

  • ette näha ja võtta tarvitusele teised meetmed, millega on võimalik riske maandada - näiteks täiendavad isikukaitsevahendid, ühiskaitsevahendid jm. Tööandjal lasub seega eelkõige kohustus hinnata, kas näiteks töötaja ja klientide tervist on võimalik kaitsta ka teiste meetmetega, näiteks maski kandmise kohustuslikkuse, käte desinfitseerimise, pleksiklaasi, otsese kontakti vähendamise, pindade tihedama puhastamise ja muude abinõudega;
  • vajadusel korraldada töö konkreetses töölõigus või töötaja osas ümber. Kui pooled saavutavad kokkuleppe töö ümberkorraldamise osas, siis töölepingu tingimusi (näiteks tööülesannete muutmine) saab muuta vaid poolte kokkuleppel töölepingu seaduse § 12 alusel.

Kui tööandjal ei ole mõistlikult võimalik tööd ümber korraldada või võtta kasutusele teisi meetmeid riskide tõhusaks maandamiseks, võib tööandjal olla õigus põhjendatud juhtudel vaktsineerimisega seotud informatsiooni või vaktsineerimisest keeldumise järel töötajaga töösuhe erakorraliselt üles öelda töölepingu seaduse § 88 lg 1 punkti 2 kohaselt töökohale sobimatuse tõttu. Sama paragrahvi lõige 3 kohustab töötajat ka veel eelnevalt hoiatama ehk seeläbi andma töötajale võimaluse kaaluda veelkord vaktsineerimist konkreetse tähtpäevani ning alles siis, kui on lõplikult selge, et töötaja vaktsineerimist ei soovi, alles siis antakse töötajale ülesütlemisavaldus TLS § 88 lg 1 punkti 2 alusel. Tööandja peab seejuures kaaluma kõiki asjaolusid, sealhulgas hindama nakatumise ohtu ka muutunud oludes (näiteks koroonaviiruse leviku taandumisel).

EL ühishanke eelostulepingutega on Euroopa Liidu liikmesriikidele määratud fikseeritud kogus vaktsiinidoose, mis jaotatakse liikmeriikide vahel pro rata (elanikkonna protsent kogu EL elanikkonnast) alusel, kui ei lepita kokku teisiti. Eesti pro rata kogus EL elanikkonnast on 0,3%. Vaktsiinidoosid tarnitakse tootja poolt liikmesriikidesse järk järgult väiksemate tarnetena, tarnete kogumaht on EL üleselt fikseeritud. Tarnekogused on liikmesriikide vahel samuti jaotatud võrdsetel alustel proportsionaalselt.

Mõju viljakusele on uuritud loomkatsetes (rottidel). Vaktsiiniga seotud toimeid emasloomade viljakusele, tiinusele ega embrüofetaalsele/järglaste arengule ei olnud. Eraldi kokkuvõtet viljakuse osas ei ole tehtud.

2020. aasta suve alguses määratleti sotsiaalministeeriumile nõuandvas immunoprofülaktika ekspertkomisjonis COVID-19 vaktsineerimise riskirühmad ja lepiti kokku COVID-19 vastase vaktsineerimise üldised põhimõtted. COVID-19 vaktsineerimist alustatakse tervishoiutöötajatest, tervishoiuasutuste töötajatest, hoolekandeasutuste töötajatest ja elanikest, üle 70- aastastest ja teatud diagnoosidega inimestest. Seejärel võimaldatakse vaktsineerimist kõrgema nakatumisriskiga eesliinitöötajatele ning elutähtsate teenuste osutajatele. Esimesel võimalusel ja piisavate vaktsiinikoguste olemasolul on soov võimaldada vaktsineerimist kõigile soovijatele.

Vaktsineerimine toimub Sotsiaalministeeriumi immunoprofülaktika ekspertkomisjoni koostanud loendi alusel, kus on haigused ja seisundid, mille puhul loetakse inimene riskirühma kuuluvaks. Loend on välja toodud Sotsiaalministeeriumin COVID-19 vaktsineerimise plaanis: https://www.sm.ee/sites/default/files/news-related-files/covid-19_vaktsineerimise_plaan_14.12.2020.pdf.

Loend võib muutuda vastavalt vaktsiiniomaduste kokkuvõttele, kus tuuakse muu hulgas välja näidustused ja vastunäidustused. Samuti, kui perearsti hinnangul on tema nimistus inimesi, kellel pole nimekirjas välja toodud haiguseid või seisundeid, kuid vajavad kindlasti oma terviseseisundist tulenevalt vaktsineerimist (nt mõne harvikhaiguse põdeja vms), siis võib perearst esmajärjekorras vaktsineerida ka neid. Haigekassa roll on võtta selle loendi alusel välja haigekassa andmekogust (raviarvete ja nimistusse kuuluvuse pealt) inimeste nimekiri vastavate loendis olevate tunnustega.

Sotsiaalministeeriumi juures 13. jaanuaril kogunenud riiklik immunoprofülaktika ekspertkomisjon arutas muuhulgas ka Pfizer/BioNTech vaktsiini kahe süsti vahelise intervalli pikendamist ning jõudis kokkuleppele, et seda ei toetata.

Komisjoni liikmed jõudsid ühiselt järeldusele, et peame toetuma läbiviidud uuringutele ning teemat võib uuesti kaaluda, kui tuleb täiendavaid andmeid sellest, et vaktsiini efektiivsus ei vähene, juhul kui teine doos manustada hiljem. Seega tuleb lähtuda tootja antud juhistest ning vaktsineeritavad tuleks teistkordselt vaktsineerida 21 päeva pärast esimese doosi saamist või selle päeva lähedal esimesel võimalusel.

Digiretsept

Digiretsept kehtib sama kaua nagu paberretsept ehk tavaline ühekordne retsept kuni 60 päeva, kolmekordne retsept kokku kuni 180 päeva ja narkootilise ravimi retsept maksimaalselt 14 päeva. Arstil on õigus retsepti pikkust piirata.

Paberretseptid ei kao käibelt, need on digiretseptiga samal ajal kasutusel.

Ravimit saab osta kohe, kui arst on digiretsepti koostanud ja kinnitanud.

Ravimit saab osta apteegist kohe pärast seda, kui arst on digiretsepti koostanud ja kinnitanud. Ravimi väljaostjal peab kaasas olema isikut tõendav dokument. Apteeker leiab retseptikeskusest õige retsepti üles patsiendi isikukoodi abil.

Kui retsept on avalik või volitatud, siis peab teise eest ravimit ostev inimene ütlema patsiendi isikukoodi ja esitama enda isikut tõendava dokumendi. Mitme retsepti korral on hea, kui teatakse ka ravimi nime, väljakirjutamise kuupäeva, arsti nime või eriala.

Digiretsepti alusel saab ravimit osta ainult üks kord. Vajadusel on võimalik osta väiksem kogus, kui retseptile on kirjutatud. Välja ostmata ravimikogust ei saa hiljem sama retsepti alusel enam osta. Arst peab selleks kirjutama uue retsepti.

Kõiki oma digiretsepte näeb riigiportaalis eesti.ee ja patsiendiportaalis digilugu.ee. Sealt on võimalik näha ka seda, kas ravim on välja ostmata või juba välja ostetud. Kui interneti kasutamise võimalus puudub või pole ID-kaarti, saab retseptide kohta infot ka oma perearstilt või apteekrilt, kes näevad kõiki patsiendile välja kirjutatud digiretsepte.

Infot oma alaealise lapse digiretseptide kohta saab näha patsiendiportaalis digilugu.ee. Selleks peab lapsevanem portaali enda ID-kaardiga sisse logima, avalehel vajutama „Vaheta rolli“ ja valima loetelust esindatavaks enda lapse. Seejärel on võimalik vaadata lapse terviseandmed, sh digiretsepte.

Riigiportaalist eesti.ee oma lapse retseptide vaatamiseks tuleb lapsevanemal riigiportaali sisse logida lapse ID-kaardiga.

Arstid ja apteekrid näevad väljakirjutatud retsepte, kusjuures igast vaatamisest jääb jälg. Inimene saab riigiportaalis www.eesti.ee tutvuda, kes ja millal ta andmeid on vaadanud.

Arst saab vajaduse korral tühistada ainult enda väljakirjutatud retsepti.

Patsient ei jää ravimita. Apteeker saab tehniliste probleemide korral väljastada ravimeid spetsiaalselt loodud operaatoriteenuse abil.

Retsepti soodusmäär arvutatakse Retseptikeskuses ja kui Retseptikeskus on soodusmäära arvutamisega eksinud tuleb ühendust võtta Haigekassaga ning esitada allkirjastatud avaldus koos ravimi ostutšekiga. Kui Retseptikeskus on patsiendi kahjuks eksinud, hüvitab haigekassa tekkinud kahju seadusest tulenevas määras.

Paberretsepti saab välja kirjutada erandolukordades, näiteks koduvisiitidel või elektrikatkestuste ajal. Ka juhul, kui digiretsepti ei ole otstarbekas koostada, saab arst väljastada paberretsepti.

Eestis väljastatud digiretseptiga ravimi ostmine teises Euroopa Liidu riigis muutus võimalikuks 1.juuni 2020 aastal. Hetkel on Eesti digiretseptiga võimalik ravimit osta ainult Soomes, teised EL-i riigid liituvad piiriülese digiretsepti lahendusega järk-järgult. Retsepti ostma minnes peab inimesel kaasa olema vaid ID-kaart või pass.

Ravimite hüvitamise protsess on samasugune nagu paberretsepti puhul. Soomes tuleb Eestis ravikindlustatud inimesel talle Eestis välja kirjutatud ravimi eest kõigepealt tasuda täishind. Hiljem on võimalik ravimi eest makstud summa tagasi küsida haigekassalt tagasimakse avalduse ja ravimi ostutšeki alusel. Eestis väljakirjutatud retseptide puhul hüvitatakse retsept Eestis kehtivate tingimuste ja piirhinna alusel ja seetõttu toimubki hüvitamine tagantjärgi.

Kui retsept on välja kirjutatud välisriigis, siis kirjutatakse/väljastatakse soodustusega retsept EL kindlustust tõendava dokumendi (EHIC-Euroopa Ravikindlustuskaart, E123, E112) alusel. Retsepti eest tasub välisriigi kindlustus ning hiljem arveldab välisriigi kindlustus inimese koduriigi kindlustusega. Hüvitamisel arvestatakse välisriigi hinnakirja.

Retsepti pikendamiseks võta palun ühendust oma raviarstiga. Telefoni või kirja teel saab pikendada ainult korduvretsepte st, kui kroonilist haigust põdevale patsiendile või pikaajalist ravi vajavale patsiendile on ravim juba eelnevalt määratud.

Euroopa Liit

Euroopa ravikindlustuskaarti on võimalik tellida kas riigiportaalist eesti.ee või saates taotluse haigekassasse posti teel lihtkirjana või digiallkirjastatuna e-posti teel.  

Euroopa ravikindlustuskaarti saab taotleda vähemalt 15-aastane inimene.

Kui ravikindlustuskaart on juba tellitud, ei ole aadressi, kuhu kaart saadetakse, enam võimalik muuta. Kui tellida kaart riigiportaali eesti.ee kaudu, on vaja enne taotluse esitamist seal oma aadress üle kontrollida. Kaart saadetakse taotluses märgitud aadressile. 

Kaardi väljastab inimesele tema kindlustajariik (riik, kuhu inimese maksud laekuvad). Inimene saab olla kindlustatud ainult ühes liikmesriigis. Kui inimene töötab mitmes liikmesriigis, siis peaks ta oma kindlustajariigi määramiseks pöörduma sotsiaalkindlustusameti poole.

Kui inimese maksud laekuvad Eestisse ning ta on siin töötajana ravikindlustatud, saab ta taotleda Euroopa ravikindlustuskaarti Eesti Haigekassast. Ravikindlustuse juures ei ole oluline kodakondsus.

Uue ravikindlustuskaardi tellimiseks tuleb eelmine tühistada. Selleks on vaja helistada haigekassa infotelefonile. Seejärel saab riigiportaalist tellida uue kaardi. Kaardi taotluse saab ka ise tuua haigekassaesindusse, saata selle postiga või digitaalselt allkirjastatuna e-posti teel. Taotlus on kättesaadav haigekassa kodulehel.

Uue Euroopa ravikindlustuskaardi saamiseks tuleb esitada uus taotlus. Uue kaardi saab tellida kuu aega enne vana kaardi kehtivuse lõppu.

Pärast kaardi tellimist jõuab see inimesele postiga koju kümne kalendripäeva jooksul.

Euroopa ravikindlustuskaart kehtib kuni kolm aastat. Kehtivuse eeldus on see, et inimene on ravikindlustatud. Alla 19-aastastele väljastatakse kuni viieaastase kehtivusajaga kaart.

Vajaminev arstiabi ei ole tasuta – maksta tuleb patsiendi omavastutustasud (visiiditasu, voodipäevatasu jne) asukohamaal kehtivate tariifide järgi. Neid patsiendile hiljem ei hüvitata. Samuti ei kata Euroopa ravikindlustuskaart riikidevahelise transpordi kulusid.

Üliõpilased (ka õpilased), kes suunduvad õppima välismaale, peavad Eestis ravikindlustuse jätkamiseks esitama haigekassale välismaa kooli tõendi ja allkirjastatud avalduse. Tõend peab sisaldama järgmisi andmeid: õpilase isikukood, ees- ja perenimi, õppeasutuse andmed, õppeaja kestus.

Selleks, et saada Euroopa Liidu liikmesriigis vajadusel arstiabi, tuleb Eestis taotleda endale Euroopa ravikindlustuskaart. See annab võimaluse saada vajaminevat arstiabi välisriigis võrdsetel tingimustel sealsete kindlustatutega.

Ravikindlustus vormistatakse õpilasele maksimaalselt 12 kuuks. Seetõttu tuleb igal õppeaastal haigekassasse toimetada uus välismaal õppimist tõendav dokument. 

Kui Eesti kodanik asub Euroopa Liidu liikmesriiki tööle ning tema eest tasutakse selles riigis maksud, saab ta seal töötades ka ravikindlustuse. Eestis aga ei tohi tal samal ajal kehtivat kindlustust olla.

Kui inimene asub tööle ning tema eest hakatakse Eestis sotsiaalmaksu tasuma, siis  tuleb tööandjal inimese töötamine registreerida maksu- ja tolliameti töötamise registris.  Selleks, et tööandja saaks töötaja registreerida, peaks inimesel olema Eesti isikukood ning tal ei tohi olla ravikindlustust mõnes teises EL-i riigis.

Täpsemat infot välismaalase Eestis töötamise kohta saab politsei- ja piirivalveametist.

Välisriiki ravile suunamiseks peab haigekassale esitama taotluse, millele oleks hea lisada ka arstliku konsiiliumi otsus ning väljavõte haigusloost. Arstliku konsiiliumi otsuse saamiseks tuleb pöörduda raviarsti poole, kes selle koostab. Otsuseta taotluseid menetletakse kauem, kuna siis tuleb haigekassal endal pöörduda inimese raviarsti poole ja paluda kutsuda kokku konsiilium.

Haigekassa katab vaid loa saanud inimeste ravikulud. Kui inimene esitab hüvitamise taotluse või raviarve hiljem, ilma eelneva kokkuleppeta, siis haigekassa ravikulusid ei korva.

Kindlustusperioode saad tõendada vormiga E104. Vorm E104 väljastatakse inimesele vastava avalduse alusel.  Vastavalt rahvastikuregistri seadusele tuleb teise EL-i liikmesriiki elama asudes teavitada oma uuest elukohast ka rahvastikuregistrit.

Avaldus tõendi saamiseks. Avalduse saab saata haigekassasse postiga või digitaalselt allkirjastatuna e-posti teel.

Kui Eesti riigi kodanik asub alaliselt elama teise EL-i liikmesriiki, peaks tal olema ka selle riigi ravikindlustus. Eestis viibides saab inimene vajaminevat arstiabi kindlustajariigi väljastatud Euroopa ravikindlustuskaardi alusel. Inimene ei saa olla kindlustatud kahes liikmesriigis korraga.

 

Kui Eesti pensionär saab Eestist pensioni, peab ta Soome elama asudes taotlema Eesti haigekassast kaasa vormikohase tõendi E121 (avalduse vorm). Pärast selle registreerimist uues elukohariigis tekib tal õigus igasugusele arstiabile võrdselt teiste selle riigi pensionäridega.

Kui tegemist on lähetatud töötaja või mitmes riigis töötava inimesega, siis esmalt on vaja esitada sotsiaalkindlustusametile avaldus vormikohase tõendi A1 saamiseks. Seejärel tuleb teha haigekassale avaldus vormi E106/S1 saamiseks. Haigekassa lähtub vormi E106/S1 väljastamisel vormile A1 märgitud teabest.

Kui kõik vajalik info (lähetus kestab kauem kui kuus kuud) on olemas, saab haigekassa väljastada vormi E106/S1, mis annab inimesele õiguse registreerida end lähetusriigi ravikindlustussüsteemis. Vorm E106/S1 saadetakse tööandjale, kui ei ole teisiti kokku lepitud.

Lisaks lähetatud töötajale saavad vormi E106 tellida piirialatöötajad ja alla kolmeaastast last kasvatavad inimesed, kelle tööleping on peatatud. Ka nemad peavad esitama haigekassale avalduse.

Haigusleht ja -hüvitis

Haiguslehe kestusel piirangut pole, kuid haigushüvitist makstakse ainult teatud perioodi jooksul. Arst saab vajadusel haiguslehe väljastada ka pikemaks ajaks kui hüvitise maksmise periood.

Ravikindlustatud inimesel on õigus haiguse või vigastuse korral hüvitist saada kuni haiguslehel märgitud töövõime taastumise päevani, kuid mitte rohkem kui 240 järjestikust kalendripäeva tuberkuloosi või 182 järjestikust kalendripäeva mõne muu haiguse korral.

Kalendriaastas kindlustatule kokku makstavate päevade piirangut ei ole, st ühe haigusjuhtumi korral makstakse haigushüvitist järjest kuni 182 päeva. Kui inimene haigestub uuesti, saab ta taas kuni 182 päeva järjest hüvitist.

Ravikindlustuse seaduse järgi esimest kolme haiguspäeva kindlustatule ei hüvitata.  Haiguslehe 4.–8. päevani maksab töötajale haigushüvitist tema tööandja. Alates 9. päevast maksab hüvitist haigekassa. Siiski on siin mõned erandid, mida on kirjeldatud järgmise küsimuse vastuses.

Haigekassa maksab hüvitist alates haiguslehe teisest päevast neil juhtudel, mil haiguslehe põhjus on:

  • kutsehaigus
  • tööõnnetus
  • tööõnnetus liikluses
  • tööõnnetuse tagajärjel tekkinud tüsistus/haigestumine
  • vigastus riigi või ühiskonna huvide kaitsmisel ja kuriteo tõkestamisel
  • kergemale tööle üleviimine
  • haigestumine või vigastus raseduse ajal

Haigekassa maksab hüvitist alates haiguslehe esimesest päevast juhul, kui haiguslehe põhjus on elundi või vereloome tüvirakkude annetus.

Kui töötaja puhkust ei katskesta, ei ole tal õigust hüvitist saada. Kui töötaja teatab tööandjale oma haigusest esimesel võimalusel ja poolte kokkuleppel puhkus katkestatakse, lükatakse edasi või lõpetatakse enne tähtaja lõppu, siis sellisel juhul on tal õigus saada haigushüvitist. 

Perearst saab nädalavahetuse päevaga avada haiguslehe juhul, kui patsient on pöördunud näiteks haigla valvetuppa või kutsunud kiirabi ja talle on antud sellekohane tõend. See tõend tuleb perearstile esitada kahe päeva jooksul.

Oma töövõimetuslehti näed riigiportaali teenus „Isiku töövõimetushüvitised“.

Hambaravihüvitis

Hambaravihüvitise kord muutus alates 1. juulist 2017.

Kõigile vähemalt 19-aastastele ravikindlustatud inimestele kehtib alates 2017. aasta juulist mitterahaline hambaravihüvitis. 

Hüvitis kehtib esmavajalikele hambaraviteenustele haigekassa lepingupartnerite juures. Kõigi nende teenuste eest, mis ei kuulu hüvitatavate teenuste nimekirja, tuleb tasuda täishinda. Lisaks on teenuseosutajal õigus patsiendilt küsida visiiditasu kuni 5 eurot (v.a rasedad).

Soodustuse summa arvestatakse raviarvelt maha kohe maksmise hetkel ning tagantjärele ei pea esitama ühtegi avaldust ega dokumenti.

See tähendab, et patsient ei pea  hambaravi eest ise hüvitist taotlema ja haigekassale dokumente esitama. Hambaarst ja haigekassa arveldavad omavahel. Kui hambaarsti osutatud teenusele kehtib mitterahaline hüvitis ehk haigekassa soodustus, arvestatakse hüvitatav summa arvelt maha kohe maksmise hetkel. Tagantjärele ei pea inimene haigekassale ühtegi kviitungit ega dokumenti esitama.

Tasub teada, et mitterahalist hüvitist saab kasutada ainult nende hambaarstide juures, kel on haigekassaga sõlmitud leping. Lepingu sõlminud hambaarstide nimekirja saab vaadata siit.

Ravikindlustatud täiskasvanud saavad haigekassalt ühe aasta jooksul kuni 40 eurot hüvitist. Vanadus- ja töövõimetuspensionärid, üle 63-aastased, rasedad, alla üheaastase lapse emad ja suurenenud hambaravivajadusega inimesed saavad aasta jooksul kuni 85 euro eest hüvitist. 

Suurenenud hambaravi vajadusega inimeste hambaravi teenused hüvitatakse aastas kuni 85 euro eest. Suurenenud hambaravivajaduse määrab arst. Selle vajaduse võivad olla põhjustanud teatud haigused või raviprotseduurid. Näiteks osade kasvajate kirurgiline ja kiiritusravi, näo koljuluude traumade ravi, elundite siirdamine, pea- või kaelapõletike haiglaravi. 

Igale raviarvele, mis on alla 60 euro, kehtib 50% omaosalus ehk inimene maksab arvest poole ja teise poole maksab haigekassa.

Näiteks kui inimese raviarve on 50 eurot, siis tema tasub 50% omaosalusena 25 eurot ja haigekassa hüvitab 25 eurot ehk ülejäänud 50% arve summast. Kuna aastas on hüvitise piirmäär  40 eurot, siis jääb sellel inimesel sel kalendriaastal veel kasutada 15 eurot.

 

Kui perearst või ämmaemand kinnitab ja jälgib rasedust, siis edastab ta haigekassasse selle kohta andmed. Hüvitise saamise alus on naistearsti või ämmaemanda poolt haigekassase esitatud ravidokument raseduse kohta. Kui rasedust jälgitakse erahaiglas või erakliinikus, kellel ei ole haigekassaga lepingut, tuleb eraldi rasedust tõendav dokument esitada haigekassasse. Kui haigekassa on tõendi kätte saanud ja süsteemis on raseduse kohta andmed olemas, siis näeb hambaarst arve koostamisel, et kliendile kehtib suurem soodustus.

Hambaarstile ei pea eraldi esitama dokumenti või avaldust pensionil olemise kohta. Haigekassal on see info kindlustuse andmekogus olemas ning haigekassa ja hambaarst saavad seda kontrollida. 

Jah,mitterahaline hüvitis kehtib esmavajalikele hambaraviteenustele. Kindlasti tasub hambaarsti käest küsida, kas need teenused, mida sulle pakutakse, kuuluvad haigekassa paketti või mitte.

Esmavajalikud hambaraviteenused on:

  • hambaarsti esmane või korduv vastuvõtt
  • diagnostika (sh röntgeniülesvõtted)
  • ravimi asetamine ja ajutise täidise paigaldamine
  • püsiva täidise paigaldamine
  • hamba eemaldamine
  • mädakolde avamine ja ravimine
  • juureravi
  • igemealuse hambakivi eemaldamine kirurgiliselt
  • tuimestus 

Tasub teada, et mitterahalist hüvitist saab kasutada ainult nende hambaarstide juures, kel on haigekassaga sõlmitud leping. Lepingu sõlminud hambaarstide nimekirja saab vaadata siit.

Ei, summat ei saa üle kanda järgmisesse aastasse. Julgustame kõiki vähemalt korra aastas hambaarsti külastama. 40 euro suurust hüvitist saab kasutada hammaste kontrolliks. Nii saad ennetada suuremaid hambaauke ja muid probleeme hammastega, mis võivad hiljem tekitada valu või vajada keerulisemat ning kallimat protseduuri.

Nende teenuste eest, mida haigekassa ei hüvita, tasub inimene ise. Kindlasti tuleb enne hambaravi alustamist küsida hambaarsti käest, millised valitud teenustest on haigekassa paketis ning milliste eest tuleb täies mahus tasuda.

Tasuta hambaravi saavad alla 19-aastased kindlustatud nendes raviasutustes, mis on haigekassa lepingupartnerid (lepingupartnerid on kirjas haigekassa kodulehel). Kui hambaarstil haigekassaga lepingut ei ole, peavad vanemad ise lapse hambaravi eest tasuma ning haigekassa neid arveid ei hüvita.

Hambaravi saab tasuta ühe aasta jooksul pärast inimese19-aastaseks saamist juhul, kui ravivajadus ilmnes viimase visiidi ajal enne 19-aastaseks saamist. Tasuta teenust saab sama hambaraviteenuse osutaja juures, kus ravivajadus tuvastati.

Proteesihüvitist makstakse kuni 260 eurot kolme aasta jooksul. Alates 1. jaanuarist 2018 ei pea enam proteesihüvitise saamiseks avaldust tagantjärele esitama, vaid soodustus arvestatakse hambaarsti juures maksmise hetkel. 

Võite alati helistada haigekassa klienditelefonile 669 6630, saata küsimuse allkirjastatuna aadressile info [at] haigekasse.ee.

EL-i liikmesriigi kindlustatul, kellel on Eestis viibides Euroopa ravikindlustuskaart, on õigus saada tasuta vältimatut hambaravi nagu Eesti kodanikulgi. Vältimatut hambaravi osutatakse siis, kui abi edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse. Seda, kas tegemist on vältimatu hambaraviga, otsustab hambaarst. Vältimatu abi saamiseks tuleb EL-i liikmesriigi kodanikul pöörduda haigekassa lepingupartnerite poole, sest haigekassa maksab osutatud teenuse eest ainult oma lepingupartneritele.

Juhul, kui teises EL-i liikmesriigis kindlustatud inimene, kellel on Euroopa ravikindlustuskaart, tuleb Eestisse plaaniga oma hambaid ravida, maksab ta selle eest ise. Inimesel on hiljem võimalus oma koduriigi pädevas asutuses taotleda sellekohast hüvitist.

Kui teises liikmesriigis kindlustatud inimene tuleb Eestisse proteese tegema, siis maksab ta nende eest ise.

Hooldushüvitis

Hooldushüvitist maksab haigekassa hoolduslehe esimesest päevast alates. Hooldushüvitist makstakse hüvitise saaja päevatulu põhjal, mis arvutatakse eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulu järgi. Hüvitist saab 80% päevatulust, sellest arvutatakse maha tulumaks. Haigekassa maksab hüvitist:

a) alla 12-aastase lapse või alla 19-aastase puudega inimese põetamisel kuni 14 järjestikuse päeva eest

b) alla 12-aastase lapse põetamisel kuni 60 järjestikuse päeva eest, kui haigestumise põhjus on pahaloomuline kasvaja ja lapse ravi algab haiglas

c) alla 3-aastase lapse või alla 16-aastase puudega lapse põetamisel, kui lapse hooldaja ise on haige või talle osutatakse sünnitusabi kuni kümne järjestikuse päeva eest

Kuna eelmisel kalendriaastal puudus sotsiaalmaksuga maksustatav tulu, arvutatakse sel aastal hooldushüvitis alampalgalt.

Hooldusleht väljastatakse inimesele, kes last tema haiguse korral tegelikult hooldab. Seda, kas ema võib või peab jääma lapsega hoolduslehele, otsustab arst.

Õendusabi hooldekodus

Haigekassa eesmärk on parandada õendusteenuse kättesaadavust ja kvaliteetiÜldhooldekodudes õendusteenust rahastades viiakse ka muud tervishoiuteenused inimesele lähemale, sest seal töötava õe abil saab hooldekodu elanike tervisevajadusi süsteemselt jälgida ja koordineeritumalt tervisemuresid lahendada.

Üldhooldekodu elanikel on võimalus saada õendusteenust hooldekodus kohapeal. Õendusteenus üldhooldekodus on inimesele tasuta ehk selle eest tasub edaspidi haigekassa.

Õde hindab hooldekodu elaniku terviseseisundit, jälgides elutähtsaid näitajaid nagu näiteks kehatemperatuur, hingamissagedus, vererõhk ja veresuhkur. Õde teeb vajadusel uriini- ja vereanalüüsi ning muid vajalikke õendustoiminguid. Samuti aitab õde jälgida ja ellu viia arsti poolt patsiendile koostatud raviplaani ja ettenähtud raviprotseduure. Arsti loal võib õde iseseisvalt teha patsiendile näiteks valuravi, manustada ravimeid või eemaldada haavaõmbluseid.

Õde tegeleb ka nõustamise ja haiguste ennetamisega. Näiteks jälgib õde hooldekodu elanike meeleoluhäirete ja dementsuse tundemärke.

Õendusteenus hooldekodus on mõeldud inimesele, kellel on väike või mõõdukas tervisemure. See tähendab, et õde ei lahenda tõsiseid terviseprobleeme ega saa ravida raskelt haiget patsienti.

Hooldusteenuste, ravimite ja abivahendite kulud on jätkuvalt inimese või tema lähedase kanda.

Üldhooldekodudel on teenuse tagamiseks mitmeid võimalusi. Koduõendustegevusloaga üldhooldekodu saab tööle võtta õe ja osutada teenust ise või teha koostööd perearsti või mõne tervisekeskusega, kes osutab hooldekodus õeteenust. Samuti võib hooldekodu otsida koduõendusteenuse osutaja, kes pakub hooldekodus õendusteenust.

Selleks, et üldhooldekodud saaksid õendusteenust kohapeal pakkuda, peab tegevusluba omav tervishoiuteenuse osutaja (üldhooldekodu või õde) esitama haigekassale taotluse ja sõlmima lepingu tervishoiuteenuse osutamiseks.        

Õendusteenuse pakkumine on üldhooldekodule võimalus, mitte kohustus. Kõik õendusteenust pakkuvad üldhooldekodud lisame 2020. aasta algsues haigekassa kaardirakendusele . Kaardilt tulev valida "Õendusabi" vaade ja sealt b teenuste filtrist tuleb valida „Õendusteenus hooldekodus“.

Hooldekodud peavad tagama oma elanikele tervishoiuteenuste kättesaadavuse. Vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele peab hooldekodu tagama hooldusplaani koostamise, kus tuleb hinnata ka tervishoiuteenuse vajadust.  

Hooldekodus pakutavat õendusteenust osutab haigekassa lepingupartner ehk tervishoiuteenuse osutaja, vastutades teenuse kvaliteedi ja lepingus sätestatud tingimustele vastavuse eest.

Kui hooldekodus elaval inimesel puudub võimekus iseseisvalt tervishoiuteenuse osutaja poole pöörduda on hooldekodu pidajal kohustus tagada vajalikud teenused, sh transport arsti juurde.

Hooldekodu peab tagama hooldustoimingud ja muud toimetulekut toetavad teenused, mis on määratud hooldusplaanis.

Kui hooldusel olev inimene ei ole võimeline ostma isiklikke abivahendeid ise, on see kohustus perekonnal. Abivahendeid hüvitab Sotsiaalkindlustusamet (nt rulaator, lamatiste linad) ja meditsiiniseadmeid Eesti Haigekassa (nt haavasidemed, põiekateetrid, ortoosid, glükomeetri testribad ja lantsetid jms).

Sotsiaalkindlustusameti soodustusega saab abivahendeid soetada, kui inimesele on väljastatud abivahendi tõend ja isikliku abivahendi kaart ehk IAK.  Selle kohta leiab rohkem infot SKA lehelt.

Haigekassa hüvitab meditsiiniseadmeid, mis on kantud meditsiiniseadmete loetellu ning mille soodustingimustel soetamiseks on raviarst välja kirjutanud digitaalse meditsiiniseadme kaardi. Haigekassa meditsiiniseadmete hüvitamise kohta leiab rohkem infot EHK kodulehelt: https://www.haigekassa.ee/partnerile/raviasutusele/meditsiiniseadmed/tutvustus

Hooldusteenuste, ravimite ja abivahendite kulud on jätkuvalt inimese või tema ülalpidamisekohustusega lähedase kanda. Hooldekodu elaniku lähedastel tuleb end kurssi viia, kuidas on hooldekodus teenused korraldatud (hooldusteenused, tervishoiuteenused, nõustamine, teavitamine, transport jne).

Samuti tuleb lähedasel jälgida hooldekodu elaniku terviseseisundit ja heaolu ning tema tervisemuredest hooldustöötajat, õde või raviarsti teavitada.

Õde teeb hoolealuse lähedastega koostööd, neid vajadusel teavitades ja nõustades.

Perearstiabi

Riigiportaalis eesti.ee saab teenuses „Ravikindlustuse ja perearsti info" küll vaadata oma perearsti andmeid, aga vahetada perearsti kahjuks ei saa. Arsti vahetamiseks tuleb esitada avaldus uuele perearstile. Perearsti nimistusse registreerumise avalduse leiad siit.

 Täidetud avaldus tuleb viia kohale või saata digiallkirjastatult uuele perearstile.

Perearst teavitab patsienti nimistusse võtmisest või sellest keeldumisest seitsme tööpäeva jooksul registreerimisavalduse esitamisest arvates. Keeldumise korral märgib ära ka keeldumise põhjuse.

Perearst võib keelduda patsiendi võtmisest oma nimistusse juhul, kui tema nimistu on ületanud talle määratud piirsuuruse (2000 või 2400 inimest) või kui patsiendi rahvastikuregistri elukoha aadress ei ole selle perearsti teeninduspiirkonnas.

Perearst võib registreerida patsiendi nimistusse sõltumata nimistu piirsuurusest ja nimistusse kantud inimeste arvust, kui patsiendi:

1) avalduses märgitud Eesti rahvastikuregistri elukoha aadress on perearsti teeninduspiirkonnas või
2) perekonnaliige on registreeritud nimistusse. Pereliikme nimistusse registreerumisest on võimalik keelduda juhul, kui perearsti nimistu piirsuurus on täitunud ja pereliikme rahvastikuregistrijärgne elukoha aadress ei asu perearsti teeninduspiirkonnas.

Igal perearstil on oma teeninduspiirkond ja inimene kuulub perearsti teeninduspiirkonda rahvastikuregistri järgse sissekirjutuse alusel. Täpsemat infot teeninduspiirkondade osas on võimalik küsida terviseametilt. Perearstide nimistute andmed leiate terviseameti koduleheküljelt, kontaktandmed leiab kahaigekassa kodulehelt.

Inimesel on õigus valida endale perearsti, arsti asukoht aga ei ole seadusega reguleeritud. Seega kui patsiendil on oma perearstiga toimiv koostöö, võib inimene kokkuleppel arstiga tema juures edasi käia. Tallinna perearst ei saa aga tulla Tartusse koduvisiidile, kui selleks vajadus peaks tekkima, seepärast soovitame valida perearsti elukoha lähedalt.

Perearst väljastab saatekirja eriala põhiselt, konkreetset raviasutust ei märgita. Haigekassa eriarstiabi lepingupartnerid teenindavad kõiki ravikindlustatud patsiente, olenemata patsiendi elukohast.

Digisaatekirjal on kehtivusaeg. See on aeg, mille jooksul on võimalik saatekirjaga vastuvõtuaega broneerida. Vastuvõtt võib toimuda ka hiljem, pärast saatekirja kehtivusaja lõppu, st kui patsiendil on kehtiva digisaatekirja alusel aeg broneeritud, siis ei pea saatekiri arsti vastuvõtu päeval enam kehtiv olema.  Kehtivusaeg on perearstide programmides vaikimisi kuus kuud, kuid saatekirja koostaja saab seda vajadusel ise muuta. Ravile võib minna ükskõik millise haigekassa lepingupartneri juurde üle kogu Eesti.

Arst saab töövõimetuslehe avada pärast seda, kui on patsiendi läbi vaadanud ja haigestumise tuvastanud. Küll saab ta väljastada nädalavahetuse päevaga algava töövõimetuslehe juhul, kui patsient on pöördunud näiteks haigla valvetuppa või kutsunud kiirabi ja talle on antud sellekohane tõend. See tõend tuleb perearstile esitada kahe päeva jooksul.

Perearst ei pea teenindama teise arsti nimistusse kuuluvat patsienti, kui tegemist ei ole ägeda haigestumisega. Samas ei ole seadusega kehtestatud nõuet, et tervisetõendi saab väljastada vaid perearst, kelle nimistusse inimene kuulub.

Perearst kehtestab teenuse hinna ise, kuna haigekassa tervisetõendi eest ei tasu. Küll on nõue, et perearstil peab olema tasuliste teenuste hinnakiri välja pandud nii, et iga patsient saaks sellega tutvuda. Millest koosnes osutatud teenuse hind, tuleb küsida perearstilt.

Ravikindlustus

Kui lapseootele jäänud naisel on kehtiv ravikindlustus mingil muul alusel, nt töölepingu alusel, ei pea ta end haigekassas rasedana arvele võtma. Küll aga peab ta seda tegema juhul, kui tal ei ole kehtivat ravikindlustust. Sellisel juhul tuleb haigekassasse esitada arsti või ämmaemanda väljastatud raseda tõend ja avaldus, mille alusel vormistatakse ravikindlustus.

Lapsele ravikindlustuse saamiseks ei pea haigekassale avaldust esitama. Kui lapse elukoht on rahvastikuregistris registreeritud Eestisse, jõustub kindlustus automaatselt.

Kui pärast registreerimist ei ole lapse andmed paari tööpäeva jooksul haigekassasse jõudnud, tuleb helistada klienditelefonile (+372) 669 6630 või saata kiri info [at] haigekassa.ee 

Ühel Eestis elaval mittetöötaval vanemal, kes kasvatab kolme või enamat alla 19-aastast last, kellest vähemalt üks on alla 8-aastane, on õigus saada ravikindlustus riigilt. Ravikindlustuse saamiseks tuleb pöörduda sotsiaalkindlustusametisse, mis edastab vajalikud andmed haigekassasse ning ravikindlustus tekib inimesele viie päeva jooksul.

Võimalus on registreerida end ülalpeetavaks abikaasaks. Ravikindlustuse saab ülalpeetav abikaasa, kellel on vanaduspensionieani vähem kui viis aastat. Ravikindlustuse saamiseks tuleb tal esitada taotlus haigekassale.

 

Ravikindlustuse kehtivust saab kontrollida riigiportaalist eesti.ee või helistades haigekassa klienditelefonile (+372) 669 6630.

Ravikindlustus õpilasele/üliõpilasele

Kui üliõpilase õppekava nominaalaeg on kolm aastat, siis ravikindlustus kehtib neli aastat ja kolm kuud. Seega kui õppekava nominaalaeg lõpeb sel suvel, siis ülikooli kaudu saadav ravikindlustus lõpeb järgmisel sügisel. Oma ravikindlustuse kehtivust saab kontrollida riigiportaalist eesti.ee või helistades haigekassa klienditelefonil (+372) 669 6630. 

Jah, ravikindlustuse saamisel ei ole õpilase koormus oluline.

Ravikindlustus töötajale

Töötamine  tuleb hiljemalt tööle asumise päevaks registreerida maksu- ja tolliameti töötamise registris.  Andmed ravikindlustuseks esitab maksu- ja tolliamet.
Juhul, kui tööandja või lepingu teine pool on jätnud oma töötaja ravikindlustamata ja töötajal oleks olnud õigus saada ravikindlustushüvitist, peab tööandja hüvitama töötajale ravikindlustushüvitise saamata jäämisest tekkinud kahju.

Ravikindlustuse saamise erisused sõltuvad lepingust.

Töölepingu alusel töötav inimene saab ravikindlustuse siis, kui ta töötab üle ühekuulise tähtajaga või tähtajatu lepingu alusel. Sealjuures ei ole oluline, kas töötatakse osalise või täieliku tööajaga. Kui inimesel ei olnud varem ravikindlustust, hakkab see kehtima 14 päeva pärast töötamise registrisse kantud töötamise alustamise kuupäeva.

Võlaõigusliku lepingu sõlminud inimene saab ravikindlustuse, kui tema eest makstakse sotsiaalmaksu vähemalt kehtiva kuumäära ulatuses. 

Kindlustuskaitse tekib võlaõigusliku lepinguga töötaval inimesel TSD esitamisele järgneval päeval ja peatub ühe kuu möödumisel, kui järgmise deklaratsiooni esitamise tähtajaks ei ole sotsiaalmaksu deklareeritud miinimumkohustuse ulatuses.

Sellisel juhul on inimesel õigus ravikindlustusele. Erinevate tööandjate makstud sotsiaalmaksud liidetakse. Ravikindlustuse  saab töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud ühe või mitme võlaõigusliku lepingu alusel töö- või teenustasusid saav inimene, kelle eest lepingu teised pooled maksavad sotsiaalmaksu vähemalt sotsiaalmaksu miinimumkohustuse.

Tööandja peab maksma sotsiaalmaksu teenitud summalt/tasult. Kui tegelik tasu on alla riigieelarvega kehtestatud kuumäära, siis ei ole töötajal õigust ravikindlustust saada.

Tööandja peab registreerima kõikide töötajate andmed töötamise registris.

Ravikindlustusele on õigus töötajatel, kellega on sõlmitud üle ühekuulise tähtajaga tööleping või võlaõiguslik leping, millelt makstakse iga kuu sotsiaalmaksu vähemalt sotsiaalmaksuseaduses kehtestatud kuumääralt (2019. aastal on kuumäär 500 eurot ja minimaalne sotsiaalmaksu kohustus 165 eurot).

Kui töötaja läheb ajateenistusse, peab tööandja tema kindlustuse peatamiseks andmed edastama maksu- ja tolliameti töötamise registrisse. Haigekassa saab andmed töötamise registrist.

Töötajana kindlustatud inimestel kehtib ravikindlustus veel kaks kuud pärast töö- või teenistussuhte lõppemist.

Ravimid

Ravim koosneb toimeaine(te)st ja abiainetest. Toimeaine ravib või leevendab haigust, seevastu abiained on ravimis vajalikud selleks, et toimeaine oleks manustatav soovitud kujul (nt tabletina, salvina, aerosoolina). Kuna toimeaine on see, mis organismi mõjutab, siis on ka ravimi kõrvaltoimed põhjustatud ravimis olevast toimeainest. Abiained kõrvaltoimeid ei tekita, v.a väga erandlikel juhtudel, kui inimene on ülitundlik konkreetse abiaine suhtes (laktoos, pähkliõli, erinevad suhkrud). Reeglina kasutavad nii originaalravimite kui ka geneeriliste ravimite tootjad samu või sarnaseid abiaineid. Ravimite koostises kasutada lubatud abiained peavad olema kvaliteetsed ning peab olema tõestatud, et nad on ette nähtud manustamisviisi puhul ohutud. Ravimis lubatud abiaine ei tohi negatiivselt mõjutada ravimi omadusi.

Geneeriline ravim (vahel kasutatakse ka nimetusi koopiaravim ja analoogravim) on originaalravimiga sama toimeainet sisaldav ravim, mis on mõeldud samade haiguste raviks. Geneeriline ravim on sama tõhus, ohutu ja kvaliteetne kui originaalravim. Geneeriline ravim jõuab turule pärast originaalravimi patendikaitse lõppemist. See tähendab, et  sama toimeainega ravimit võivad toota ka teised ravimitootjad. Geneerilise ravimi tootja peab tõestama, et ravim sisaldab sama toimeainet täpselt samas koguses kui originaalravim ning see avaldab organismis samasugust mõju kui originaalravim. Viimast tõestatakse bioekvivalentsusuuringutega ehk uuringutega, milles tehakse kindlaks, kas originaal- ja geneerilisest ravimist jõuab organismi sama hulk toimeainet ning kas toimeaine hulk organismis muutub aja jooksul mõlema ravimi puhul samamoodi.
Bioekvivalentsed ravimid tekitavad samas koguses manustatuna organismis samasuguse toimeaine kontsentratsiooni nagu originaalravimid. Samuti peab geneerilise ravimi tootja tõestama, et ravimi tootmisprotsess vastab kehtestatud nõuetele.
Kuna tegemist on teise ravimitootja tootega, siis ei nõuta, et ravimi välimus peab olema sama kui originaalravimil. Seega võib geneeriline ravim erineda originaalravimist abiainete ja välimuse osas, kuid ei tohi erineda toime tõhususe, kvaliteedi ja ohutuse poolest.

Eesti apteekides müüakse ainult selliseid ravimeid, mis on läbinud Ravimiameti range kontrolli.

Kui originaalravimi patendiaeg lõppeb, siis hakkavad sama toimeainega ravimit tootma ka teised ravimitootjad ning ravimi hinna kujundab ravimitootjate vaheline konkurents. Originaalravimi tootjal on aga patendi kestuse ajal võimalik tagasi teenida ravimi väljatöötamiseks kulunud raha ning seega säilitada huvi edasiseks arendustegevuseks. Võib juhtuda, et pärast patendiaja lõppu langetab originaalravimi tootja ravimi hinna geneeriliste ravimitega samale tasemele.

Ravimimaailmas ei kehti sama toimeainet sisaldavate ravimite korral põhimõte, et mida kallim, seda kvaliteetsem. Geneerilised ravimid on sama kvaliteetsed, tõhusad ja ohutud kui originaalravimid, seega on majanduslikult mõistlik ravimi ostmisel valida soodsaim ravim. Eestis on apteekril kohustus pakkuda võrdsete valikute korral patsiendile apteegis soodsaimat alternatiivi eeldusel, et arst ei ole retseptil antud korraldusega käskinud müüa vaid konkreetse tootja ravimit. Kui arst on kirjutanud retseptile toimeaine (nn toimeainepõhine retsept), siis on inimesel apteegis võimalik valida endale sobivaima hinnaga ravim samaväärsete alternatiivide hulgast. Ei ole mingit meditsiinilist põhjust eelistada kallimat ravimit.

Ei. Ravimimaailmas ei kehti sama toimeainet sisaldavate ravimite korral põhimõte, et mida kallim, seda kvaliteetsem. Geneerilised ravimid on sama kvaliteetsed, tõhusad ja ohutud kui originaalravimid. Meditsiinilisel põhjusel mõne konkreetse ravimitootja ravimi eelistamist või välistamist tuleb ette harva (nt ülitundlikkus konkreetse abiaine suhtes, vt ka küsimus nr 1). Pigem on konkreetse ravimitootja ravimi eelistamise põhjused psühholoogilist või turunduslikku laadi.

Pole mingit alust eeldada, et raseduse ajal oleks näidustatud pigem originaalravimite kui geneeriliste ravimite kasutamine. Raseduse korral tuleb kaaluda ravimite kasutamise vajadust toimeaine põhiselt (kas rasedale on näidustatud ühe või teise toimeaine kasutamine), mitte konkreetse tootja ravimi põhiselt.

Ei, kindlasti mitte. Ravimi annuse määramine ei sõltu sellest, kas tegu on geneerilise ravimiga või originaalravimiga. Geneerilised ravimid on sama kvaliteetsed, tõhusad ja ohutud kui originaalravimid. Ravimi annus määratakse tulenevalt haigusest, kasutatavast toimeainest ja patsiendist. Lisaks arstile ja apteekrile saab patsient infot konkreetse ravimi annustamise kohta ka ravimile lisatud patsiendi infolehelt.

Jah. Geneeriline ravim on meditsiinilises mõttes täpselt samasugune kui originaalravim. Geneerilised ravimid on sama kvaliteetsed, tõhusad ja ohutud kui originaalravimid, seega ei ole mingit vajadust muuta ravimi annust või manustamisskeemi, kui olete vahetanud ühe tootja ravimi teise tootja sama toimeainet sisaldava ravimi vastu.

Sõltumata sellest, kas inimene ostab geneerilise ravimi või originaalravimi, jääb haigekassa kompensatsioonimäär (50%, 75%, 90% või 100%) samaks. Kuna Eestis kehtib piirhinnasüsteem sama toimeainet sisaldavatele ravimitele, siis mõjutab inimese ravimivalik ainult tema makstavat omaosalust.

Näiteks kui apteegis on valikus sama toimeainega ravimeid hinnaga 6,39, 9,59, 11,19  ja 12,78, siis määratakse piirhinnaks reeglina hinnalt teise soodsaima ravimi hind (selle näite puhul 9,59) ja haigekassa soodusprotsent arvutatakse sellest summast. Kui ravimi ostja eelistab kallimat ravimit, siis tuleb lisaks omaosalusele (2,5 eurot) tasuda apteegis ka piirhinda ületav osa. Seega tasub apteekrilt nõu küsida, milline sama toimeainega ravim on soodsam.

Inimese tasutav summa sõltub sellest, millise ravimitootja ravimi ta ostab.
Nt 75% soodustuse korral tasub inimene:

  • 6,39 € ravimi ostmisel 3,47 € (2,5 € omaosalus iga retseptiravimi ostmisel + 0,97 €, st 25% 3,89* eurost) 
  • 9,59 € ravimi ostmisel 4,27 € (2,5 € omaosalus iga retseptiravimi ostmisel + 1,77 €, st 25% 7,09** eurost)
  • 11,19 € ravimi ostmisel 5,87 € (2,5 € omaosalus iga retseptiravimi ostmisel + 1,77 €, st 25% 7,09** eurost + 1,6 €, mis ületab piirhinda)
  • 12,78 € ravimi ostmisel 7,46 € (2,5 € omaosalus iga retseptiravimi ostmisel + 1,77 €, st 25% 7,09** eurost + 3,19 €, mis ületab piirhinda).

* Kui ravimi jaehind on piirhinnast madalam, siis arvutatakse soodustus (antud juhul 25%) jaehinnast.

** Ravimi piirhind on 9,59 eurot, millest lahutatakse omaosalus 2,5 eurot. Järele jäävast 7,09 eurost arvutatakse soodustus, selle näite puhul 25%.

 

Soodustus 100% – patsient tasub omaosaluse 2,5 eurot ning piirhinda või hinnakokkuleppe hinda ületava summa. Haigekassa hüvitab piirhinna või hinnakokkuleppe hinna ja patsiendi omaosaluse vahe 100%.

Näide 1

Patsiendile kirjutati soodusretsept ühele ravimipakendile, mille hind on 10 eurot. Ravimi toimeainele on kehtestatud piirhind 8,00 eurot. Soodushind patsiendile koosneb:

- patsiendi omaosalusest: 2,5 eurot
- piirhinda ületavast osast: 10 eurot – 8,00 eurot = 2 eurot
- haigekassa hüvitab piirhinna või hinnakokkuleppe hinna ja patsiendi omaosaluse vahe 100%.

Patsient peab maksma ravimi eest 2,5 eurot + 2 eurot = 4,5 eurot.

Soodustus 90% – patsient tasub omaosaluse 2,5 eurot, 10% piirhinna või hinnakokkuleppe hinna ning patsiendi omaosaluse vahelisest summast ja piirhinda või hinnakokkuleppe hinda ületava summa. Haigekassa hüvitab 90% piirhinna või hinnakokkuleppe hinna ja patsiendi omaosaluse vahelisest summast.

Näide 2

Patsiendile kirjutati soodusretsept kahele ravimipakendile, mille hind on 10 eurot. Ravimi toimeainele on kehtestatud piirhind 8,00 eurot.

Soodushind patsiendile koosneb:

- patsiendi omaosalusest: 2,5 eurot
- piirhinda ületavast osast: 10 eurot – 8,00 eurot = 2 eurot, 2 eurot x 2 pakendit = 4 eurot
- haigekassa hüvitab piirhinna või hinnakokkuleppe hinna ja patsiendi omaosaluse vahe 90%, seega patsiendi osa (10%) on (8 eurot x 2 pakendit – 2,5 eurot) x 10% = 1,35 eurot

Patsient peab maksma ravimite eest 2,5 eurot + 4 eurot + 1,35 eurot = 7,85 eurot.

Soodustus 75% – patsient tasub omaosaluse 2,5 eurot, 25% piirhinna või hinnakokkuleppe hinna ja patsiendi omaosaluse vahelisest summast ja piirhinda või hinnakokkuleppe hinda ületava summa. Haigekassa hüvitab 75% piirhinna või hinnakokkuleppe hinna ja patsiendi omaosaluse vahelisest summast.

Näide 3

Patsiendile kirjutati soodusretsept ühele ravimipakendile, mille hind on 10 eurot. Ravimi toimeainele on kehtestatud piirhind 8,00 eurot. Soodushind patsiendile koosneb:

- patsiendi omaosalusest: 2,5 eurot
- piirhinda ületavast osast: 10 eurot – 8,00 eurot = 2 eurot
- haigekassa hüvitab piirhinna või hinnakokkuleppe hinna ja patsiendi omaosaluse vahe 75%, seega patsiendi osa (25%) on (8 eurot – 2,5 eurot) x 25% = 1,37 eurot

Patsient peab maksma ravimi eest 2,5 eurot + 2 eurot + 1,37 eurot = 5,87 eurot.

Soodustus 50% – patsient tasub omaosaluse 2,5 eurot, 50% piirhinna või hinnakokkuleppehinna ja patsiendi omaosaluse vahelisest summast ning piirhinda või hinnakokkuleppehinda ületava summa. Haigekassa hüvitab 50% piirhinna või hinnakokkuleppehinna ja patsiendi omaosaluse vahelisest summast.

Näide 4:

Patsiendile kirjutati soodusretsept ühele ravimipakendile, mille hind on 40 eurot. Ravimi toimeainele on kehtestatud piirhind 35,00 eurot. Soodushind patsiendile koosneb:

- patsiendi omaosalusest: 2,5 eurot
- piirhinda ületavast osast: 40,00 eurot – 35,00 eurot = 5 eurot
- haigekassa hüvitab piirhinna või hinnakokkuleppe hinna ja patsiendi omaosaluse vahe 50%, seega patsiendi osa (50%) on (35 eurot – 2,5 eurot) x 50% = 16,25 eurot

Patsient peab maksma ravimi eest 2,5 eurot + 5 eurot + 16,25 eurot = 23,75 eurot.

Jah, ravikindlustuseta inimesel tuleb apteegis maksta väljakirjutatud ravimi eest täishinda.

Ravimite erandkorras kompenseerimiseks tuleb kindlustatud inimesel või tema seaduslikul esindajal esitada haigekassale vabas vormis avaldus, mis peab kompensatsiooni taotleja kohta sisaldama järgmisi andmeid:

1. Ees- ja perekonnanimi.
2. Isikukood.
3. Kontaktandmed (aadress, telefoninumber,  e-posti aadress).

Taotlusele lisatakse raviarsti põhjendus. Need dokumendid tuleb edastada haigekassale e-posti (info [at] haigekassa.ee) või posti teel või isiklikult kohale tuues.

Erandkorras kompenseerimise otsuse võtab vastu haigekassa juhatus. Patsiendile ja tema raviarstile saadetakse juhatuse otsusest väljavõte. Inimene saab ravimi apteegist välja osta raviarsti poolt välja kirjutatud soodusretsepti alusel pärast haigekassa juhatuse positiivset otsust ravim erandkorras kompenseerida.

 

Rasestumisvastaseid tablette võivad välja kirjutada ka perearstid. Juhul, kui patsiendil ei ole vastunäidustust sünnitamiseks, kirjutatakse ravimeid välja 50% soodusmääraga.

Kui kindlustatu on ostnud soodusravimeid rohkem kui 100 euro eest aastas, saab ta täiendavat ravimihüvitist. Täiendav ravimihüvitis on automaatne, inimene saab lisasoodustuse koos tavapärase ravimisoodustusega juba ravimi väljaostmisel apteegis ja haigekassale avaldust esitada ei ole vaja.

Kui inimene on ostnud soodusravimeid:

•  100–300 euro eest aastas, hüvitab haigekassa talle 50% 300 eurot ületavast summast (maksimaalselt 100 eurot aastas)

•  rohkem kui 300 euro eest aastas, hüvitab haigekassa talle 90% 300 eurot ületavast summast

Haigekassa hüvitab Euroopa Liidus retseptiravimitele tehtud kulutused. Esmalt tuleb ravim välja osta ja seejärel saab haigekassalt tagasimakset taotleda. Selleks tuleb haigekassa kodulehel täita taotlus (Avaldus Euroopa Liidu tervishoiuteenuse kulu tagasimakseks) ning lisada sellele originaalretseptid ja nende maksmist tõendavad tšekid. Dokumendid võib saata haigekassasse posti teel või viia need endale sobivasse haigekassa klienditeenindusbüroosse.

Haigekassa teeb järelepärimise välisriiki ja vastavalt sealt tulnud infole kannab hüvitatava summa eurodes inimese pangaarvele.

Sõeluuringud naistele

Naisel on õigus uuringule registreeruda ja minna talle sobivasse raviasutusse olenemata sellest, kus ta elab. Raviasutuses kontrollitakse sõeluuringule registreerimisel Sinu sünniaastat ja ravikindlustuse kehtivust. Uuringule tulles tuleb kaasa võtta isikut tõendav dokument.

Kui kutsel märgitud registratuuri telefon on pidevalt kinni ja seetõttu ei ole ennast võimalik uuringule registreerida, siis on see tavaliselt tingitud raviasutuse registratuuri töö ülekoormatusest või häiretest sideliinides. Nendel juhtudel soovitame helistada paari päeva möödumisel. Kui häired registreerumisel on püsivad, siis on võimalus kontakti võtta raviasutuse üldtelefonil, ent teavitada võib ka haigekassat.

Elukoha muutusest ei ole vaja teavitada haigekassat, ent kindlasti peab teavitama rahvastikuregistrit, sest rahvastikuregistrist võetakse sõeluuringusse kutsutavate naiste aadressid. Rahvastikuregistri seaduse paragrahvi 391 alusel on inimesel kohustus hoolitseda elukoha aadressi õigsuse eest rahvastikuregistris. Rahvastikuregistrit tuleb teavitada, kui kolitakse uuele aadressile, samuti siis, kui registris on valed andmed või puuduvad andmed sootuks.

Oma elukohaandmete õigsust saab kontrollida riigiportaalis rahvastikuregistri e-teenuseid kasutades, valides kodanikule mõeldud vahelehe ning sisenedes portaali kas ID-kaardi või mobiil-ID abil. 

Elukohaandmete registrisse kandmiseks või muutmiseks tuleb esitada elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele elukohateade. Seda saad teha omavalitsusse kohale minnes, posti või digiallkirjaga e-kirja teel saates või kasutades rahvastikuregistri e-teenuseid riigiportaalis. Elukohateate võib esitada ka digitaalallkirjaga. Lisainfot elukoha registreerimise kohta võib vaadata siseministeeriumi kodulehelt. Telefonitsi aadressi korrigeerimine ei ole võimalik, sest telefoni teel ei ole helistaja tuvastatav.

Kui naine on kutsutavate nimekirjas (seda on võimalik kontrollida haigekassa infotelefonilt 16363), ent ei ole aadressimuutuse tõttu või muul põhjusel kutset kätte saanud, kui ta on kutse vahepeal kaotanud või kui kutse on rikutud, saab ennast uuringule registreerida ja uuringul osaleda ka isikut tõendava dokumendi alusel. Uuringul mitteosalenud naistele saadetakse korduskutse, kasutades rahvastikuregistris olevaid aadresse. Soovitame kindlasti korrigeerida oma andmed rahvastikuregistris.

Kui kutsel märgitud registreerumise tähtaeg (soovitatavalt ühe kuu jooksul) on möödunud, kuid Sa ei ole veel jõudnud ennast uuringule registreerida, siis saad registreeruda ikkagi kogu kalendriaasta jooksul isikut tõendava dokumendi alusel. Uuringul mitteosalenud naistele saadab haigekassa ka korduskutse uuringul osalemiseks uuringuaasta novembris-detsembris. Korduskutse saadetakse rahvastikuregistris oleval aadressil.

Kehtiva ravikindlustuse olemasolul on uuring naisele tasuta. Kui naine on kutse saanud, ent tal on vahepeal kindlustuskaitse katkenud, siis on tal võimalik ennast uuringule küll registreerida, kuid uuringu eest peab ta ise maksma.

Kõikidel raviasutustel, kes on märgitud kutsel, on leping ravikindlustatud naistele ennetavate uuringute tegemiseks. Nendel juhtudel peaks arve uuringu eest esitatama haigekassale ja Sa ei pea uuringu eest ise tasuma. Kui Sinult on rinna- või emakakaelavähi sõeluuringu eest Sinu arvates põhjendamatut tasu nõutud, siis teavita sellest haigekassat (info [at] haigekassa.ee). Kindlasti on sellistel puhkudel vaja alles hoida teenuse eest tasumist tõendav kviitung.

Rinnavähi uuringu tulemuse saab naine kirjalikult kahe nädala jooksul uuringu teinud tervishoiuasutusest. Uuringu vastuse saatmise viis (postiga või e-postiga ning millisele aadressile) lepitakse kokku raviasutuse ja naise vahel pärast uuringut. Uuringu vastus ei sisalda delikaatseid isikuandmeid, see sisaldab vaid infot, kas naine vajab täiendavaid uuringuid või mitte.

PAP-testi tulemuste teadasaamise viisis lepitakse samuti kokku pärast uuringut. Tavaliselt helistab patsient teatud kindlal kellaajal ja telefonil. Uuringu vastus ei sisalda delikaatseid isikuandmeid, see sisaldab vaid infot, kas naine vajab täiendavaid uuringuid või mitte või mis ajal on soovitatav teha järgmine PAP-test.

Kui Sinu aadressile tuleb sõeluuringu kutse naisele, kes seal ei ela, siis palume võimalusel see kutse tagastada haigekassale märkega, et inimene ei ela sellel aadressil. Haigekassa saab uurida, kas inimesel on sideaadress, mis erineb põhielukoha aadressist ning edastada tagastatud kutse inimese sideaadressile koos soovitusega kontrollida oma andmeid rahvastikuregistris ja vajadusel neid uuendada.

Haigekassa lähtub ennetustegevuse korraldamisel selle tõendatud meditsiinilisest efektiivsusest. Rinnavähi esinemissagedus on suurim 50–64-aastaste naiste seas. Ka Eestis kasvab haigestumise sagedus vanusega ja on maksimaalne 50. ja 60. eluaastates. Mammograafia on röntgenikiirguse abil tehtav rinnanäärmete uuring, mis on kasutusel nii sõeluuringu meetodina kui ka kliinilises diagnostikas. Mammograafia tundlikkus (tõenäosus, et haigus uuringuga avastatakse) on suurem 50-aastastel ja vanematel naistel ning väikesem alla 50-aastastel naistel, kellel tavaliselt on rinnakude tihedam. Rinnad on suurema tihedusega enne menopausi, samuti hormoonasendusravil olevatel naistel ja madalama kehamassiindeksiga naistel. Tervetele naistele vanuses 40–49 tehtavad mammogrammid ei ole suremuse vähendamiseks efektiivsemad võrreldes enese läbivaatuse või kliinilise läbivaatusega. Samuti võivad sõeluuringu negatiivsed küljed tervisele kasu asemel kahju tuua (kiirgus, psühholoogiline stress, ebaselged uuringutulemused, invasiivsed lisauuringud jne). Tervete naiste rindade uurimine enne 40. eluaastat ei ole meditsiiniliselt põhjendatud. Rinnaprobleemide korral jääb naistele võimalus minna uuringule pere- või eriarsti saatekirjaga.

Kui naisel puudub rinnauuringuks meditsiiniline näidustus (kas riskirühma kuulumine või kaebused), ei ole ka põhjendatud uuringu eest tasumine haigekassa poolt (ravikindlustuse seaduse paragrahv 29 lõige 1). Terve naine saab soovi korral minna uuringule selle eest ise tasudes. Tasuliste tervishoiuteenuste hinna kehtestab raviasutus.

Jah, see on võimalik, sest PAP-testi teevad palju günekoloogid ka väljaspool sõeluuringut. Kui soovid teha uuringut oma günekoloogi juures, pead aga arvestama tavapärase järjekorraga oma günekoloogi juurde.  Väljaõppinud ämmaemanda juurde saad sõeluuringu aja märksa kiiremini. Sõeluuringu (PAP-testi) eest tasub haigekassa vaid nende lepingupartnerite juures, kellel on leping haigekassaga. Kui eelistad oma tervist kontrollida erapraksises, siis tuleb ka seal tehtavad uuringud Sul endal tasuda. Kindlasti aga teavita arsti visiidi käigus, et said haigekassalt meeldetuletuse sõeluuringus osalemiseks ja eelistad, et PAP-testi tegemiseks vajalik protseduur tehtaks Sulle praeguse visiidi käigus.

Sünnitushüvitis

Haigekassa arvutab sünnitushüvitise kindlustatu eelmise aasta sotsiaalmaksuga maksustatavalt tulult. Selle aasta tulu ja sotsiaalmaks sinna arvestusse ei lähe.

Sünnitushüvitise arvutamiseks tuleb vaadata maksu- ja tolliametist oma eelmise aasta eest arvestatud sotsiaalmaksu. Seejärel tuleb:

1) arvutada välja keskmine sotsiaalmaksuga maksustatav tulu: arvestatud sotsiaalmaks : 0,33
2) arvutada välja keskmine tulu kalendripäeva kohta: arvestatud sotsiaalmaks : 0,33 : 365
3) arvutada välja sünnitushüvitis: arvestatud sotsiaalmaks : 0,33 : 365 x 140 (sünnituslehe päevade arv)

Sünnitushüvitis arvestatakse eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulu alusel, vanemahüvitis selle hulka ei kuulu.

Kui tulemustasu või preemia on määratud sünnituslehele eelnevate perioodide eest, siis neid tasusid võib saada ka sünnituslehel viibides.

Jah. Selleks tuleb esitada tööandjale avaldus lapsehoolduspuhkuse katkestamiseks.

Märkides avaldusele lapsehoolduspuhkuse lõpetamise kuupäevaks rasedus- ja sünnituspuhkuse alguskuupäevale eelneva päeva, ei pea naine vahepeal tööle minema. Tööandjat tuleb enne sünnituspuhkuse algust teavitada piisava ajavaruga (vähemalt 15–30 päeva varem), et tööandja jõuaks lapsehoolduspuhkuse õigeks ajaks vormistada.

Kui naisele maksti detsembrikuu töötasu välja jaanuaris, siis sotsiaalmaks makstakse sellelt veebruaris jadetsembrikuu palk ei lähe  uuel aastal väljastatud sünnituslehe hüvitise maksmisel arvesse.

Rasedus- ja sünnituspuhkusele jäädakse mõlemas töökohas korraga. Tööandja ei tohi lubada töötajal töövabastuse ajal ehk sünnituslehel olles tööl käia. Selle keelu rikkumise korral kaotab töötaja õiguse saada sünnitushüvitist.

Visiiditasu

Visiiditasu on tervishoiuteenuse, mille eest tasub haigekassa, osutamisel kindlustatult küsitav lisatasu. Visiiditasu küsimine on tervishoiuteenuse osutaja õigus. Visiiditasu küsimise piirangud on kehtestatud ravikindlustuse seaduses.

Haigekassa kodulehel on visiiditasudest juttu siin. Info kehtivate visiiditasude kohta peab olema igas raviasutuses patsiendile kättesaadav ja nähtav.

Haigekassa ei hüvita eriarsti tasulist visiiti, kui valitakse aeg väljaspool ravijärjekorda. See on n-ö järjekorras etteostmine ehk patsient loobub haigekassa rahastatud teenustest ning maksab täies ulatuses nii visiidi kui ka oma ravi eest raviasutusele ise.

Kui inimesel ei ole ravikindlustust, tuleb tal tervishoiuteenuste eest ise maksta. Iga raviasutus on kehtestanud oma hinnakirja.  Seega peaks hindu küsima konkreetselt raviasutuselt.

Perearsti kättesaadavust peetakse kõige tähtsamaks, mistõttu perearstile minnes ei pea patsient visiiditasu maksma. Visiit eriarsti juurde on kallim ja visiiditasu on kehtestatud selleks, et inimesed ei läheks ilmaasjata eriarsti vastuvõtule, vaid alustaksid tervisemure lahendamist perearsti juures.

Perearsti juurde minnes ei tohi arst visiiditasu nõuda. Perearst tohib visiiditasu küsida vaid koduvisiidi korral (kuni 5 eurot). Tervishoiuteenuse osutamisel kehtivatest teenustasudest saab lähemalt lugeda haigekassa kodulehelt.

Perearst ei käitunud õigesti. Visiiditasu ühe koduvisiidi eest ei või ületada 5 eurot, sõltumata kindlustatute arvust sama koduvisiidi kohta.

Kui perearst küsis lubatust rohkem visiiditasu, palume esitada arsti andmed ja tasumist tõendava kviitungi koos avaldusega haigekassasse.

Ei leidnud sobilikku vastust? Küsi lisaks.