KKK

Ajutise töövõimetuse hüvitised

Töövabastuse perioodi kohta vormistab arst Teile elektroonilise töövõimetuslehe oma arvutis ja edastab selle haigekassa andmekogusse. Selleks, et haigekassa määraks ja maksaks töövõimetuslehe alusel hüvitist, peab tööandja arsti poolt lõpetatud töövõimetuslehe maksmiseks vajalikud andmed haigekassale esitama elektroonselt riigiportaalis www.eesti.ee. Palun teavitage oma tööandjat, kui arst on Teie töövõimetuslehe lõpetanud. Pärast seda, kui tööandja on andmed haigekassasse edastanud ja töövõimetuslehe andmed ei vaja täpsustamist, kantakse hüvitis Teie arvelduskontole paari tööpäeva jooksul. 

FIEdele maksab haigekassa ajutise töövõimetuse hüvitist alates 9. töövabastuse päevast. Kaheksa esimese töövabastuse päeva eest FIE-dele haigushüvitist ei maksta.

Töölepingu seaduse kohaselt on töötajal õigus puhkus katkestada, edasi lükata või enneaegselt lõpetada töötajast tulenevatel olulistel põhjustel, eelkõige ajutise töövõimetuse, rasedus- ja sünnituspuhkuse või streigis osalemise tõttu.

Töötajal on õigus nõuda kasutamata jäänud puhkuseosa vahetult pärast puhkuse kasutamist takistava asjaolu äralangemist või poolte kokkuleppel muul ajal. Töötaja on kohustatud tööandjale teatama puhkuse kasutamist takistavast asjaolust esimesel võimalusel.

Töövõimetusleht väljastatakse töötajale haiguse või vigastuse korral kalendripäevade alusel ning hüvitise maksmist ei saa siduda töötaja tööajakavaga.

Ajutise töövõimetuse hüvitist arvutatakse sotsiaalmaksuga maksustatud tulult. Makstav hüvitis arvutatakse eelneva kalendriaasta sotsiaalmaksu alusel, mille andmed saab haigekassa maksu- ja tolliametist.

Hüvitise summa saamiseks arvutatakse töötaja kalendripäeva keskmisest tulust hüvitise määr ning see korrutatakse hüvitamisele kuuluvate päevade arvuga. Hüvitiselt peetakse kinni tulumaks.

Ajutise töövõimetuse hüvitise maksmise kord sõltub töövõimetuslehe liigist ja põhjusest. Täpsemalt saab hüvitise määramise ja maksmise korrast lugeda hüvitiste lehelt.

Kui eelmisel kalendriaastal sotsiaalmaksuga maksustatav tulu puudus, lähtutakse hüvitise arvutamisel isikuga kokkulepitud töötasust ja alampalgast. Lisainfot selle kohta saab haigekassa kodulehelt.

Haigekassa maksab ajutise töövõimetuse hüvitise välja 30 kalendripäeva jooksul alates päevast, kui kindlustatud inimese tööandja on teinud nõuetekohased kanded elektroonilisele töövõimetuslehele või kui paberil töövõimetuslehe puhul on nõuetekohaselt vormistatud dokumendid laekunud haigekassasse.

Palun võtke ühendust töövõimetuslehe välja kirjutanud arstiga.

Tööandja peab maksma haigushüvitise välja palgapäeval, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul alates nõuetekohaselt vormistatud haiguslehe esitamisest tööandjale.

Arvelduskonto andmeid on võimalik muuta:

  • Riigiportaali eesti.ee (EE) vahendusel teenuses "Minu arvelduskonto ja andmed haigekassas".

  • Esitades haigekassale avalduse kas paberkandjal haigekassa klienditeenindusbüroosse või saates digiallkirjaga avalduse aadressile info [at] haigekassa.ee.

Töösuhte ajal alanud töövõimetuslehe ning järglehed maksab haigekassa välja, olenemata sellest, et vahepeal töösuhe lõpeb. Tööandja kohustus maksta hüvitist alates neljandast päevast antud juhul ei kehti, kuna tööleping lõppes enne tööandja hüvitise maksmise perioodi.

Välisriigi arstilt saadud paberil tõend esitage oma tööandjale, kes edastab selle koos vajalike lisadokumentidega haigekassasse.

EL-i liikmesriigis kindlustatud patsientidele väljastatakse töövõimetuse kinnitamiseks vormid E115 ja E116, mis on olemas Euroopa Liidu blankettide lehel. Küsimuste korral palume võtta ühendust haigekassaga telefonil  +372 669 6630 või e-posti aadressil info [at] haigekassa.ee.

Digiretsept

Digiretsept kehtib sama kaua nagu paberretsept ehk tavaline ühekordne retsept kuni 60 päeva, kolmekordne retsept kokku kuni 180 päeva ja narkootilise ravimi retsept maksimaalselt 14 päeva. Arstil on õigus retsepti pikkust piirata.

Paberretseptid ei kao käibelt, need on digiretseptiga samal ajal kasutusel.

Ravimit saab osta kohe, kui arst on digiretsepti koostanud ja kinnitanud.

Ravimit saab osta apteegist kohe pärast seda, kui arst on digiretsepti koostanud ja kinnitanud. Ravimi väljaostjal peab kaasas olema isikut tõendav dokument (ID-kaart, juhiluba või pass). Apteeker leiab retseptikeskusest õige retsepti üles patsiendi isikukoodi abil.

Kui retsept on avalik või volitatud, siis peab teine inimene ütlema patsiendi isikukoodi ja esitama enda isikut tõendava dokumendi. Mitme retsepti korral on hea, kui teatakse ka ravimi nime, väljakirjutamise kuupäeva, arsti nime või eriala.

Digiretsepti alusel saab ravimit osta ainult üks kord. Vajadusel on võimalik osta väiksem kogus, kui retseptile on kirjutatud. Välja ostmata ravimikogust ei saa hiljem sama retsepti alusel enam osta. Arst peab selleks kirjutama uue retsepti.

Kõiki oma digiretsepte näeb riigiportaalis eesti.ee. Sealt on võimalik näha ka seda, kas ravim on välja ostmata või juba välja ostetud. Kui riigiportaali kasutamise võimalus puudub või pole ID-kaarti, saab retseptide kohta infot ka oma perearstilt, kes näeb kõiki patsiendile välja kirjutatud digiretsepte.

Infot enda ja oma laste digiretseptide kohta saab näha riigiportaalis www.eesti.ee.  Lapsevanem saab lapse digiretsepte vaadata logides riigiportaali sisse lapse ID-kaardiga.

Arstid ja apteekrid näevad väljakirjutatud retsepte, kusjuures igast vaatamisest jääb jälg. Inimene saab riigiportaalis www.eesti.ee tutvuda, kes ja millal ta andmeid on vaadanud.

Arst saab vajaduse selgitamisel tühistada ainult tema enda väljakirjutatud retsepti.

Apteeker saab probleemide korral väljastada ravimeid spetsiaalselt loodud operaatoriteenuse abil.

Kõigepealt tasub küsida selgitust apteegist. Vajadusel võib täiendava info saamiseks esitada allkirjastatud avalduse koos ravimi ostutšekiga haigekassale. Kui apteeker on patsiendi kahjuks eksinud, hüvitab haigekassa tekkinud kahju seadusest tulenevas määras.

Paberretsepti saab välja kirjutada erandolukordades, näiteks koduvisiitidel või elektrikatkestuste ajal. Ka juhul, kui digiretsepti ei ole otstarbekas koostada, saab arst väljastada paberretsepti.

Välismaal digiretseptiga ravimeid osta ei saa. Arst väljastab patsiendile, kes plaanib välisreisile minekut ning soovib osta retseptiravimeid välismaal viibimise ajal, paberretsepti.

Euroopa Liit

Euroopa ravikindlustuskaarti on võimalik tellida kas riigiportaalist eesti.ee, esitada taotlus haigekassa piirkondlikku klienditeenindusbüroosse või saata see haigekassasse posti teel kas lihtkirjana või digiallkirjastatuna e-posti teel.

Euroopa ravikindlustuskaarti saab taotleda vähemalt 15-aastane inimene passi või ID-kaardi alusel. Lapsevanem või lapse esindaja saab kaarti taotleda kuni lapse 19. eluaastani.

Kui ravikindlustuskaart on juba tellitud, ei ole paraku aadressi, kuhu kaart saadetakse, enam tagantjärele võimalik muuta. Kui tellida kaart riigiportaali eesti.ee kaudu, on vaja enne taotluse esitamist seal oma aadress üle kontrollida. Kaart saadetakse portaalis märgitud aadressile. Kui tellida ravikindlustuskaart muude kanalite kaudu, saadetakse see aadressile, mis on märgitud taotlusele.

Kaardi väljastab inimesele tema kindlustajariik (riik, kuhu inimese maksud laekuvad). Inimene saab olla kindlustatud ainult ühes liikmesriigis. Kui Te töötate mitmes liikmesriigis, siis peaksite oma kindlustajariigi määramiseks pöörduma sotsiaalkindlustusameti poole.

Kui Teie maksud laekuvad Eestisse ning olete siin töötajana ravikindlustatud, on Teil võimalus taotleda Euroopa ravikindlustuskaarti Eesti haigekassast. Ravikindlustuse juures ei ole oluline kodakondsus.

Uue ravikindlustuskaardi tellimiseks tuleb eelmine tühistada, helistades haigekassa infotelefonile. Seejärel saab riigiportaalist tellida uue kaardi. Kaardi taotluse saab ka ise tuua haigekassa klienditeenindusbüroosse, saata selle postiga või digitaalselt allkirjastatuna e-posti teel. Taotlus on kättesaadav haigekassa kodulehel.

Uue Euroopa ravikindlustuskaardi saamiseks tuleb esitada uus taotlus. Uue kaardi saab tellida kuu aega enne vana kaardi kehtivuse lõppu.

Kui tellida Euroopa ravikindlustuskaart haigekassa büroosse, saab selle kätte 7-10 päeva pärast. Tellides kaardi endale postiga koju, jõuab see kohale veidi kiiremini.

Euroopa ravikindlustuskaart kehtib kolm aastat, kehtivuse eeldus on see, et inimene on ravikindlustatud. Alla 19-aastastele väljastatakse viieaastase kehtivusajaga kaart.

Vajaminev arstiabi ei ole tasuta – maksta tuleb patsiendi omavastutustasud (visiiditasu, voodipäevatasu jne) asukohamaal kehtivate tariifide järgi. Neid patsiendile hiljem ei korvata. Samuti ei kata Euroopa ravikindlustuskaart riikidevahelise transpordi kulusid.

Eestis kehtib tal ravikindlustus, kuna õpilasvahetusprogrammi korral jääb ta oma kooli nimekirja edasi. Kuid kuna Euroopa ravikindlustuskaart ei kehti väljaspool Euroopa Liitu, tuleb tal pöörduda erakindlustusfirmasse ning osta selleks perioodiks endale reisikindlustus koos tervisekindlustusega.

Üliõpilased (ka õpilased), kes suunduvad õppima välismaale, peavad Eestis ravikindlustuse jätkamiseks esitama haigekassale välismaa kooli tõendi. Tõend peab sisaldama järgmisi andmeid: õpilase isikukood, ees- ja perenimi, õppeasutuse andmed, õppeaja kestus.

Selleks, et saada Euroopa Liidu liikmesriigis vajadusel arstiabi, tuleb Eestis taotleda endale Euroopa ravikindlustuskaart. See annab võimaluse saada vajaminevat arstiabi välisriigis võrdsetel tingimustel sealsete kindlustatutega.

Ravikindlustus vormistatakse õpilasele maksimaalselt 12 kuuks. Seetõttu tuleb igal õppeaastal haigekassasse toimetada  uus välismaal õppimist tõendav dokument. 

Kui Eesti kodanik asub Euroopa Liidu liikmesriiki tööle ning tema eest tasutakse selles riigis maksud, saab ta seal töötades ka ravikindlustuse. Eestis aga ei tohi tal samal ajal kehtivat kindlustust olla.

Ta saab ravikindlustuse selles riigis, kus tema eest makstakse sotsiaalmaksu.

Selleks peab EL-i liikmesriigis töötav inimene pöörduma selle riigi pädeva asutuse poole, kus ta töötab ning küsima sealt vastava taotluse vormi.

Kui inimene asub tööle tavakorras töölepingu alusel ning tema eest hakatakse Eestis sotsiaalmaksu tasuma, siis tuleb tööandjal ta ka Eesti haigekassas arvele võtta. Selleks peaks inimesel olema Eesti isikukood ning tal ei tohi olla ravikindlustust mõnes teises EL-i riigis.

Välisriiki ravile suunamiseks peab haigekassale esitama taotluse, millele oleks hea lisada ka arstliku konsiiliumi otsus ning väljavõte haigusloost. Arstliku konsiiliumi otsuse saamiseks tuleb pöörduda raviarsti poole, kes selle koostab. Otsuseta taotluseid menetletakse kauem, kuna siis tuleb haigekassal endal pöörduda inimese raviarsti poole ja paluda kutsuda kokku konsiilium.

Haigekassa katab vaid loa saanud inimeste ravikulud. Kui inimene esitab hüvitamise taotluse või raviarve hiljem, ilma eelneva kokkuleppeta, siis haigekassa ravikulusid ei korva.

Taotluse peaks võimalikult kiiresti haigekassale esitama. Kindlasti kiirendab dokumentide menetlemist see, kui taotlusele on lisatud arstide konsiiliumi otsus.

Eestis saab ta tasuta vaid vajaminevat arstiabi, plaaniline operatsioon on tasuline. Hüvitamise võimaluste kohta saab ta infot küsida oma kindlustajariigist, kus ta peaks ka tasuta uue operatsiooni aja saama. Sel juhul tuleb tal kindlustajariigis uuesti arsti juurde pöörduda.

Kui inimene asub alaliselt elama EL-i liikmesriiki, peaks tal olema ka selle riigi ravikindlustus. Eestis viibides saab ta vajaminevat arstiabi kindlustajariigi väljastatud Euroopa ravikindlustuskaardi alusel. Inimeneei saa olla kindlustatud kahes liikmesriigis korraga.

Raseduse ja sünnitusega kaasnevad kulud loetakse vajaminevaks arstiabiks juhul, kui teise riiki mineku ainus eesmärk ei ole sünnitus. Erandina käsitletakse naisi, kes lähevad teise riiki sünnitama perekondlikel põhjustel (abikaasa või vanemad elavad teises liikmesriigis). Sellisel juhul loetakse sünnitusega kaasnevat arstiabi vajaminevaks arstiabiks, mida osutatakse Euroopa ravikindlustuskaardi alusel. Seega saab naine Eestis sünnitada võrdsetel tingimustel Eesti haigekassas kindlustatud inimestega, kui tal on kaasas kehtiv elukohariigis väljastatud Euroopa ravikindlustuskaart.

Kui Eesti pensionär saab Eestist pensioni, peab ta Soome elama asudes taotlema Eesti haigekassast kaasa vormikohase tõendi E121 (avalduse vorm). Pärast selle registreerimist uues elukohariigis tekib tal õigus igasugusele arstiabile võrdselt teiste selle riigi pensionäridega.

Kui tegemist on lähetatud tööaja või mitmes riigis töötava inimesega, siis esmalt tuleb esitada sotsiaalkindlustusametile avaldus vormikohase tõendi A1 saamiseks ning seejärel teha haigekassale avaldus vormi E106 saamiseks. Haigekassa lähtub vormi E106 väljastamisel vormile A1 märgitud teabest.

Kui kõik vajalik info (lähetus kestab kauem kui kuus kuud) on olemas, saab haigekassa väljastada vormi E106, mis annab inimesele õiguse registreerida end lähetusriigi ravikindlustussüsteemis. Vorm E106 saadetakse tööandjale, kui ei ole teisiti kokku lepitud.

Lisaks lähetatud töötajale saavad vormi E106 tellida piirialatöötajad ja alla 3-aastast last kasvatavad inimesed, kelle tööleping on peatatud. Ka nemad peavad esitama haigekassale avalduse.

Vorm E104 väljastatakse inimesele vastava avalduse alusel. Kõigepealt peaks Eestis lõpetama ravikindlustuse. Vastavalt rahvastikuregistri seadusele tuleb teise EL-i liikmesriiki elama asudes teavitada oma uuest elukohast ka rahvastikuregistrit, enne haigekassas kindlustust lõpetada ei saa.

Vorm E104 tõendabki, et ravikindlustus Eestis on lõppenud. Avaldus tõendi saamiseks. Täidetud avalduse saab tuua haigekassa klienditeenindusbüroosse, saata haigekassa piirkondlikku osakonda postiga või digitaalselt allkirjastatuna e-posti teel.

Haigusleht ja -hüvitis

Haiguslehe kestusel piirangut pole, kuid haigushüvitist makstakse ainult teatud perioodi jooksul. Arst saab vajadusel haiguslehe väljastada ka pikemaks ajaks kui hüvitise maksmise periood.

Kindlustatud inimesel on õigus haiguse või vigastuse korral saada hüvitist kuni haiguslehel märgitud töövõime taastumise päevani, kuid mitte rohkem kui 240 järjestikust kalendripäeva tuberkuloosi või 182 järjestikust kalendripäeva mõne muu haiguse korral.

Kalendriaastas kindlustatud isikule kokku makstavate päevade piirangut ei ole, st ühe haigusjuhtumi korral makstakse haigushüvitist järjest kuni 182 päeva. Kui tekib uus haigestumine, saab taas kuni 182 päeva järjest hüvitist.

Kindlustatule ei hüvitata haiguslehe esimest kolme päeva. Haiguslehe 4.–8. päevani maksab töötajale haigushüvitist tema tööandja. Alates 9. päevast maksab hüvitist haigekassa.

Haigekassa maksab hüvitist alates haiguslehe teisest päevast neil juhtudel, kus haiguslehe põhjusteks on:

  • kutsehaigus
  • tööõnnetus
  • tööõnnetus liikluses
  • tööõnnetuse tagajärjel tekkinud tüsistus/haigestumine
  • vigastus riigi või ühiskonna huvide kaitsmisel ja kuriteo tõkestamisel
  • kergemale tööle üleviimine
  • haigestumine või vigastus raseduse ajal

Haigekassa maksab hüvitist alates haiguslehe esimesest päevast juhul, kui haiguslehe põhjuseks on:

  • elundi või vereloome tüvirakkude annetus.

Kui töötaja teatab tööandjale oma haigusest esimesel võimalusel ja poolte kokkuleppel puhkus katkestatakse, lükatakse edasi või lõpetatakse enne tähtaja lõppu, siis sellisel juhul on tal õigus saada haigushüvitist. Kui töötaja seda ei tee (nagu küsimuses kirjeldati), ei ole tal õigust hüvitist saada.

Arst saab haiguslehe avada pärast seda, kui on patsiendi läbi vaadanud ja haigestumise tuvastanud. Nädalavahetusel perearst haiguslehte alustada ei saa, sest perearst ei tööta nädalavahetusel. Küll saab ta väljastada nädalavahetuse päevaga algava töövõimetuslehe juhul, kui patsient on pöördunud näiteks haigla valvetuppa või kutsunud kiirabi ja talle on antud sellekohane tõend. See tõend tuleb perearstile esitada kahe päeva jooksul.

Hambaravihüvitis

Uus hambaravihüvitis hakkas kehtima 1. juulist 2017.

Kõigile kindlustatud täiskasvanutele alates 19. eluaastast kehtib alates 2017. a juulikuust mitterahaline hüvitis. Neile, kes juba varem said hambaravihüvitist (vanadus- ja töövõimetuspensionärid, osalise või puuduva töövõimega inimesed, üle 63-aastased, rasedad, alla üheaastase lapse emad, suurenenud hambaravivajadusega inimesed), muutus hüvitise summa suuremaks ning nende hüvitis muutub samuti mitterahaliseks. 

See tähendab, et patsient ei pea enam hambaraviteenuse hüvitist ise taotlema ja dokumente haigekassale esitama. Uue süsteemi järgi toimub kogu arveldus hambaraviteenuse osutaja ehk hambaarsti ja haigekassa vahel. See tähendab, et kui hambaarsti osutatud teenusele kehtib mitterahaline hüvitis, arvestatakse haigekassa hüvitatud summa arvelt maha kohe maksmise hetkel. Tagantjärele ei pea inimene haigekassale ühtegi kviitungit ega dokumenti esitama.

Ravikindlustatud täiskasvanud saavad haigekassalt ühe aasta jooksul kuni 40 eurot hüvitist. Vanadus- ja töövõimetuspensionärid, üle 63-aastased, rasedad, alla üheaastase lapse emad ja suurenenud hambaravivajadusega inimesed saavad alates 2017. a juulist aasta jooksul kuni 85 euro eest hüvitist. 

Suurenenud hambaravi vajadusega inimeste hambaravi teenused hüvitatakse aastas kuni 85 euro eest. Suurenenud hambaravivajaduse määrab arst. Selle vajaduse võivad olla põhjustanud teatud haigused või raviprotseduurid. Näiteks osade kasvajate kirurgiline ja kiiritusravi, näo koljuluude traumade ravi, elundite siirdamine, pea-kaela põletike haiglaravi. 

Igale raviarvele, mis on alla 60 euro, kehtib 50% omaosalus ehk inimene maksab summast poole ja teise poole maksab haigekassa.

Näiteks kui inimese raviarve on 50 eurot, siis tema tasub 50% omaosalusena 25 eurot ja haigekassa hüvitab 25 eurot ehk ülejäänud 50% arve summast. Kuna hüvitise piirmäär aastas on 40 eurot, siis jääb sellel inimesel sel kalendriaastal veel kasutada 15 eurot.

 

Kui perearst või ämmaemand kinnitab ja jälgib rasedust, siis edastab ta haigekassasse selle kohta andmed. Hüvitise saamise aluseks on naistearsti või ämmaemanda poolt haigekassase esitatud ravidokument raseduse kohta. Kui naine külastab erahaiglat või erakliinikut, kellel ei ole haigekassaga lepingut, tuleb eraldi avaldus ja rasedust tõendav dokument esitada haigekassasse. Kui oleme avalduse kätte saanud, on süsteemis raseduse kohta andmed olemas ning hambaarst näeb arve koostamisel, et kliendile kehtib suurem soodustus. Avalduse saab alla laadida siit.

Hambaarstile ei pea eraldi esitama dokumenti või avaldust pensionil olemise kohta. Haigekassal on see info kindlustuse andmekogus olemas ning haigekassa ja hambaarst saavad seda kontrollida. 

Jah, uus mitterahaline hüvitis kehtib esmavajalikele hambaravi teenustele. Kindlasti tasub hambaarsti käest küsida, kas need teenused, mida teile pakutakse, kuuluvad haigekassa paketti või mitte.

Esmavajalikud hambaraviteenused on:

  • hambaarsti esmane või korduv vastuvõtt;
  • diagnostika (sh röntgenülesvõtted);
  • ravimi asetamine ja ajutise täidise paigaldamine;
  • püsiva täidise paigaldamine;
  • hamba eemaldamine;
  • mädakolde avamine ja ravimine;
  • juureravi;
  • igemealuse hambakivi eemaldamine kirurgiliselt;
  • tuimestus. 

Ei, summat ei saa üle kanda järgmisesse aastasse. Julgustame kõiki vähemalt korra aastas hambaarsti külastama. 40 euro suurust hüvitist saab hästi kasutada hammaste kontrolliks. Nii saate ennetada suuremaid hambaauke ja muid probleeme hammastega, mis võivad hiljem tekitada valu või vajada keerulisemat ning kallimat protseduuri. 

Nende teenuste eest, mida haigekassa ei hüvita, tasub inimene ise. Kindlasti tuleb enne hambaravi alustamist küsida hambaarsti käest, millised valitud teenustest on haigekassa paketis ning milliste eest tuleb täies mahus tasuda.

Ei, alla 19-aastastele lastele on jätkuvalt haigekassa lepingupartnerite juures hambaravi tasuta.

Tasuta hambaravi saavad alla 19-aastased kindlustatud nendes raviasutustes, mis on haigekassa lepingupartnerid (lepingupartnerid on kirjas haigekassa kodulehel). Kui hambaarstil haigekassaga lepingut ei ole, peavad vanemad ise lapse hambaravi eest tasuma ning haigekassa neid arveid ei hüvita.

Hambaravi osutatakse tasuta ühe aasta jooksul pärast inimese19-aastaseks saamist juhul, kui ravivajadus ilmnes viimase visiidi ajal enne 19-aastaseks saamist. Tasuta teenust saab sama hambaraviteenuse osutaja juures, kus ravivajadus tuvastati.

Proteesihüvitist makstakse kuni 260 eurot kolme aasta jooksul. Alates 1. jaanuarist 2018 ei pea enam proteesihüvitise saamiseks avaldust tagantjärele esitama, vaid soodustus arvestatakse hambaarsti juures maksmise hetkel. 

Võite alati helistada haigekassa klienditelefonile 669 6630, saata küsimuse allkirjastatuna aadressile info [at] haigekasse.ee või küsida infot meie klienditeenindustest.

Enne 2017. aasta 1. juulit osutatud hambaraviteenuste eest maksti täiskasvanute hambaraviteenuse hüvitis välja kuni 2017. aasta 30. juunini kehtinud ravikindlustuse seaduse alusel juhul, kui avaldus hüvitise saamiseks esitati hiljemalt 2017. aasta 1. oktoobriks.

EL-i liikmesriigi kodanikul, kellel on Eestis viibides Euroopa ravikindlustuskaart, on õigus saada tasuta vältimatut hambaravi nagu Eesti kodanikul. Vältimatut hambaravi osutatakse siis, kui abi edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse. Seda, kas tegemist on vältimatu hambaraviga, otsustab hambaarst. Vältimatu abi saamiseks tuleb EL liikmesriigi kodanikul pöörduda haigekassa lepingupartnerite poole, sest haigekassa maksab osutatud teenuse eest ainult oma lepingupartneritele.

Juhul, kui teises EL-i liikmesriigis kindlustatud inimene, kellel on olemas Euroopa ravikindlustuskaart, tuleb Eestisse plaaniga oma hambaid ravida, maksab ta selle eest ise. Inimesel on hiljem võimalus oma koduriigi pädevas asutuses taotleda sellekohast hüvitist.

Kui teises liikmesriigis kindlustatud inimene tuleb Eestisse proteese tegema, siis maksab ta nende eest ise.

Kui Eestis ravikindlustatud inimesel tekib mõnes teises EL-i liikmesriigis viibides ootamatult vajadus hambaravi järele, on tal õigus seda saada samadel tingimustel selles riigis kindlustatud inimestega. Kindlasti peab kaasas olema Euroopa ravikindlustuskaart.

Euroopa Komisjoni kodulehel on võimalik tutvuda erakorralise arstiabiga, sh hambaraviga EL-i liikmesriikide kaupa.

Kui Eestis ravikindlustatud inimene reisib teise EL-i liikmesriiki eesmärgiga oma hambaid ravida, tasub ta selle eest ise. Hiljem on tal õigus haigekassast taotleda piiriülese tervishoiuteenuse hüvitist (ravikindlustuse seaduse § 662 alusel). Talle hüvitatakse välismaal saadud hambaraviteenused samadel tingimustel, nagu ta oleks seda ravi saanud Eestis.

Kui Eesti kindlustatu läheb välisriiki proteese tegema, maksab ta nende eest ise. Hiljem on tal õigus haigekassast taotleda piiriülese tervishoiuteenuse hüvitist (ravikindlustuse seaduse § 662  alusel). Hüvitist saab ta samadel tingimustel, nagu oleks talle hambaproteese tehtud Eestis.

Hooldushüvitis

Hooldushüvitist maksab haigekassa hoolduslehe esimesest päevast alates. Hooldushüvitise määr on 80%, sellest arvutatakse maha tulumaks. Haigekassa maksab hüvitist:

a) alla 12-aastase lapse või alla 19-aastase puudega inimese põetamisel kuni 14 järjestikuse päeva eest;

b) alla 12-aastase lapse põetamisel kuni 60 järjestikuse päeva eest, kui haigestumise põhjuseks on pahaloomuline kasvaja ja lapse ravi algab haiglas;

c) alla 3-aastase lapse või alla 16-aastase puudega lapse põetamisel, kui lapse hooldaja ise on haige või talle osutatakse sünnitusabi kuni kümne järjestikuse päeva eest.

 

Kuna eelmisel kalendriaastal puudus sotsiaalmaksuga maksustatav tulu, arvutatakse sel aastal hooldushüvitis alampalgalt.

Hooldusleht väljastatakse inimesele, kes last tema haiguse korral tegelikult hooldab. Kui isa on lapsega kodus, siis ei ole vaja, et ema ka koju jääks. Seda, kas ema võib või peab jääma lapsega hoolduslehele, otsustab arst.

Kunstliku viljastamisega seotud ravimite hüvitamine

Alates 2018. aastast ei pea enam eraldi taotlema IVF ravimite hüvitamist. Soodustus arvestatakse ravimi ostmise hetkel apteegis. Kuni 40-aastased (k.a) naised saavad kehaväliseks viljastamiseks vajalikud ravimid kohe apteegist ostes 100% soodusmääraga. Apteegis tuleb tasuda vaid retseptitasu, mis on alates 1. jaanuarist 2018 2,5 eurot, ja soodusravimi maksimumhinda ületav osa juhul, kui ravim on kallim kui haigekassa soodustuse nimekirjas olev ravim. Lisainfot erinevate ravimite ja kehavälise

IVF ravimite 100% soodustust saavad kuni 40-aastased (k.a) ravikindlustatud naised, kellel on diagnoos N97.0-N97.9 (naiseinfertiilsus e viljatus) või Z31.0-Z31.9 (eostumist kaasaaitav käitlus) ning kes vajavad ravimit kehavälise viljastamise ja embrüo siirdamise tervishoiuteenuste ettevalmistuseks. 100% soodusmääraga on apteegist kättesaadavad ravimid, mis sisaldavad järgmisi toimeained: follitropiin alfa; follitropiin beeta; ganireliks; gosereliin; triptoreliin; tsetroreliks; lutropiin; korifollitropiin; kooriongonadotropiin alfa.

2018. aastal võtab haigekassa vastu patsientide taotlusi kehavälise viljastamisega seotud ravimihüvitise saamiseks, kui selleks vajalik protseduur on tehtud enne 2018. aastat või 2018. aasta alguses, kuid ravimid on 50% soodusmääraga välja ostetud enne 2018. aastat.

Alates 2018. aastast ei pea enam IVF ravimite hüvitamist eraldi taotlema. Soodustus arvestatakse ravimi ostmise hetkel apteegis.

Avaldus tuleb esitada haigekassa piirkondlikusse osakonda. Avalduse blanketid on saadaval haigekassa koduleheküljel. Postiteenuseid kasutades soovitame avalduse edastada tähitud kirjana. Avalduse esitamiseks võib lisaks postiga saatmisele pöörduda otse haigekassa klienditeenindusbüroosse või saata avaldus digitaalselt allkirjastatuna klienditeenindusbüroosse e-posti teel. 

Väljaostetud soodusravimite eest on võimalik saada ka täiendavat ravimihüvitist.

Perearst

Riigiportaalis eesti.ee saab teenuses "Ravikindlustuse ja perearsti info" küll vaadata oma perearsti andmeid, aga vahetada perearsti kahjuks ei saa. Arsti vahetamiseks tuleb esitada avaldus uuele perearstile. Vajalik blankett selleks on haigekassa kodulehel. Täidetud blankett tuleb edastada (viia kohale või saada digiallkirjastatult) uuele perearstile.

Perearst teavitab patsienti nimistusse registreerumisest või registreerumisest keeldumisest seitsme tööpäeva jooksul registreerimisavalduse esitamisest arvates ning keeldumisel märgib ära ka keeldumise põhjuse.

Perearst võib keelduda patsiendi võtmisest oma nimistusse juhul, kui tema nimistu on ületanud talle määratud piirsuuruse (2000 isikut või 2400 isikut) või kui patsiendi rahvastikuregistri elukoha aadress ei ole selle perearsti teeninduspiirkonnas.

Perearst võib registreerida patsiendi nimistusse sõltumata nimistu piirsuurusest ja nimistusse kantud isikute arvust, kui patsiendi:

1) avalduses märgitud Eesti rahvastikuregistri elukoha aadress on perearsti teeninduspiirkonnas või
2) perekonnaliige on registreeritud nimistusse. Pereliikme nimistusse registreerumisest on võimalik keelduda juhul, kui perearsti nimistu piirsuurus on täitunud ja pereliikme rahvastikuregistrijärgne elukoha aadress ei asu perearsti teeninduspiirkonnas.

Igal perearstil on oma teeninduspiirkond ja inimene kuulub perearsti teeninduspiirkonda rahvastikuregistri järgse sissekirjutuse alusel. Täpsemat infot teeninduspiirkondade osas on võimalik küsida Terviseametilt. Perearstide andmed nimistu kohta leiate Terviseameti koduleheküljelt, kontaktandmed on haigekassa kodulehel.

Seega kui patsiendil on oma perearstiga toimiv koostöö, võib inimene kokkuleppel arstiga tema juures edasi käia. Tallinna perearst ei saa aga tulla Tartusse koduvisiidile, kui selleks vajadus peaks tekkima, seepärast soovitame valida perearsti elukoha lähedalt.

Perearst võib vajadusel anda saatekirja ka teistesse raviasutustesse, mitte ainult kohaliku eriarsti juurde.
Haigekassa eriarstiabi lepingupartnerid teenindavad kõiki ravikindlustatud patsiente, sõltumata patsiendi elukohast.

Perearsti saatekirja kehtivus ei ole reguleeritud. Saatekirjaga saab minna eriarsti juurde seni, kuni on visiidiaeg kinni pandud.

Tervisekaarti säilitatakse vähemalt 110 aasta möödumiseni patsiendi sünnist ning haiguslugu säilitatakse vähemalt 30 aasta jooksul pärast selle lõpetamist. Seega kui on soov saada varasemaid andmeid enda tervise kohta, tuleks pöörduda oma eelmise perearsti poole palvega, et ta väljastaks tervisekaardi koopia.

Perearstil on õigus küsida tervisekaardi eest tasu alates 21. leheküljest (0,19 eurot lk).

Arst saab töövõimetuslehe avada pärast seda, kui on patsiendi läbi vaadanud ja haigestumise tuvastanud. Nädalavahetusel perearst haiguslehte alustada ei saa, sest perearstid ei tööta nädalavahetustel. Küll saab ta väljastada nädalavahetuse päevaga algava töövõimetuslehe juhul, kui patsient on pöördunud näiteks haigla valvetuppa või kutsunud kiirabi ja talle on antud sellekohane tõend. See tõend tuleb perearstile esitada kahe päeva jooksul.

Perearst ei pea teenindama teise arsti nimistusse kuuluvat patsienti, kui tegemist ei ole ägeda haigestumisega. Samas ei ole seadusega kehtestatud nõuet, et tervisetõendi saab väljastada vaid perearst, kelle nimistusse inimene kuulub.

 

Perearst kehtestab teenuse hinna ise, kuna haigekassa tervisetõendi eest ei tasu. Küll on nõue, et perearstil peab olema tasuliste teenuste hinnakiri välja pandud nii, et iga patsient saaks sellega tutvuda. Millest koosnes osutatud teenuse hind, tuleb küsida perearstilt.

Perearstiabi

Riigiportaalis eesti.ee saab teenuses „Ravikindlustuse ja perearsti info" küll vaadata oma perearsti andmeid, aga vahetada perearsti kahjuks ei saa. Arsti vahetamiseks tuleb esitada avaldus uuele perearstile. Selleks vajalik blankett on haigekassa kodulehel. Täidetud blankett tuleb viia kohale või saata digiallkirjastatult uuele perearstile.

Perearst teavitab patsienti nimistusse võtmisest või sellest keeldumisest seitsme tööpäeva jooksul registreerimisavalduse esitamisest arvates. Keeldumise korral märgib ära ka keeldumise põhjuse.

Perearst võib keelduda patsiendi võtmisest oma nimistusse juhul, kui tema nimistu on ületanud talle määratud piirsuuruse (2000 või 2400 inimest) või kui patsiendi rahvastikuregistri elukoha aadress ei ole selle perearsti teeninduspiirkonnas.

Perearst võib registreerida patsiendi nimistusse sõltumata nimistu piirsuurusest ja nimistusse kantud inimeste arvust, kui patsiendi:

1) avalduses märgitud Eesti rahvastikuregistri elukoha aadress on perearsti teeninduspiirkonnas või
2) perekonnaliige on registreeritud nimistusse. Pereliikme nimistusse registreerumisest on võimalik keelduda juhul, kui perearsti nimistu piirsuurus on täitunud ja pereliikme rahvastikuregistrijärgne elukoha aadress ei asu perearsti teeninduspiirkonnas.

Igal perearstil on oma teeninduspiirkond ja inimene kuulub perearsti teeninduspiirkonda rahvastikuregistri järgse sissekirjutuse alusel. Täpsemat infot teeninduspiirkondade osas on võimalik küsida terviseametilt. Perearstide nimistute andmed leiate terviseameti koduleheküljelt, kontaktandmed on haigekassa kodulehel.

Inimesel on õigus valida endale perearst, arsti asukoht aga ei ole seadussega reguleeritud. Seega kui patsiendil on oma perearstiga toimiv koostöö, võib inimene kokkuleppel arstiga tema juures edasi käia. Tallinna perearst ei saa aga tulla Tartusse koduvisiidile, kui selleks vajadus peaks tekkima, seepärast soovitame valida perearsti elukoha lähedalt.

Perearst võib vajadusel anda saatekirja ka teistesse raviasutustesse, mitte ainult kohaliku eriarsti juurde. Haigekassa eriarstiabi lepingupartnerid teenindavad kõiki ravikindlustatud patsiente, olenemata patsiendi elukohast.

Saatekirjaga saab minna eriarsti juurde seni, kuni on visiidiaeg kinni pandud. Kui patsient on arsti juures ära käinud, siis sama saatekirja enam kasutada ei saa.

Tervisekaarti säilitatakse vähemalt 110 aasta möödumiseni patsiendi sünnist ning haiguslugu säilitatakse vähemalt 30 aasta jooksul pärast selle lõpetamist. Seega kui on soov saada enda tervise kohta varasemaid andmeid, tuleks pöörduda oma eelmise perearsti poole palvega, et ta väljastaks tervisekaardi koopia.

Arst saab töövõimetuslehe avada pärast seda, kui on patsiendi läbi vaadanud ja haigestumise tuvastanud. Nädalavahetusel perearst haiguslehte alustada ei saa, sest perearstid ei tööta nädalavahetustel. Küll saab ta väljastada nädalavahetuse päevaga algava töövõimetuslehe juhul, kui patsient on pöördunud näiteks haigla valvetuppa või kutsunud kiirabi ja talle on antud sellekohane tõend. See tõend tuleb perearstile esitada kahe päeva jooksul.

Perearst ei pea teenindama teise arsti nimistusse kuuluvat patsienti, kui tegemist ei ole ägeda haigestumisega. Samas ei ole seadusega kehtestatud nõuet, et tervisetõendi saab väljastada vaid perearst, kelle nimistusse inimene kuulub.

Perearst kehtestab teenuse hinna ise, kuna haigekassa tervisetõendi eest ei tasu. Küll on nõue, et perearstil peab olema tasuliste teenuste hinnakiri välja pandud nii, et iga patsient saaks sellega tutvuda. Millest koosnes osutatud teenuse hind, tuleb küsida perearstilt.

Ravikindlustus

Kui inimene on kaotanud nii töö kui ka ravikindlustuse, kuid soovib leida uut tööd ja säilitada ravikindlustuse, siis on tal võimalik ennast töötukassas töötuks registreerida. Töötu saab ravikindlustuse, kui ta on töötuna arvel olnud kuu aega.

Kui lapseootele jäänud naisel on kehtiv ravikindlustus mingil muul alusel, nt töölepingu alusel või töötuna, ei pea ta end haigekassas rasedana arvele võtma. Küll aga peab ta seda tegema juhul, kui tal ei ole kehtivat ravikindlustust. Sellisel juhul tuleb haigekassasse esitada arsti või ämmaemanda väljastatud raseda tõend, mille alusel vormistatakse ravikindlustus.

Lapsele ravikindlustuse saamiseks ei pea haigekassale avaldust esitama. Oluline on märkida lapse elukoht rahvastikuregistris, kuna haigekassas jõustub kindlustus automaatselt kõigile alaliselt Eestis elavatele rahvastikuregistris registreeritud lastele.

Kui pärast sünnitunnistuse väljastamist ei ole lapse andmed paari tööpäeva jooksul haigekassa andmebaasi jõudnud, tuleb pöörduda haigekassa klienditeenindusbüroosse või helistada klienditelefonile (+372) 669 6630. 

Eestis elaval mittetöötaval vanemal, kes kasvatab kolme või enamat alla 19-aastast last, kellest vähemalt üks on alla 8-aastane, on õigus saada ravikindlustus riigilt. Ravikindlustuse saamiseks tuleb pöörduda sotsiaalkindlustusametisse, mis edastab vajalikud andmed haigekassasse ning ravikindlustus tekib inimesele viie päeva jooksul.

/inimesele/kindlustus/vabatahtlik-kindlustusÜks võimalus on registreerida end ülalpeetavaks abikaasaks. Ravikindlustus tekib ülalpeetavale abikaasale, kellel on vanaduspensionieani aega vähem kui viis aastat. Ravikindlustuse saamiseks tuleb tal esitada taotlus haigekassa klienditeenindusbüroosse.

Teine võimalus on jääda eelpensionile ehk ennetähtaegsele vanaduspensionile. Selleks on õigus kuni kolm aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist, kui Eestis on omandatud vähemalt 15 aastat pensionistaaži. Eelpensionile jääda soovijal tuleb pöörduda sotsiaalkindlustusametisse, mis edastab andmed kindlustuse saamiseks haigekassale.

Vabatahtliku kindlustuslepingu saab haigekassas sõlmida eelneval kahel aastal vähemalt 12 kuud kindlustatud olnud isik või tema ülalpidamisel olev isik või välisriigist pensioni saav Eesti elanik, kes ei kuulu ühtegi kindlustatud inimeste grupp

Ravikindlustuse kehtivust saab kontrollida riigiportaalist eesti.ee või helistades haigekassa klienditelefonile (+372) 669 6630.

Ravikindlustus õpilasele/üliõpilasele

Kui üliõpilase õppekava nominaalaeg on kolm aastat, siis ravikindlustus kehtib neli aastat ja kolm kuud. Seega kui õppekava nominaalaeg lõpeb sel suvel, siis ülikooli kaudu saadav ravikindlustus lõpeb järgmisel sügisel. Oma ravikindlustuse kehtivust saab kontrollida riigiportaalist eesti.ee või helistades haigekassa klienditelefonil (+372) 669 6630. 

Jah, ravikindlustuse saamisel ei ole õpilase koormus oluline.

 Töötuna ei võeta arvele päevases õppevormis või täiskoormusega õppijaid, akadeemilisel puhkusel viibijaid aga küll. Täpsemalt saab selle kohta lugeda töötukassa kodulehelt.

Ravikindlustus töötajale

Haigekassa ei saa töötajat ise kindlustada, seda peab tegema tööandja. Kui inimesega on sõlmitud üle ühekuulise tähtajaga või tähtajatu tööleping, tuleb registreerida töötaja maksu- ja tolliameti töötamise registris. Seda tuleb teha hiljemalt tööle asumise päevaks.
Juhul, kui tööandja või lepingu teine pool on jätnud oma töötaja ravikindlustamata ja töötajal oleks olnud õigus saada ravikindlustushüvitist, peab tööandja hüvitama töötajale ravikindlustushüvitise saamata jäämisest tekkinud kahju.

Ravikindlustuse saamise erisused sõltuvad lepingust, mis inimesega sõlmitakse. Ravikindlustuse saab siis, kui sõlmitakse üle ühekuulise tähtajaga või määramata ajaks tööleping või võlaõiguslik leping ning selle alusel makstakse inimese eest sotsiaalmaksu vähemalt kehtiva kuumäära ulatuses. 2018. aastal on sotsiaalmaksu kuumäär 470 eurot ja sotsiaalmaksu miinimumsumma 155,10 eurot kuus. Sealjuures ei ole oluline, kas töötatakse osalise või täieliku tööajaga.

Kui inimesel ei olnud varem ravikindlustust, hakkab see kehtima 14 päeva pärast tööle asumist või lepingu sõlmimist. 

Ettevõtte juhatuse liikmetel ja  võlaõigusliku lepingu alusel töötavatel inimestel on õigus ravikindlustusele juhul, kui nende eest makstakse sotsiaalmaksu ühes kuus kokku vähemalt sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses. Nende inimeste kindlustuskaitse tekib TSD esitamisele järgneval päeval ja peatub ühe kuu möödumisel, kui järgmise deklaratsiooni esitamise tähtajaks ei ole sotsiaalmaksu deklareeritud miinimumkohustuse ulatuses.

Sellisel juhul on isikul õigus ravikindlustusele. Erinevate tööandjate makstud sotsiaalmaksud liidetakse. Ravikindlustuse  saab töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud ühe või mitme võlaõigusliku lepingu alusel töö- või teenustasusid saav inimene, kelle eest lepingu teised pooled maksavad sotsiaalmaksu vähemalt sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses (2018. aastal on sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär 470 eurot ja seega sotsiaalmaksu minimaalne kohustus 155,10 eurot kuus).

Tööandja peab maksma sotsiaalmaksu teenitud summalt/tasult. Kui tegelik tasu on alla riigieelarvega kehtestatud kuumäära (2018. aastal 470 eurot), siis ei ole töötajal õigust ravikindlustust saada.

Tööandja peab registreerima kõikide töötajate andmed töötamise registris.

Ravikindlustusele on õigus töötajatel, kellega on sõlmitud üle ühekuulise tähtajaga tööleping või võlaõiguslik leping, millelt makstakse iga kuu sotsiaalmaksu vähemalt sotsiaalmaksuseaduses kehtestatud kuumääralt (2018. aastal on kuumäär 470 eurot ja minimaalne sotsiaalmaksu kohustus 155,10 eurot).

Kui töötaja läheb ajateenistusse, peab tööandja tema kindlustuse peatamiseks andmed edastama maksu- ja tolliameti töötamise registrisse. Haigekassa saab andmed töötamise registrist.

Töötajana kindlustatud inimestel kehtib ravikindlustus veel kaks kuud pärast töö- või teenistussuhte lõppemist.

Ravimid

Ravim koosneb toimeaine(te)st ja abiainetest. Toimeaine ravib või leevendab haigust, seevastu abiained on ravimis vajalikud selleks, et toimeaine oleks manustatav soovitud kujul (nt tabletina, salvina, aerosoolina). Kuna toimeaine on see, mis organismi mõjutab, siis on ka ravimi kõrvaltoimed põhjustatud ravimis olevast toimeainest. Abiained kõrvaltoimeid ei tekita, v.a väga erandlikel juhtudel, kui inimene on ülitundlik konkreetse abiaine suhtes (laktoos, pähkliõli, erinevad suhkrud). Reeglina kasutavad nii originaalravimite kui ka geneeriliste ravimite tootjad samu või sarnaseid abiaineid. Ravimite koostises kasutada lubatud abiained peavad olema kvaliteetsed ning peab olema tõestatud, et nad on ette nähtud manustamisviisi puhul ohutud. Ravimis lubatud abiaine ei tohi negatiivselt mõjutada ravimi omadusi.

Geneeriline ravim (vahel kasutatakse ka nimetusi koopiaravim ja analoogravim) on originaalravimiga sama toimeainet sisaldav ravim, mis on mõeldud samade haiguste raviks ning on sama tõhus, ohutu ja kvaliteetne kui originaalravim.
Geneeriline ravim jõuab turule pärast originaalravimi patendikaitse lõppemist, kui sama toimeainega ravimit võivad toota ka teised ravimitootjad. Geneerilise ravimi tootja peab tõestama, et ravim sisaldab sama toimeainet täpselt samas koguses kui originaalravim ning see avaldab organismis samasugust mõju kui originaalravim. Viimast tõestatakse bioekvivalentsusuuringutega ehk uuringutega, milles tehakse kindlaks, kas originaal- ja geneerilisest ravimist jõuab organismi sama hulk toimeainet ning kas toimeaine hulk organismis muutub aja jooksul mõlema ravimi puhul samamoodi.
Bioekvivalentsed ravimid tekitavad samas koguses manustatuna organismis samasuguse toimeaine kontsentratsiooni nagu originaalravimid. Samuti peab geneerilise ravimi tootja tõestama, et ravimi tootmisprotsess vastab kehtestatud nõuetele.
Kuna tegemist on teise ravimitootja tootega, siis ei nõuta, et ravimi välimus peab olema sama kui originaalravimil. Seega võib geneeriline ravim erineda originaalravimist abiainete  ja  välimuse osas, kuid ei tohi erineda toime tõhususe, kvaliteedi ja ohutuse poolest.

Eesti apteekides turustatakse ainult selliseid ravimeid, mis on läbinud Ravimiameti range kontrolli.

Kui originaalravimi patendiaeg lõppeb, siis hakkavad sama toimeainega ravimit tootma ka teised ravimitootjad ning ravimi hinna kujundab ravimitootjate vaheline konkurents. Originaalravimi tootjal on aga patendi kestuse ajal võimalik tagasi teenida ravimi väljatöötamiseks kulunud raha ning seega säilitada huvi edasiseks arendustegevuseks. Võib juhtuda, et pärast patendiaja lõppu langetab originaalravimi tootja ravimi hinna geneeriliste ravimitega samale tasemele.

Ravimimaailmas ei kehti sama toimeainet sisaldavate ravimite korral põhimõte, et mida kallim, seda kvaliteetsem. Geneerilised ravimid on sama kvaliteetsed, tõhusad ja ohutud kui originaalravimid, seega on majanduslikult mõistlik ravimi ostmisel valida soodsaim ravim. Eestis on apteekril kohustus pakkuda võrdsete valikute korral patsiendile apteegis soodsaimat alternatiivi eeldusel, et arst ei ole retseptil antud korraldusega käskinud müüa vaid konkreetse tootja ravimit. Kui arst on kirjutanud retseptile toimeaine (nn toimeainepõhine retsept), siis on inimesel apteegis võimalik valida endale sobivaima hinnaga ravim samaväärsete alternatiivide hulgast. Ei ole mingit meditsiinilist põhjust eelistada kallimat ravimit.

Ei. Ravimimaailmas ei kehti sama toimeainet sisaldavate ravimite korral põhimõte, et mida kallim, seda kvaliteetsem. Geneerilised ravimid on sama kvaliteetsed, tõhusad ja ohutud kui originaalravimid. Meditsiinilisel põhjusel mõne konkreetse ravimitootja ravimi eelistamist või välistamist tuleb ette harva (nt ülitundlikkus konkreetse abiaine suhtes, vt ka küsimus nr 1). Pigem on konkreetse ravimitootja ravimi eelistamise põhjused psühholoogilist või turunduslikku laadi.

Ei. Ei ole mingit alust eeldada, et raseduse ajal oleks näidustatud pigem originaalravimite kui geneeriliste ravimite kasutamine. Raseduse korral tuleb kaaluda ravimite kasutamise vajadust toimeaine põhiselt (kas rasedale on näidustatud ühe või teise toimeaine kasutamine), mitte konkreetse tootja ravimi põhiselt.

Ei, kindlasti mitte. Ravimi annuse määramine ei sõltu sellest, kas tegu on geneerilise ravimiga või originaalravimiga. Geneerilised ravimid on sama kvaliteetsed, tõhusad ja ohutud kui originaalravimid. Ravimi annus määratakse tulenevalt haigusest, kasutatavast toimeainest ja patsiendist. Lisaks arstile ja apteekrile saab patsient infot konkreetse ravimi annustamise kohta ka ravimile lisatud patsiendi infolehelt.

Jah. Geneeriline ravim on meditsiinilises mõttes täpselt samasugune kui originaalravim. Geneerilised ravimid on sama kvaliteetsed, tõhusad ja ohutud kui originaalravimid, seega ei ole mingit vajadust muuta ravimi annust või manustamisskeemi, kui olete vahetanud ühe tootja ravimi teise tootja sama toimeainet sisaldava ravimi vastu.

Sõltumata sellest, kas ostate geneerilise ravimi või originaalravimi, jääb haigekassa kompensatsioonimäär (50%, 75%, 90% või 100%) samaks. Kuna Eestis kehtib piirhinnasüsteem sama toimeainet sisaldavatele ravimitele, siis mõjutab Teie ravimivalik ainult Teie makstavat omaosalust.

Näiteks kui apteegis on valikus sama toimeainega ravimeid hinnaga 6,39 , 9,59 , 11,19  ja 12,78, siis määratakse piirhinnaks reeglina hinnalt teise soodsaima ravimi hind (selle näite puhul 9,59) ja haigekassa soodusprotsent arvutatakse sellest summast. Kui ravimi ostja eelistab kallimat ravimit, siis tuleb lisaks alusmäärale (2,5 eurot) ja kohustuslikule omaosalusele tasuda apteegis ka piirhinda ületav osa. Seega tasub apteekrilt nõu küsida, milline sama toimeainega ravim on soodsam.

Inimese tasutav summa sõltub sellest, millise ravimitootja ravimi ta ostab.
Nt 75% soodustuse korral tasub inimene:

  • 6,39 € ravimi ostmisel 3,47 € (2,5 € omaosalus iga retseptiravimi ostmisel + 0,97 €, st 25% 3,89* eurost) 
  • 9,59 € ravimi ostmisel 4,27 € (2,5 € omaosalus iga retseptiravimi ostmisel + 1,77 €, st 25% 7,09** eurost)
  • 11,19 € ravimi ostmisel 5,87 € (2,5 € omaosalus iga retseptiravimi ostmisel + 1,77 €, st 25% 7,09** eurost + 1,6 €, mis ületab piirhinda)
  • 12,78 € ravimi ostmisel 7,46 € (2,5 € omaosalus iga retseptiravimi ostmisel + 1,77 €, st 25% 7,09** eurost + 3,19 €, mis ületab piirhinda).

* Kui ravimi jaehind on piirhinnast madalam, siis arvutatakse soodustus (antud juhul 25%) jaehinnast.

** Ravimi piirhind on 9,59 eurot, millest lahutatakse omaosalus 2,5 eurot. Järele jäävast 7,09 eurost arvutatakse soodustus, selle näite puhul 25%.

 

Soodustus 100% – patsient tasub omaosaluse 2,5 eurot ning piirhinda või hinnakokkuleppe hinda ületava summa. Haigekassa hüvitab piirhinna või hinnakokkuleppe hinna ja patsiendi omaosaluse vahe 100%.

Näide 1: Patsiendile kirjutati soodusretsept ühele ravimipakendile, mille hind on 10 eurot. Ravimi toimeainele on kehtestatud piirhind 8,00 eurot. Soodushind patsiendile koosneb:

- patsiendi omaosalusest: 2,5 eurot
- piirhinda ületavast osast: 10 eurot – 8,00 eurot = 2 eurot
- haigekassa hüvitab piirhinna või hinnakokkuleppe hinna ja patsiendi omaosaluse vahe 100%.

Patsient peab maksma ravimi eest 2,5 eurot + 2 eurot = 4,5 eurot.

Soodustus 90% – patsient tasub omaosaluse 2,5 eurot, 10% piirhinna või hinnakokkuleppe hinna ning patsiendi omaosaluse vahelisest summast ja piirhinda või hinnakokkuleppe hinda ületava summa. Haigekassa hüvitab 90% piirhinna või hinnakokkuleppe hinna ja patsiendi omaosaluse vahelisest summast.

Näide 2: Patsiendile kirjutati soodusretsept kahele ravimipakendile, mille hind on 10 eurot. Ravimi toimeainele on kehtestatud piirhind 8,00 eurot.

Soodushind patsiendile koosneb:

- patsiendi omaosalusest: 2,5 eurot
- piirhinda ületavast osast: 10 eurot – 8,00 eurot = 2 eurot, 2 eurot x 2 pakendit = 4 eurot
- haigekassa hüvitab piirhinna või hinnakokkuleppe hinna ja patsiendi omaosaluse vahe 90%, seega patsiendi osa (10%) on (8 eurot x 2 pakendit – 2,5 eurot) x 10% = 1,35 eurot

Patsient peab maksma ravimite eest 2,5 eurot + 4 eurot + 1,35 eurot = 7,85 eurot.

Soodustus 75% – patsient tasub omaosaluse 2,5 eurot, 25% piirhinna või hinnakokkuleppe hinna ja patsiendi omaosaluse vahelisest summast ja piirhinda või hinnakokkuleppe hinda ületava summa. Haigekassa hüvitab 75% piirhinna või hinnakokkuleppe hinna ja patsiendi omaosaluse vahelisest summast.

Näide 3: Patsiendile kirjutati soodusretsept ühele ravimipakendile, mille hind on 10 eurot. Ravimi toimeainele on kehtestatud piirhind 8,00 eurot. Soodushind patsiendile koosneb:

- patsiendi omaosalusest: 2,5 eurot
- piirhinda ületavast osast: 10 eurot – 8,00 eurot = 2 eurot
- haigekassa hüvitab piirhinna või hinnakokkuleppe hinna ja patsiendi omaosaluse vahe 75%, seega patsiendi osa (25%) on (8 eurot – 2,5 eurot) x 25% = 1,37 eurot

Patsient peab maksma ravimi eest 2,5 eurot + 2 eurot + 1,37 eurot = 5,87 eurot.

Soodustus 50% – patsient tasub omaosaluse 2,5 eurot, 50% piirhinna või hinnakokkuleppehinna ja patsiendi omaosaluse vahelisest summast ning piirhinda või hinnakokkuleppehinda ületava summa. Haigekassa hüvitab 50% piirhinna või hinnakokkuleppehinna ja patsiendi omaosaluse vahelisest summast.

Näide 4:  Patsiendile kirjutati soodusretsept ühele ravimipakendile, mille hind on 40 eurot. Ravimi toimeainele on kehtestatud piirhind 35,00 eurot. Soodushind patsiendile koosneb:

- patsiendi omaosalusest: 2,5 eurot
- piirhinda ületavast osast: 40,00 eurot – 35,00 eurot = 5 eurot
- haigekassa hüvitab piirhinna või hinnakokkuleppe hinna ja patsiendi omaosaluse vahe 50%, seega patsiendi osa (50%) on (35 eurot – 2,5 eurot) x 50% = 16,25 eurot

Patsient peab maksma ravimi eest 2,5 eurot + 5 eurot + 16,25 eurot = 23,75 eurot.

Jah, ravikindlustuseta inimesel tuleb apteegis maksta väljakirjutatud ravimi eest täishinda.

Ravimite erandkorras kompenseerimiseks tuleb kindlustatud inimesel või tema seaduslikul esindajal esitada haigekassale vabas vormis avaldus, mis peab kompensatsiooni taotleja kohta sisaldama järgmisi andmeid:

1. ees- ja perekonnanimi,
2. isikukood,
3. kontaktandmed (aadress, telefoninumber,  e-posti aadress).

Taotlusele lisatakse raviarsti põhjendus. Need dokumendid tuleb edastada haigekassale e-posti (info [at] haigekassa.ee)  või posti teel või isiklikult kohale tuues.

Erandkorras kompenseerimise otsuse võtab vastu haigekassa juhatus. Patsiendile ja tema raviarstile saadetakse juhatuse otsusest väljavõte. Inimene saab ravimi apteegist välja osta raviarsti poolt välja kirjutatud soodusretsepti alusel pärast haigekassa juhatuse positiivset otsust ravim erandkorras kompenseerida.

 

Rasestumisvastaseid tablette võivad välja kirjutada ka perearstid. Juhul, kui patsiendil ei ole vastunäidustust sünnitamiseks, kirjutatakse ravimeid välja 50% soodusmääraga.

Kui kindlustatu on ostnud soodusravimeid rohkem kui 100 euro eest aastas, saab ta täiendavat ravimihüvitist. Täiendav ravimihüvitis on automaatne, inimene saab lisasoodustuse koos tavapärase ravimisoodustusega juba ravimi väljaostmisel apteegis ja haigekassale avaldust esitada ei ole vaja.

Kui inimene on ostnud soodusravimeid:

•  100–300 euro eest aastas, hüvitab haigekassa talle 50% 300 eurot ületavast summast (maksimaalselt 100 eurot aastas)

•  rohkem kui 300 euro eest aastas, hüvitab haigekassa talle 90% 300 eurot ületavast summast

Täiendav ravimihüvitis on automaatne, inimene saab lisasoodustuse koos tavapärase ravimisoodustusega juba ravimi väljaostmisel apteegis ja haigekassale avaldust esitada ei ole vaja.

Kui soovite saada täiendavat ravimihüvitist enne 2018. aastat ostetud soodusravimite eest, tuleb esitada avaldus, mille leiate haigekassa klienditeenindusbüroodest või haigekassa kodulehelt. Avalduse saate tuua ise haigekassa klienditeenindusbüroosse, saata posti teel või digitaalselt allkirjastatuna e-posti teel. Klienditeenindusbüroode kontaktid leiate haigekassa kodulehelt.

Haigekassa hüvitab Euroopa Liidus ravimitele tehtud kulutused. Esmalt tuleb ravim välja osta ja seejärel saab haigekassalt tagasimakset taotleda. Selleks tuleb haigekassa kodulehel täita taotlus ning lisada sellele originaalretseptid ja nende maksmist tõendavad tšekid. Dokumendid võib saata haigekassasse posti teel või viia need endale sobivasse haigekassa klienditeenindusbüroosse.

Haigekassa teeb järelepärimise välisriiki ning vastavalt sealt tulnud infole kannab hüvitatava summa eurodes isiku pangaarvele.

Sõeluuringud naistele

Naisel on õigus uuringule registreeruda ja minna talle sobivasse raviasutusse olenemata sellest, kus ta elab. Raviasutuses kontrollitakse sõeluuringule registreerimisel Sinu sünniaastat ja ravikindlustuse kehtivust. Uuringule tulles tuleb kaasa võtta isikut tõendav dokument.

Kui kutsel märgitud registratuuri telefon on pidevalt kinni ja seetõttu ei ole ennast võimalik uuringule registreerida, siis on see tavaliselt tingitud raviasutuse registratuuri töö ülekoormatusest või häiretest sideliinides. Nendel juhtudel soovitame helistada paari päeva möödumisel. Kui häired registreerumisel on püsivad, siis on võimalus kontakti võtta raviasutuse üldtelefonil, ent teavitada võib ka haigekassat.

Elukoha muutusest ei ole vaja teavitada haigekassat, ent kindlasti peab teavitama rahvastikuregistrit, sest rahvastikuregistrist võetakse sõeluuringusse kutsutavate naiste aadressid. Rahvastikuregistri seaduse paragrahvi 391 alusel on inimesel kohustus hoolitseda elukoha aadressi õigsuse eest rahvastikuregistris. Rahvastikuregistrit tuleb teavitada uuele aadressile kolimisel, ebaõigete andmete olemasolul või andmete puudumisel. Oma elukohaandmete õigsust saab kontrollida riigiportaalis rahvastikuregistri e-teenuseid kasutades, valides kodanikule mõeldud vahelehe ning sisenedes portaali kas ID-kaardi või mobiil-ID abil. 

Elukohaandmete registrisse kandmiseks või muutmiseks tuleb esitada elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele elukohateade. Seda saad teha omavalitsusse kohale minnes, posti või digiallkirjaga e-kirja teel saates või kasutades rahvastikuregistri e-teenuseid riigiportaalis. Elukohateate võib esitada ka digitaalallkirjaga. Lisainfot elukoha registreerimise kohta võib vaadata siseministeeriumi kodulehelt. Telefonitsi aadressi korrigeerimine ei ole võimalik, sest telefoni teel ei ole helistaja isik tuvastatav.

Kui naine on kutsutavate nimekirjas (seda on võimalik kontrollida haigekassa infotelefonilt 16363), ent ei ole aadressimuutuse tõttu või muul põhjusel kutset kätte saanud, kui ta on kutse vahepeal kaotanud või kui kutse on rikutud, saab ennast uuringule registreerida ja uuringul osaleda ka isikut tõendava dokumendi alusel. Uuringul mitteosalenud naistele saadetakse korduskutse, kasutades rahvastikuregistris olevaid aadresse. Soovitame kindlasti korrigeerida oma andmed rahvastikuregistris.

Kui kutsel märgitud registreerumise tähtaeg (soovitatavalt ühe kuu jooksul) on möödunud, kuid Sa ei ole veel jõudnud ennast uuringule registreerida, siis saad registreeruda ikkagi kogu kalendriaasta jooksul isikut tõendava dokumendi alusel. Uuringul mitteosalenud naistele saadab haigekassa ka korduskutse uuringul osalemiseks uuringuaasta novembris-detsembris. Korduskutse saadetakse rahvastikuregistris oleval aadressil.

Kehtiva ravikindlustuse olemasolul on uuring naisele tasuta. Kui naine on kutse saanud, ent tal on vahepeal kindlustuskaitse katkenud, siis on tal võimalik ennast uuringule küll registreerida, kuid sel juhul peab uuringu eest ise maksma. Meditsiiniliste teenuste ja uuringute eest tuleb Sul tasuda enda valitud raviasutuse tasuliste tervishoiuteenuste hinnakirja alusel.

Kõikidel raviasutustel, kes on märgitud kutsel, on leping ravikindlustatud naistele ennetavate uuringute tegemiseks. Nendel juhtudel peaks arve uuringu eest esitatama haigekassale ja Sa ei pea uuringu eest ise tasuma. Kui Sinult on rinna- või emakakaelavähi sõeluuringu eest Sinu arvates põhjendamatut tasu nõutud, siis teavita sellest haigekassat (info [at] haigekassa.ee). Kindlasti on sellistel puhkudel vaja alles hoida teenuse eest tasumist tõendav kviitung.

Rinnavähi uuringu tulemuse saab naine kirjalikult kahe nädala jooksul uuringu teinud tervishoiuasutusest. Uuringu vastuse saatmise viis (postiga või e-postiga ning millisele aadressile) lepitakse kokku raviasutuse ja naise vahel pärast uuringut. Uuringu vastus ei sisalda delikaatseid isikuandmeid, see sisaldab vaid infot, kas naine vajab täiendavaid uuringuid või mitte.

PAP-testi tulemuste teadasaamise viisis lepitakse samuti kokku pärast uuringut. Tavaliselt helistab patsient teatud kindlal kellaajal ja telefonil. Uuringu vastus ei sisalda delikaatseid isikuandmeid, see sisaldab vaid infot, kas naine vajab täiendavaid uuringuid või mitte või mis ajal on soovitatav teha järgmine PAP-test.

Kui Sinu aadressile tuleb sõeluuringu kutse naisele, kes seal ei ela, siis palume võimalusel see kutse tagastada haigekassale märkega, et inimene ei ela sellel aadressil. Haigekassa saab uurida, kas inimesel on sideaadress, mis erineb põhielukoha aadressist ning edastada tagastatud kutse inimese sideaadressile koos soovitusega kontrollida oma andmeid rahvastikuregistris ja vajadusel neid uuendada.

Haigekassa lähtub ennetustegevuse korraldamisel selle tõendatud meditsiinilisest efektiivsusest. Rinnavähi esinemissagedus on suurim 50–64-aastaste naiste seas. Ka Eestis kasvab haigestumise sagedus vanusega ja on maksimaalne 50ndates ja 60ndates eluaastates. Mammograafia on röntgenkiirgust kasutav rinnanäärmete uuring,  mis on kasutusel nii sõeluuringu meetodina kui ka kliinilises diagnostikas. Mammograafia tundlikkus (tõenäosus, et tegelik haigus ka uuringuga avastatakse) on suurem 50-aastastel ja vanematel naistel ning väikesem alla 50-aastastel naistel, kellel tavaliselt on rinnakude tihedam. Rinnad on suurema tihedusega enne menopausi, samuti hormoonasendusravil olevatel naistel ja madalama kehamassiindeksiga naistel. Tervetele naistele vanuses 40–49 tehtavad mammogrammid ei ole suremuse vähendamiseks efektiivsemad võrreldes enese läbivaatuse või kliinilise läbivaatusega ning sõeluuringu negatiivsed küljed võivad kasu asemel tuua tervisele kahju (kiirgus, psühholoogiline stress, ebaselged uuringutulemused, invasiivsed lisauuringud jne). Tervete naiste rindade uurimine enne 40. eluaastat ei ole meditsiiniliselt põhjendatud. Rinnaprobleemide korral jääb naistele võimalus minna uuringule pere- või eriarsti saatekirjaga.

Kui naisel puudub rinnauuringuks meditsiiniline näidustus (kas riskirühma kuulumine või kaebused), ei ole ka põhjendatud uuringu eest tasumine haigekassa poolt (ravikindlustuse seaduse paragrahv 29 lõige 1). Terve naine saab soovi korral minna uuringule selle eest ise tasudes. Tasuliste tervishoiuteenuste hinna kehtestab raviasutus.

Jah, see on võimalik, sest PAP-testi teevad palju günekoloogid ka väljaspool sõeluuringut. Kui soovid teha uuringut oma günekoloogi juures, pead aga arvestama tavapärase järjekorraga oma günekoloogi juurde.  Väljaõppinud ämmaemanda juurde saad sõeluuringu aja märksa kiiremini. Sõeluuringu (PAP-testi) eest tasub haigekassa vaid nende lepingupartnerite juures, kellel on leping haigekassaga. Kui eelistad oma tervist kontrollida erapraksises, siis tuleb ka seal tehtavad uuringud Sul endal tasuda. Kindlasti aga teavita arsti visiidi käigus, et said haigekassalt meeldetuletuse sõeluuringus osalemiseks ja eelistad, et PAP-testi tegemiseks vajalik protseduur tehtaks Sulle praeguse visiidi käigus.

Sünnitushüvitis

Haigekassa arvutab sünnitushüvitise kindlustatu eelmise aasta sotsiaalmaksuga maksustatavalt tulult. Selle aasta tulu ja sotsiaalmaks sinna arvestusse ei lähe.

Sünnitushüvitise arvutamiseks tuleb vaadata maksu- ja tolliametist oma eelmise aasta eest arvestatud sotsiaalmaksu. Seejärel tuleb:

1) arvutada välja keskmine sotsiaalmaksuga maksustatav tulu: arvestatud sotsiaalmaks : 0,33;
2) arvutada välja keskmine tulu kalendripäeva kohta: arvestatud sotsiaalmaks : 0,33 : 365;
3) arvutada välja sünnitushüvitis: arvestatud sotsiaalmaks : 0,33 : 365 x 140 (sünnituslehe päevade arv).

Sünnitushüvitis arvestatakse eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulu alusel, vanemahüvitis selle hulka ei kuulu.

Kui tulemustasu või preemia on määratud enne sünnituslehele jäämist, siis neid tasusid võib saada ka sünnituslehel viibides.

Lapsehoolduspuhkusel olles uuesti sünnituslehele jäädes on naisel õigus saada hüvitist. Selleks tuleb esitada tööandjale avaldus lapsehoolduspuhkuse katkestamiseks.

Märkides avaldusele lapsehoolduspuhkuse lõpetamise kuupäevaks rasedus- ja sünnituspuhkuse alguskuupäevale eelneva päeva, ei pea naine vahepeal tööle minema. Tööandjale tuleb teavitada   enne sünnituspuhkuse algust piisava ajavaruga (vähemalt 15–30 päeva varem), et tööandja jõuaks töötamise õigeks ajaks vormistada.

Kui naisele maksti detsembrikuu töötasu välja jaanuaris, siis sotsiaalmaks makstakse sellelt veebruaris ning detsembrikuu palk ei lähe  uuel aastal väljastatud sünnituslehe hüvitise maksmisel arvesse.

Rasedus- ja sünnituspuhkusele jäädakse mõlemas töökohas korraga. Tööandja ei tohi lubada töötajal töövabastuse ajal ehk sünnituslehel olles tööl käia. Selle keelu rikkumise korral kaotab töötaja õiguse saada sünnitushüvitist.

Visiiditasu

Haigekassa kodulehel on visiiditasudest juttu siin. Info kehtivate visiiditasude kohta peab olema igas raviasutuses patsiendile kättesaadav ja nähtav.

Haigekassa ei hüvita eriarsti tasulist visiiti, kui valitakse aeg väljaspool ravijärjekorda. See on n-ö järjekorras etteostmine ehk patsient loobub haigekassa rahastatud teenustest ning maksab täies ulatuses nii visiidi kui ka oma ravi eest raviasutusele ise.

Kui inimesel ei ole ravikindlustust, tuleb tal tervishoiuteenuste eest ise maksta. Iga raviasutus on kehtestanud oma hinnakirja.  Seega peaks hindu küsima konkreetselt raviasutuselt.

Perearsti kättesaadavust peetakse kõige tähtsamaks, mistõttu perearsti visiidile minnes ei pea patsient visiiditasu maksma. Visiit eriarsti juurde on kallim ning visiiditasu on kehtestatud selleks, et inimesed ei läheks ilmaasjata eriarsti vastuvõtule, vaid alustaksid tervisemure lahendamist perearsti juures.

Perearsti juurde minnes ei tohi arst visiiditasu (samuti sussi-, haldustasu vms) nõuda. Perearst tohib visiiditasu küsida vaid koduvisiidi korral (kuni 5 eurot). Tervishoiuteenuse osutamisel kehtivatest teenustasudest saab lähemalt lugeda haigekassa kodulehelt.

Perearst ei käitunud õigesti. Visiiditasu ühe koduvisiidi eest ei või ületada 5 eurot, sõltumata kindlustatute arvust sama koduvisiidi kohta.

Kui perearst küsis lubatust rohkem visiiditasu, palume esitada arsti andmed ja tasumist tõendava kviitungi koos avaldusega haigekassasse.