Ajutise töövõimetuse hüvitis

Ajutise töövõimetuse hüvitis on rahaline kompensatsioon, mida Tervisekassa, ja haiguslehe puhul ka tööandja maksavad töövõimetuslehe alusel kindlustatud inimesele (töötaja, teenistuja, võlaõigusliku lepingu alusel töö- või teenustasusid saav inimene, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige, FIE, FIE ettevõtte tegevuses osalev abikaasa), kellel jääb ajutise töövabastuse tõttu töötasu saamata.

Selleks, et Tervisekassa saaks töövõimetushüvitise välja maksta, peab tööandja hüvitise saaja töövõimetuslehe täiendama seitsme kalendripäeva jooksul pärast töövõimetuslehe lõppemist. Tervisekassa maksab töövõimetushüvitise välja 30 päeva jooksul alates sellest, kui tööandja on andmed edastanud. Üldjuhul laekub Tervisekassalt saadav hüvitis töötaja arvelduskontole paari tööpäeva jooksul pärast seda, kui tööandja on andmed elektroonselt (E-TVL teenus) edastanud.

 E-TVL teenuse kasutamiseks on tööandjal vaja liituda teenusega riigiportaalis eesti.ee. Loe töövõimetuslehe andmete edastamise kohta siit.

Tähelepanu!

NB! Alates 1. juulist 2023 taastub koroonaeelne haigushüvitiste maksmise kord 

Valitsus otsustas alates 1. juulist 2023 taastada haiguslehtede maksmisel koroonaeelse korra. See tähendab, et haigushüvitist makstakse töötajale teise päeva asemel taas neljandast päevast.

Alates 1. juulist on esmase haiguslehe väljastamisel kolm esimest päeva töötaja omavastutus, tööandja maksab neljandast kaheksanda päevani ja alates üheksandast haiguspäevast maksab hüvitist Tervisekassa. 

Kuni 30. juunini (k.a) väljastatud esmase haiguslehe korral on esimene haiguspäev töötaja omavastutus, tööandja maksab teisest kuni viienda päevani ja alates kuuendast haiguspäevast maksab hüvitist Tervisekassa.

Tööandja kohustust maksta haigushüvitist reguleerib töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 122 lõiked 1 ja 3.

Töövõimetushüvitise arvutamine

Tööandja arvutab haigushüvitise: Tervisekassa arvutab töövõimetushüvitise:

töötaja viimase kuue kuu keskmise palga põhjal.

töötaja eest eelmisel kalendriaastal arvestatud või makstud sotsiaalmaksu alusel, andmed saadakse maksu- ja tolliametist. Vaata infot riigiportaalis www.eesti.ee teenuses “Minu töövõimetuslehed". 

Haiguse või vigastuse korral on kindlustatud inimesel õigus saada haigushüvitist kuni haiguslehel märgitud töövõime taastumise päevani, kuid mitte rohkem kui 240 järjestikust kalendripäeva tuberkuloosi või 182 järjestikust kalendripäeva mõne muu haiguse korral.

Haiguslehe võib arst vajadusel väljastada ka pikemaks ajaks kui hüvitise maksmise periood. Piirang kehtib vaid hüvitise maksmise perioodi kohta, mitte haiguslehe kestuse kohta.

Haigushüvitis

Haigushüvitist maksavad tööandja ja Tervisekassa.  

Haiguslehe saab arst väljastada tööandja kaudu ravikindlustatud inimesele. Haiguslehe väljastamise või väljastamata jätmise otsustab arst inimese terviseseisundi põhjal.   

Haiguslehe alusel maksavad tööandja ja Tervisekassa inimesele haigushüvitist, mille eesmärk on töötajale osaliselt kompenseerida haigestumise ajal saamata jäänud töötasu. Haigestumise esimese kolme päeva eest hüvitist ei maksta. Tööandja maksab haigushüvitist haigestumise 4.–8. päevani. Tervisekassa maksab hüvitist alates 9. päevast.  

Tavapäraselt maksab Tervisekassa hüvitise välja paari tööpäeva jooksul pärast seda, kui tööandja on andmed edastanud. Menetluse aeg pikeneb, kui nt kohtutäitur on esitanud arestimisakti, tööandja on kindlustuse andmetega hilinenud jne.  

Töövõimetushüvitiste arvutamisel ei võeta arvesse doktoranditoetuselt, vanemahüvitiselt või valla, linna või loomeliidu makstud toetustelt tasutud sotsiaalmaksu.  

Töövõimetuslehega seotud infot saab vaadata ja vajadusel teha väljavõtte riigiportaali www.eesti.ee teenuses „Töövõimetuslehed“.  

NB! Tööandja ei pea haigushüvitist maksma, kui töövabastuse põhjus on kutsehaigus, tööõnnetus (sh liikluses toimunud tööõnnetus), tööõnnetuse tagajärjel tekkinud tüsistus/haigestumine, vigastus riigi või ühiskonna huvide kaitsmisel ja kuriteo tõkestamisel, kergemale tööle üleviimine ning haigestumine või vigastus raseduse ajal. Sellistel puhkudel maksab haigushüvitist alates teisest päevast Tervisekassa. 

Kui inimese suhtes on algatatud täitemenetlus, siis on Tervisekassal kohustus kinni pidada tema ajutise töövõimetuse hüvitisest arestimisele kuuluv summa ja kanda summa arestimisakti saatnud kohtutäituri ametialasele kontole.  

Juhul, kui inimene leiab, et arestimisel ei ole arvestatud tema sissetulekute ja ülalpeetavatega, siis tuleb pöörduda täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri poole. Kinnipidamise korraldust saab muuta kohtutäitur. Täiturite kontaktandmed leiab Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kodulehelt.  

Enda suhtes algatatud täitemenetluste kohta saab infot riigiportaali teenusest „Minu vastu algatatud täitetoimikud“

Hüvitiste võrdlustabel

Tööst vabastamise põhjus Põhjuse number Lehe liik Hüvitamise kord Ühe kindlustusjuhtumi maksmise kestus

Haigestumine ja olmevigastus

1

Haigusleht

Tööandja maksab hüvitist haigestumise 4. päevast kuni 8. päevani. Tervisekassa maksab alates 9. päevast, hüvitise määr 70%.

Kuni 182 päeva (tuberkuloosi korral kuni 240 päeva)

Liiklusvigastus

Liiklusvigastuse tagajärjel tekkinud tüsistus/ haigestumine

4

 

18

Haigusleht

Tööandja maksab hüvitist haigestumise 4. päevast kuni 8. päevani. Tervisekassa maksab alates 9. päevast, hüvitise määr 70%.

Kuni 182 päeva

Karantiin

10

Haigusleht

Tööandja maksab hüvitist 4. päevast kuni 8. päevani. Tervisekassa maksab hüvitist alates 9. päevast. Hüvitise määr 70 %.

Kuni karantiini lõpuni

Kutsehaigestumine

2

Haigusleht

Tervisekassa maksab hüvitist haigestumise 2. päevast, hüvitise määr 100%.

Kuni 182 päeva

Tööõnnetus

Tööõnnetus liikluses

Tööõnnetuse tagajärjel tekkinud tüsistus/haigestumine

5

6

 

7

Haigusleht

Tervisekassa maksab hüvitist haigestumise 2. päevast, hüvitise määr 100%.

Kuni 182 päeva

Vigastus riigi või ühiskonna huvide kaitsel või kuriteo tõkestamisel

8

Haigusleht

Tervisekassa maksab hüvitist haigestumise 2. päevast, hüvitise määr 100%.

Kuni 182 päeva

Üleviimine kergemale tööle

17

Haigusleht

Tervisekassa hüvitab kergemale tööle üleviimisega kaasnenud palgavahe juhul, kui inimese töötasu kergemale tööle üleviimise ajal on väiksem kui tema eelmise kalendriaasta keskmine tulu.

Kui inimene vabastatakse  töölt kergema töö puudumise tõttu, makstakse talle hüvitist alates 2. päevast määraga 70%.  

 

Kuni ema vanemahüvitise saamiseni või kuni 182 päeva

Haigestumine või vigastus raseduse ajal

19

Haigusleht

Tervisekassa maksab hüvitist haigestumise 2. päevast, hüvitise määr 70%.

Kuni 182 päeva

Alla 12-aastase lapse põetamine või alla 19-aastase kindlustatud inimese põetamine, kellel on puue.

14

Hooldusleht

Tervisekassa maksab hüvitist töövabastuse esimesest päevast, hüvitise määr on 80%.

NB! Kindlustatud inimesel on hoolduslehe alusel õigus saada hooldushüvitist alla 12-aastase lapse põetamise korral kuni 60 kalendripäeva, kui haigestumise põhjuseks on pahaloomuline kasvaja ja lapse ravi algab haiglas.

Kuni 14 päeva

Haige perekonnaliikme põetamine kodus

12

Hooldusleht

Tervisekassa maksab hüvitist töövabastuse esimesest päevast, hüvitise määr on 80%.

Kuni 7 päeva

Alla 3-aastase lapse või alla 16-aastase puudega lapse hooldamine lapse ema haiguse või sünnitusabi osutamise ajal

13

Hooldusleht

Tervisekassa maksab hüvitist töövabastuse esimesest päevast, hüvitise määr on 80%.

Kuni 10 päeva

Elundi või vereloome tüvirakkude annetus

20

Haigusleht

Tervisekassa maksab alates 1. päevast, hüvitise määr 100%.

 Kuni 182 päeva

Kas leidsid lehelt vajaliku info?

Kas leidsid lehelt vajaliku info?

Kui teil on küsimusi, siis palun pöörduge meie poole aadressil info@tervisekassa.ee või helistage meie infoliinile 669 6630.