Ajutise töövõimetuse hüvitis

Ajutise töövõimetuse hüvitis on rahaline kompensatsioon, mida haigekassa, ja haiguslehe puhul ka tööandja maksavad töövõimetuslehe alusel kindlustatud inimesele (töötaja, teenistuja, võlaõigusliku lepingu alusel töö- või teenustasusid saav inimene, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige, FIE, FIE ettevõtte tegevuses osalev abikaasa), kellel jääb ajutise töövabastuse tõttu töötasu saamata. Ajutise töövõimetuse hüvitist makstakse neile inimestele, kelle töötasult on makstud sotsiaalmaksu.

Ajutise töövõimetuse hüvitise liike on üle kümne ja need sõltuvad töövabastuse põhjusest: näiteks haigestumine, rasedus- ja sünnituspuhkus, haigestunud lapse eest hoolitsemine jne.

Selleks, et haigekassa saaks töövõimetushüvitise välja maksta, peab tööandja hüvitise saaja andmed edastama haigekassale seitsme kalendripäeva jooksul pärast töövõimetuslehe lõppemist. Haigekassa maksab töövõimetushüvitise välja 30 päeva jooksul alates sellest, kui tööandja on andmed edastanud. Üldjuhul laekub haigekassalt saadav hüvitis töötaja arvelduskontole paari tööpäeva jooksul pärast seda, kui tööandja on andmed edastanud.

Töövõimetushüvitise arvutamine

Tööandja arvutab haigushüvitise:

Haigekassa arvutab töövõimetushüvitise:

töötaja viimase kuue kuu keskmise palga põhjal.

töötaja eest eelmisel aastal arvestatud või makstud sotsiaalmaksu alusel, andmed saadakse maksu- ja tolliametist.

Arvutamise aluseks oleva infoga saab peale hüvitise laekumist tutvuda riigiportaalis eesti.ee

Kalendripäeva keskmise tulu arvutamine haigekassas

Hüvitis võrdub töövõimetuslehe algusele eelnenud kalendriaastal inimesele arvestatud või makstud sotsiaalmaksu alusel arvutatud tulu ja arvu 365 jagatisega.

Päeva tulust arvutatakse hüvitise määr ja korrutatakse hüvitamisele kuuluvate päevade arvuga (vt hüvitiste arvutamise näiteid). Hüvitiselt peetakse kinni  tulumaks.

Kui eelneval aastal inimesel tulu ei olnud  või aasta keskmine tulu oli väiksem kui alampalk (2019. aastal  540 eurot kuus), siis arvutatakse päevatulu järgnevalt:

päevatulu = põhipalk : 30, kuid mitte üle alampalga ja arvu 30 jagatise.
Arvutamisel lähtutakse töövõimetuslehel märgitud töövabastuse alguspäevale eelnenud päeval kehtinud kuu põhipalgast või kuupalga alammäärast.

Kui eelmisel aastal tulu puudus ning põhipalk on väiksem alampalgast, siis päevatulu = põhipalk : 30.

Võlaõigusliku lepingu alusel töö- või teenustasusid saava inimese, juriidilise isiku juhtimisorgani liikme või FIE päevatulu võrdub töövõimetuslehe algusele eelnenud kalendriaastal inimese eest makstud sotsiaalmaksu alusel arvutatud tulu ja arvu 365 jagatisega.

Kui tulu puudus, siis päevatulu = sotsiaalmaksuseaduses kehtestatud kuumäär (2019. aastal 500 eurot) : 30.

Kui FIE-l ei olnud kohustust maksta sotsiaalmaksu avansilisi makseid ja eelmisel aastal ei makstud tema eest või ei maksnud ta ise sotsiaalmaksu, siis tal päevatulu ei ole ja hüvitist talle ei maksta.

Kui hüvitise arvutamise aluseks olnud andmeid on maksu- ja tolliametis muudetud, on inimesel õigus esitada haigekassale avaldus hüvitise ümberarvestamiseks kolme aasta jooksul alates töövõimetuslehe haigekassasse laekumise kuupäevast.

Erisused erinevate kindlustusliikide korral

Kui inimesel on ravikindlustus nii töötajana kui ka FIE-na või juhtimisorgani liikmena või võlaõigusliku lepingu sõlminud isikuna, siis arvutatakse päevatulu kindlustatu jaoks soodsamal alusel (kas arvutatud sotsiaalmaksu summast või makstud sotsiaalmaksu summast).

Näited

  • Robert on FIE.  Eelneval aastal maksis tööandja tema eest sotsiaalmaksu 894,76 eurot ja ettevõtjana maksis ta ise 442,91 eurot. Kokku maksti sotsiaalmaksu 1337,67 eurot, mille alusel arvutatud tulu on 4053,55 eurot.
    4053,55 : 365 = 11,11 eurot päevatulu.

  • Vanaduspensionär Karl on FIE. Ta jääb haigeks. Eelneval aastal tema eest sotsiaalmaksu ei makstud. Vanaduspensionärina ei ole tal kohustust maksta sotsiaalmaksu avansilisi makseid. Seetõttu talle hüvitist ei maksta.

  • Maria töötab töölepingu alusel ja tegutseb ka FIE-na ning tal on mõlemal alusel ravikindlustuskaitse.
    Eelneval aastal arvestati tema eest sotsiaalmaksu 3302,95 eurot, kuid maksti sotsiaalmaksu 2292,51 eurot. Kuna arvestatud sotsiaalmaksu summa on suurem, siis on Mariale kasulikum arvutada hüvitis arvestatud sotsiaalmaksu järgi.

Haiguse või vigastuse korral on kindlustatud inimesel õigus saada haigushüvitist kuni haiguslehel märgitud töövõime taastumise päevani, kuid mitte rohkem kui 240 järjestikust kalendripäeva tuberkuloosi või 182 järjestikust kalendripäeva mõne muu haiguse korral.

Haiguslehe võib arst vajadusel väljastada ka pikemaks ajaks kui hüvitise maksmise periood.
Piirang kehtib vaid hüvitise maksmise perioodi kohta, mitte haiguslehe kestuse kohta.

Töövõimetushüvitiste võrdlustabel

Tööst vabastamise põhjus

Põhjuse number

Lehe liik

Hüvitamise kord

Ühe kindlustusjuhtumi maksmise kestus

Haigestumine

1

Haigusleht

Tööandja maksab hüvitist haigestumise 4. päevast kuni 8. päevani. Haigekassa maksab alates 9. päevast, hüvitise määr 70%.

Kuni 182 päeva (tuberkuloosi korral kuni 240 päeva)

Olmevigastus

3

Haigusleht

Tööandja maksab hüvitist haigestumise 4. päevast kuni 8. päevani. Haigekassa maksab alates 9. päevast, hüvitise määr 70%.

Kuni 182 päeva

Liiklusvigastus

Liiklusvigastuse tagajärjel tekkinud tüsistus/ haigestumine

4

 

18

Haigusleht

Tööandja maksab hüvitist haigestumise 4. päevast kuni 8. päevani. Haigekassa maksab alates 9. päevast, hüvitise määr 70%.

Kuni 182 päeva

Karantiin

10

Haigusleht

Tööandja maksab hüvitist haigestumise 4. päevast kuni 7. päevani, hüvitise määr 70%.

Kuni 7 päeva

Kutsehaigestumine

2

Haigusleht

Haigekassa maksab hüvitist haigestumise 2. päevast, hüvitise määr 100%.

Kuni 182 päeva

Tööõnnetus

Tööõnnetus liikluses

Tööõnnetuse tagajärjel tekkinud tüsistus/haigestumine

5

6

 

7

Haigusleht

Haigekassa maksab hüvitist haigestumise 2. päevast, hüvitise määr 100%.

Kuni 182 päeva

Vigastus riigi või ühiskonna huvide kaitsel või kuriteo tõkestamisel

8

Haigusleht

Haigekassa maksab hüvitist haigestumise 2. päevast, hüvitise määr 100%.

Kuni 182 päeva

Üleviimine kergemale tööle

17

Haigusleht

Haigekassa hüvitab kergemale tööle üleviimisega kaasnenud palgavahe juhul, kui inimese töötasu kergemale tööle üleviimise ajal on väiksem kui tema eelmise kalendriaasta keskmine tulu.

Kui inimene vabastatakse  töölt kergema töö puudumise tõttu, makstakse talle hüvitist alates 2. päevast määraga 70%. Hüvitist on võimalik saada ainult raseduse korral kuni rasedus- ja sünnituspuhkuseni.
Vaadake lähemalt siit.

Kuni rasedus- ja sünnituspuhkuseni

Haigestumine või vigastus raseduse ajal

19

Haigusleht

Haigekassa maksab hüvitist haigestumise 2. päevast, hüvitise määr 70%.

Kuni 182 päeva

Alla 12-aastase lapse põetamine või alla 19-aastase kindlustatud inimese põetamine, kellel on puue.

14

Hooldusleht

Haigekassa maksab hüvitist töövabastuse esimesest päevast, hüvitise määr on 80%.

NB! Kindlustatud inimesel on hoolduslehe alusel õigus saada hooldushüvitist alla 12-aastase lapse põetamise korral kuni 60 kalendripäeva, kui haigestumise põhjuseks on pahaloomuline kasvaja ja lapse ravi algab haiglas.

Kuni 14 päeva

Haige perekonnaliikme põetamine kodus

12

Hooldusleht

Haigekassa maksab hüvitist töövabastuse esimesest päevast, hüvitise määr on 80%.

Kuni 7 päeva

Alla 3-aastase lapse või alla 16-aastase puudega lapse hooldamine lapse ema haiguse või sünnitusabi osutamise ajal

13

Hooldusleht

Haigekassa maksab hüvitist töövabastuse esimesest päevast, hüvitise määr on 80%.

Kuni 10 päeva

Rasedus- ja sünnituspuhkus

15

Sünnitusleht

Haigekassa maksab hüvitist töövabastuse esimesest päevast, hüvitise määr on 100%.

140 päeva

Alla 10-aastase lapse lapsendaja puhkus

16

Lapsendamisleht

Haigekassa maksab hüvitist töövabastuse esimesest päevast, hüvitise määr on 100%.

70 päeva

Elundi või vereloome tüvirakkude annetus

20

Haigusleht

Haigekassa maksab alates 1. päevast, hüvitise määr 100%.

Kuni 182 päeva