Ravikindlustus

NB! Ravikindlustusele on õigus kuni 19-aastasel (k.a) Eestis elaval lapsel.

NB! Ravikindlustusele on õigus Eesti või välisriigi (üli)õpilasel ja doktorandil.

NB! Ravikindlustusele on õigus üle ühe kuu kehtiva töölepingu alusel töötaval inimesel.

NB! Ravikindlustusele on õigus võlaõigusliku lepinguga töötajal ja juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmel.

NB! Ravikindlustusele on õigus töötukassas arvele võetud töötul.

NB! Ravikindlustusele on õigus inimesel, kes on kantud füüsilisest isikust ettevõtjana äriregistrisse.

NB! Ravikindlustusele on õigus FIE abikaasal, kes osaleb ettevõtte tegevuses ega ole FIE lepinguline töötaja või äripartner.

NB! Ravikindlustusele on õigus ülalpeetaval abikaasal, kes kasvatab alla 8-aastast last või 8-aastast last I klassi lõpetamiseni või kolme alla 16-aastast last.

NB! Ravikindlustusele on õigus ülalpeetaval abikaasal, kellel on vanaduspensionieani alla viie aasta.

NB! Ravikindlustusele on õigus Eestis elaval lapseootel naisel, kelle raseduse on arst või ämmaemand tuvastanud.

NB! Ravikindlustusele on õigus 

  • Eestis elaval ja alla 3-aastast last kasvataval vanemal või inimesel, kes kasutab vanema asemel lapsehoolduspuhkust
  • Eestis elaval ja mittetöötaval vanemal, kes kasvatab kolme või enamat alla 19-aastast last, kellest vähemalt üks on alla 8-aastane
  • Eestis elaval vanemal, kes kasvatab seitset või enamat alla 19-aastast Eestis elavat last
  • Eestis elaval eestkostjal või hooldajal, kellega on sõlmitud kirjalik perekonnas hooldamise leping lapse/laste kasvatamiseks

NB! Ravikindlustusele on õigus inimesel, kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime.

NB! Ravikindlustusele on õigus riigi poolt kindlustatud inimesel (nt puudega inimese hooldajal,  ajateenijal, sotsiaaltoetuse või loometoetuse saajal jt).

NB! Ravikindlustusele on õigus Eestis elaval inimesel, kes on eelneva kahe aasta jooksul olnud 12 kuud ravikindlustatud ja maksnud sotsiaalmaksu, või eelnimetatud inimese ülalpeetaval.

NB! Ravikindlustusele on õigus Eestis riiklikku pensioni saaval inimesel (vanaduspension, töövõimetuspension, toitjakaotuspension, rahvapension, eripensionid).

Eestis kehtib ühine riiklik ravikindlustus, mille abil tagame võrdse kvaliteediga arstiabi kõigile kindlustatud inimestele.

Meie ühise ravikindlustuse raha tuleb töölkäivate inimeste palgalt makstud 13% kindlustusmaksest. Lisaks töötavatele inimestele on ravikindlustatud ka paljud teised, kes ise ei tööta – näiteks lapsed, pensionärid, töötud jpt. Kõigil Eesti ravikindlustatud inimestel on õigus saada ühesugust kvaliteetset arstiabi, olenemata sellest, kas nad tasuvad ravikindlustusmaksu ise või mitte. 

Ravikindlustusega inimeste ravikulud tasub haigekassa. Kindlustatud on inimesed, kelle eest maksab sotsiaalmaksu tööandja või inimene ise. Lisaks nendele on Eestis õigus ravikindlustusele alla 19-aastastel lastel, õpilastel, üliõpilastel, ajateenijatel, rasedatel, töötutel, lapsehoolduspuhkusel olijatel, ülalpeetavatel abikaasadel, pensionäridel, puudega inimeste hooldajatel, osalise või puuduva töövõimega inimestel, doktoranditoetuse saajatel, loometoetuse saajatel, usulise ühenduse registrisse kantud kloostri nunnadel ja munkadel ning haigekassaga vabatahtliku kindlustuslepingu sõlminutel.

Ravikindlustusmakseid tasub valdav osa tööealisest elanikkonnast ning töötava inimese brutopalgalt tasutava sotsiaalmaksu eest kompenseeritakse raviteenuseid ka nendele elanikkonna gruppidele, kes ise parajasti kindlustusmakseid ei tee. Omavahel on võrdsed vanad ja noored, vaesed ja rikkamad ning haigemad ja tervemad inimesed. Praegused tööealised kasutavad teenuseid suhteliselt vähe, kuid nende palgast tasutud ravikindlustusmaksed katavad ka maksumaksjate laste ja eakate pereliikmete arstiabi kulud. Samuti kasutavad praegused tööealised tulevikus rohkem tervishoiuteenuseid siis, kui nad ise süsteemi enam ei panusta. 

Kehtiva seaduse järgi maksab tööandja töötaja eest sotsiaalmaksu. Sotsiaalmaksu suurus on 33% ja sellest 13% läheb ravikindlustuseks. Ravikindlustusse tehtud sissemaksete eest tagab haigekassa inimese haigestumisel raviteenuste eest maksmise, kompenseerib vajadusel retseptiravimid ette nähtud ulatuses, maksab haiguslehel oldud aja eest haigusraha jne. Need põhimõtted on ühiskondliku kokkuleppena kirjas näiteks sotsiaalmaksu seaduses, ravikindlustuse seaduses ja haigekassa seaduses.

Korduma kippuvad küsimused - KKK

Kui lapseootele jäänud naisel on kehtiv ravikindlustus mingil muul alusel, nt töölepingu alusel, ei pea ta end haigekassas rasedana arvele võtma. Küll aga peab ta seda tegema juhul, kui tal ei ole kehtivat ravikindlustust. Sellisel juhul tuleb haigekassasse esitada arsti või ämmaemanda väljastatud raseda tõend ja avaldus, mille alusel vormistatakse ravikindlustus.

Lapsele ravikindlustuse saamiseks ei pea haigekassale avaldust esitama. Kui lapse elukoht on rahvastikuregistris registreeritud Eestisse, jõustub kindlustus automaatselt.

Kui pärast registreerimist ei ole lapse andmed paari tööpäeva jooksul haigekassasse jõudnud, tuleb helistada klienditelefonile (+372) 669 6630 või saata kiri info [at] haigekassa.ee 

Ühel Eestis elaval mittetöötaval vanemal, kes kasvatab kolme või enamat alla 19-aastast last, kellest vähemalt üks on alla 8-aastane, on õigus saada ravikindlustus riigilt. Ravikindlustuse saamiseks tuleb pöörduda sotsiaalkindlustusametisse, mis edastab vajalikud andmed haigekassasse ning ravikindlustus tekib inimesele viie päeva jooksul.

Võimalus on registreerida end ülalpeetavaks abikaasaks. Ravikindlustuse saab ülalpeetav abikaasa, kellel on vanaduspensionieani vähem kui viis aastat. Ravikindlustuse saamiseks tuleb tal esitada taotlus haigekassale.

 

Ravikindlustuse kehtivust saab kontrollida riigiportaalist eesti.ee või helistades haigekassa klienditelefonile (+372) 669 6630.

Ei leidnud sobilikku vastust? Küsi lisaks.