Ravikindlustus

Eestis kehtib ühine riiklik ravikindlustus, mille abil tagame võrdse kvaliteediga arstiabi kõigile kindlustatud inimestele.

Meie ühise ravikindlustuse raha tuleb töölkäivate inimeste palgalt makstud 13% kindlustusmaksest. Lisaks töötavatele inimestele on ravikindlustatud ka paljud teised, kes ise ei tööta – näiteks lapsed, pensionärid, töötud jpt. Kõigil Eesti ravikindlustatud inimestel on õigus saada ühesugust kvaliteetset arstiabi, olenemata sellest, kas nad tasuvad ravikindlustusmaksu ise või mitte. 

Ravikindlustusega inimeste ravikulud tasub haigekassa. Kindlustatud on inimesed, kelle eest maksab sotsiaalmaksu tööandja või inimene ise. Lisaks nendele on Eestis õigus ravikindlustusele alla 19-aastastel lastel, õpilastel, üliõpilastel, ajateenijatel, rasedatel, töötutel, lapsehoolduspuhkusel olijatel, ülalpeetavatel abikaasadel, pensionäridel, puudega inimeste hooldajatel, osalise või puuduva töövõimega inimestel, doktoranditoetuse saajatel, loometoetuse saajatel, usulise ühenduse registrisse kantud kloostri nunnadel ja munkadel ning haigekassaga vabatahtliku kindlustuslepingu sõlminutel.

Ravikindlustusmakseid tasub valdav osa tööealisest elanikkonnast ning töötava inimese brutopalgalt tasutava sotsiaalmaksu eest kompenseeritakse raviteenuseid ka nendele elanikkonna gruppidele, kes ise parajasti kindlustusmakseid ei tee. Omavahel on võrdsed vanad ja noored, vaesed ja rikkamad ning haigemad ja tervemad inimesed. Praegused tööealised kasutavad teenuseid suhteliselt vähe, kuid nende palgast tasutud ravikindlustusmaksed katavad ka maksumaksjate laste ja eakate pereliikmete arstiabi kulud. Samuti kasutavad praegused tööealised tulevikus rohkem tervishoiuteenuseid siis, kui nad ise süsteemi enam ei panusta. 

Kehtiva seaduse järgi maksab tööandja töötaja eest sotsiaalmaksu. Sotsiaalmaksu suurus on 33% ja sellest 13% läheb ravikindlustuseks. Ravikindlustusse tehtud sissemaksete eest tagab haigekassa inimese haigestumisel raviteenuste eest maksmise, kompenseerib vajadusel retseptiravimid ette nähtud ulatuses, maksab haiguslehel oldud aja eest haigusraha jne. Need põhimõtted on ühiskondliku kokkuleppena kirjas näiteks sotsiaalmaksu seaduses, ravikindlustuse seaduses ja haigekassa seaduses.

Korduma kippuvad küsimused - KKK

Kui inimene on kaotanud nii töö kui ka ravikindlustuse, kuid soovib leida uut tööd ja säilitada ravikindlustuse, siis on tal võimalik ennast töötukassas töötuks registreerida. Töötu saab ravikindlustuse, kui ta on töötuna arvel olnud kuu aega.

Kui lapseootele jäänud naisel on kehtiv ravikindlustus mingil muul alusel, nt töölepingu alusel või töötuna, ei pea ta end haigekassas rasedana arvele võtma. Küll aga peab ta seda tegema juhul, kui tal ei ole kehtivat ravikindlustust. Sellisel juhul tuleb haigekassasse esitada arsti või ämmaemanda väljastatud raseda tõend, mille alusel vormistatakse ravikindlustus.

Lapsele ravikindlustuse saamiseks ei pea haigekassale avaldust esitama. Oluline on märkida lapse elukoht rahvastikuregistris, kuna haigekassas jõustub kindlustus automaatselt kõigile alaliselt Eestis elavatele rahvastikuregistris registreeritud lastele.

Kui pärast sünnitunnistuse väljastamist ei ole lapse andmed paari tööpäeva jooksul haigekassa andmebaasi jõudnud, tuleb pöörduda haigekassa klienditeenindusbüroosse või helistada klienditelefonile (+372) 669 6630. 

Eestis elaval mittetöötaval vanemal, kes kasvatab kolme või enamat alla 19-aastast last, kellest vähemalt üks on alla 8-aastane, on õigus saada ravikindlustus riigilt. Ravikindlustuse saamiseks tuleb pöörduda sotsiaalkindlustusametisse, mis edastab vajalikud andmed haigekassasse ning ravikindlustus tekib inimesele viie päeva jooksul.

/inimesele/kindlustus/vabatahtlik-kindlustusÜks võimalus on registreerida end ülalpeetavaks abikaasaks. Ravikindlustus tekib ülalpeetavale abikaasale, kellel on vanaduspensionieani aega vähem kui viis aastat. Ravikindlustuse saamiseks tuleb tal esitada taotlus haigekassa klienditeenindusbüroosse.

Teine võimalus on jääda eelpensionile ehk ennetähtaegsele vanaduspensionile. Selleks on õigus kuni kolm aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist, kui Eestis on omandatud vähemalt 15 aastat pensionistaaži. Eelpensionile jääda soovijal tuleb pöörduda sotsiaalkindlustusametisse, mis edastab andmed kindlustuse saamiseks haigekassale.

Vabatahtliku kindlustuslepingu saab haigekassas sõlmida eelneval kahel aastal vähemalt 12 kuud kindlustatud olnud isik või tema ülalpidamisel olev isik või välisriigist pensioni saav Eesti elanik, kes ei kuulu ühtegi kindlustatud inimeste grupp

Ravikindlustuse kehtivust saab kontrollida riigiportaalist eesti.ee või helistades haigekassa klienditelefonile (+372) 669 6630.

Ei leidnud sobilikku vastust? Küsi lisaks.