Riskipõhine ravijuhtimine

2015. aastal avaldasid Eesti Haigekassa ja Maailmapank analüüsi „Ravi terviklik käsitlus ja osapoolte koostöö Eesti tervishoiusüsteemis“. Uuringu tulemusel selgus, et suur osa statsionaarsest aktiivravist ja hospitaliseerimistest on välditavad, kui tugevdada perearstiabi.

Uuring viitas asjaolule, et pere- ja eriarstiabi vahel esineb integreerituse probleeme. Sellele viitab operatsioonieelsete uuringute suur osakaal ja jätkuravi ebapiisavus. Andmetega tutvudes selgus ka, et peale aktiivravi esineb probleeme ravijuhendites soovitatud ravimite määramisega.

  • Uuringuga saad tutvuda siin.

Et tugevdada perearstiabi ja tagada patsiendile kvaliteetsem tervishoiuteenus lõi Eesti Haigekassa koostöös Eesti Perearstide Seltsi ning Maailmapangaga tõenduspõhise riskipatsientide mudeli.

Miks on riskipõhine ravijuhtimine vajalik?

Spetsiaalselt Eesti perearstidele suunatud tõenduspõhise riskipatsientide mudeli väljatöötamisel kasutati rahvusvahelisi uuringuid ja rahvusvahelist kogemust, sidudes selle Eesti uuringute ja kogemusega. Mudeli eesmärk on luua esmatasandi tervishoiutöötajatele (perearst ja pereõde) töövahend, mille abil paremini identifitseerida ja juhtida krooniliste haigete raviprotsessi, tehes seda integreeritult eriarstiabi ja sotsiaalsüsteemiga.

Seda selleks, et läbi krooniliste haigete jälgimissüsteemi võimalikult palju ennetada patsientidel haiguste ägenemist ning sellega miinimumini viia haiglaravile sattumist (sh oluline esmatasandi ja eriarstiabi koostöö), parendades seeläbi tervisetulemeid. Samuti toetada sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi omavahelist koostööd.

Riskipõhise ravijuhtimise abil võimalik tagada ka tervishoiuteenuste kuluefektiivsem kasutus (ennetades ja vähendades visiite eriarstiabisüsteemi) ja parandada sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi integreeritust.

Mida tähendab riskipõhine ravijuhtimine?

Perearsti ja pereõe tegevuste hulka kuuluvad järgmised tegevused:

  • riskipatsientide vajaduste hindamine ja ravi planeerimine koostöös patsientidega;
  • tervisega seotud tegevuste koordineerimine;
  • sotsiaalabi küsimuste koordineerimine (koostöö sotsiaaltöötajaga).

EESTI RISKIPÕHISE RAVIJUHTIMISE JUHEND PEREARSTIMEESKONNALE

Riskipõhise ravijuhtimise katsetamine

Maailmapank, Eesti Haigekassa ja Eesti Perearstide Selts alustasid riskipõhise ravijuhtimise lähenemise (edaspidi uuring) katsetamist 2017. aastal.  

Uuringusse kuulusid patsiendid, kellel on enamasti mitu kroonilist haigust ning võis esineda muid kaasuvaid haiguseid. Osal patsientidest võisid olla ka sotsiaalmajanduslikud probleemid.

Uuring hõlmas alljärgnevaid tegevusi:

  • patsientide vajaduste hindamine ja ravi planeerimine (raviplaani koostamine koostöös patsiendiga);
  • patsiendi ravitulemuste hindamine koostöös patsiendiga;
  • meeskonnatöö juurutamine;
  • koostöö loomine sotsiaalsüsteemiga.

Uuringu kohta saate täpsemalt lugeda siit.

Koostöös Maailmapanga, Ariadne Labsi ja Eesti Perearstide Seltsiga viidi 2020.-2022. aastal läbi pilootprojekt, kus osales ligi 100 perearsti üle terve Eesti. Perearstid valiti pilootprojekti juhuvalimi kaudu. 

Pilootprojekt oli edukas ning täheldati järgmiseid tulemusi:

  • hospitaliseerimine kaasatud riskipatsientide seas vähenes;
  • enamik perearste ja -õdesid leidsid, et riskipõhine ravijuhtimine on patsientidele kasulik või väga kasulik;
  • patsientide terviseseisundis ja - käitumises nähti muutuseid;
  • perearstide ja -õdede visiitide arv tõusis, kuid tunti, et tehakse olulist asja ning patsient võtab rohkem vastutust oma tervise eest;
  • patsienti saadab suurema tõenäosusega edu, kui ta sõnastab ise tervisega seotud eesmärgid-tegevused;
  • projektikoordinaatorite roll on oluline ravimeeskondade toetamisel.

Mis edasi? 

Riskipõhise ravijuhtimise tulemused näitasid, et mudel on Eestis rakendatav ning pikemas perspektiivis tasub riskipõhist ravijuhtimist rakendada ka riiklikult. Nimelt eestlased surevad peamiselt kardiovaskulaarsetesse haigustesse ja vähki. Leitakse, et eestlaste halb tervislik olukord on seotud paljude tervist mõjutavate teguritega, sh töö- ja elutingimustega ning käitumuslike faktoritega. Põhinedes andmetele saame öelda, et 37% haiguskoormusest saame seostada käitumuslike teguritega (sh alkoholi liigtarbimine, suitsetamine, vähene füüsiline aktiivsus). Seetõttu leiame, et kindlasti on oluline riskipõhist ravijuhtimist laiendada.

Täpsustava info ja riskipõhise ravijuhtimise koolituse huvi korral palun kirjutage meiliaadressile ravijuhtimine [at] tervisekassa.ee (ravijuhtimine[at]tervisekassa[dot]ee).

  • Eesti Haigekassa peaspetsialisti Tiina Unukaineni ettekanne: siin
  • Dr Elle-Mall Sadrak ettekanne: siin
  • Dr Diana Ingeraineni ettekanne: siin
  • Infopäeva salvestus : siin
  • Kokkuvõte infopäevast vene keeles: siin

Riskipõhise ravijuhtimise laienduse abil planeerime vastata alljärgnevatele küsimustele:

  1. Kuidas kõige paremini motiveerida perearste riskipõhise ravijuhtimise põhimõtteid oma töösse rakendama ja pikema ajal vältel kasutama?
  2. Kuidas riskipõhine ravijuhtimise rakendamine muudab patsientide tervisetulemeid ning eriarstiabiteenuste kasutust?
Kas leidsid lehelt vajaliku info?

Kas leidsid lehelt vajaliku info?

Kui teil on küsimusi, siis palun pöörduge meie poole aadressil info@tervisekassa.ee või helistage meie infoliinile 669 6630.