Õendusabi

    Õendusabiteenuse eesmärk on säilitada ja võimaluse korral parandada patsiendi tervislikku seisundit ning toimetulekuvõimet, ravida ja toetada stabiilses seisundis patsienti ning vajaduse korral leevendada tema vaevusi. Samuti valmistab ta inimest ette hooldusasutusse või koju minekuks. Õendusabiteenust osutatakse patsiendi vajaduste alusel kas kodus, haiglas või hooldusasutuses. 

    Õendusabi osutatakse nii statsionaarselt (haiglas) kui ambulatoorselt (koduõendus, vähihaigete kodune toetusravi).

    Inimeste hooldamise küsimusega tegelevad nii tervishoiu- kui hoolekandesüsteem. Haigekassa rahastab õendusabina teenust, mida pakuvad erinevad tervishoiuteenuse osutajad. Õendusabi lepingupartnerite kohta saab täpsemalt informatsioon lepingupartnerite lehelt.

    Õendusabi ei ole sama, mis hooldekodu ja hoolekandeteenused, kuid on siiski olemas kokkupuutepunkte, sest sageli on hooldekodudes elavatel inimestel terviseprobleeme. Hoolekandeteenuste (hooldekodud jm) kohta saab täpsemat infot kohalikust omavalitsusest.

    Õendusabi vajaduse otsustab arst ja teenuse saamiseks on vajalik saatekiri.

    Patsiendi iseseisvale statsionaarsele õendusabile või koduõendusteenusele suunamisel on vajalik nõuetekohane saatekiri. Saatekirja andmete koosseis peab vastama kehtivale Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise ning nende dokumentide säilitamise tingimustele ja korrale (loe lähemalt siit). Juhime tähelepanu, et õendusabiteenust ei saa osutada, kui suunava arsti poolt pole määratud ravi ja hinnatud õendusabi vajaduse sagedust.

    Õendusabi haiglas

    Iseseisev statsionaarne õendusabi ehk õendusabi osutamine haiglas on mõeldud stabiilses seisundis patsiendile, kes ei vaja pidevat arstiabi, kuid kes vajab abi ja raviprotseduure mahus, mis ületab koduõenduse võimalused. Patsient võib sellist abi vajada pä- rast traumat või rasket haigust, kroonilise haiguse ägenedes, aga ka raskest haigusest tingitud vaevuste leevendamiseks. Õendushaiglasse suunamise vajaduse otsustab perearst või eriarst kas ise või koos õega. Õendushaiglas viibimise aeg ja osutatavad teenused sõltuvad patsiendi tervislikust seisundist ja õendusabivajadusest.

    Omaosalus iseseisvas statsionaarses õendusabis

    Statsionaarses õendusabis viibiva ravikindlustatud patsiendi ühe voodipäeva maksumusest tasub 85% haigekassa ja 15% patsient. Lisaks on haiglal õigus küsida esimese 10 haiglapäeva eest täiendavalt 25 eurot.

    Juba 2004. aastal heaks kiidetud Eesti hooldusravivõrgu arengukavas peeti oluliseks hooldusravi rahastamist mitmest allikast (omavalitsus, haigekassa, inimene ise), sest ainult haigekassa vahenditest ei jätku kõigile ravivajajatele. Arengukava eesmärkideks on parandada hooldusravi teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti ning pakkuda mitmekülgsemaid, sh eriti koduse õendusabi teenuseid. Statsionaarse iseseisva õendusabi kõrval peetakse eriti oluliseks koduse õendusabi teenuste arendamist, sest need on inimesele mugavamad, ta saab edasi elada oma kodus ja see tuleb ka rahaliselt nii ühiskonnale kui ka patsiendi omastele odavam. Patsiendile omaosaluse kehtestamine iseseisvas statsionaarses õendusabis võimaldab rahastada enam kvaliteetseid õendsuabiteenuseid ning ambulatoorse õendusabi koduõendusteenust. Vaata ka sotsiaalministeeriumi kodulehelt.

    Haigekassa tasub 2017.aastal ühe statsionaarse õendusabi voodipäeva eest raviasutusele 67,75 eurot. 2017.aastal on patsiendile omaosalustasu ühe õendusabi päeva eest 10,16 eurot. Statsionaarses õendusabis (varasemalt nimetus „hooldusravi“) kehtib sarnaselt eriarstiabile ka voodipäevatasu esimese kümne ravil oldud päeva eest, seega  lisandub summale esimese 10 päeva eest voodipäevatasu 25 eurot (10x2,50).

    Koduõendus

    Koduõendusteenus on mõeldud patsiendile, kelle tervislik seisund ei nõua viibimist haiglas, kuid kes siiski vajab asjatundlikku meditsiiniabi. Seda võib vajada piiratud liikumisvõimega inimene, kes ei suuda ise arsti juurde minna. Koduõde on seega ka oluline ühenduslüli perearsti või raviarsti ning abivajaja vahel. Koduõendusteenusele suunamise vajaduse otsustab perearst või eriarst. Vaja on saatekirja, kuhu arst märgib patsiendi terviseprobleemid ning vajaliku ravi, õde aga õendusabivajaduse. Koduõendusteenus on ravikindlustatud inimesele tasuta, selle eest maksab haigekassa.

    Ambulatoorsed hooldusravi teenused, sh koduõendusteenus, on inimesele endiselt tasuta, selle eest maksab tervishoiuteenuse osutajale haigekassa. Koduõendusvisiidil tehtavate toimingute hulka kuuluvad õendushooldusplaani koostamine, õendusalane nõustamine, patsiendi põetamine, raviprotseduuride ja teatud laboriuuringute tegemine. Kõik koduõendusteenused on kirjas Sotsiaalministri määruses nr 55: Iseseisvalt osutatavate õendusabi tervishoiuteenuste loetelu.

    Visiidil koduõde näiteks:

    • annab õendusnõu – õpetab kasutama abivahendeid, juhendab ja õpetab pereliikmeid ning pakub toitumisnõu;

    •  teeb õendustoiminguid – ennetab ja ravib lamatisi, ning teeb asendravi; mõõdab vererõhku; paigaldab kusepõie kateetri; hooldab püsikateetrit; hooldab ja vahetab epitsüstostoomi; hooldab stoome; ravib haavu ja haavandeid; hooldab trahheostoomi; paigaldab ja hooldab perifeerset veenikanüüli; paigaldab nasogastraalsondi; õpetab sondiga toitmist; teeb inhalatsioone ja mõõdab glükomeetriga veresuhkrut; 

    • teeb arsti otsuse alusel raviprotseduure – eemaldab haava- õmblused; teeb hapnikravi; manustab ravimeid lihasesiseselt, veenisiseselt, nahaaluselt, suukaudselt või rektaalselt; manustab toitelahuseid; teeb valuravi; teeb peritoneaaldialüüsi ja vajaduse korral teatud laboriuuringuid; 

    • pakub vähihaigele sümptomaatilist ravi ja leevendab vaevusi.