Tervishoid koolis

Tervisele luuakse vundament lapse- ja koolieas. Koolitervishoiu olulisemad tegevused on tervise edendamine, haiguste ennetamine, tervise jälgimine ja esmaabi. 

Koolitervishoiu eesmärk on:

  • jälgida õpilaste tervislikku seisundit;
  • kujundada õpilaste seas tervislikku eluviisi;
  • ennetada õpilaste haigestumist ja krooniliste haiguste väljakujunemist;
  • jälgida meditsiiniliselt põhjendatud õppekoormuse rakendamist ja tervisliku keskkonna loomist;
  • osutada vajadusel vältimatut abi.

Kooliealiste laste tervisekontrolle teeb kooliõde 1., 3., 7. ja 9 klassi õpilastele. Koolitervishoiu osa on ka koostöö hambahaiguste ennetamiseks ning perearstide juurde ennetavatele tervisekontrollidele suunamine, samuti koostöö õpilaskodude õpilastele vajalike teenuste saamise abistamisel. Koolitervishoiuteenuseid osutatakse õppetöö toimumise ajal.

Koolitervishoiust lapsevanemale

Kooliaasta alguses küsitakse lapsevanema nõusolekut tervisekontrollide tegemiseks 1., 3., 7. ja 9 klassis. Nende toimumisest teavitatakse eelnevalt perekonda. Tavaliselt antakse tervisekontrolli järel lapsele ka teatis kontrolli tulemustest ja soovitatavatest tegevustest tervise edendamiseks.

  1. Enne igat vaktsineerimist peab kooliõde küsima lapsevanemalt kirjalikku nõusolekut. See on lapse tervise huvides, et välistada võimalikke vastunäidustusi. Kui pere ei soovi last vaktsineerida, tuleb seda kinnitada kirjalikult – see otsus fikseeritakse õpilase tervisekaardil.
  2. Kooliõde võib kontrolli tulemusel soovitada konsulteerida lapse tervise asjus perearsti või mõne eriarstiga. Edasine – vastuvõtuaja broneerimine vajaliku spetsialisti juurde ja vastuvõtule minemine – on juba õpilase/lapsevanema kohustus.
  3. Haigestunud last ei ole mõtet kooli saata, kooliõde uuringuid ja ravi ei määra ning puudumistõendit ei kirjuta. Haigestumise korral tuleb pöörduda perearsti poole. Väljaspool perearsti tööaega saab ööpäevaringselt esmast meditsiinilist nõu ka perearsti nõuandetelefonilt 634 6630. 
  4. Kui laps on haigestunud ja perearst on teda ravinud, võib perearst soovi korral anda lapse/lapsevanema kätte väljavõtte tervisekaardist, mille saab koolile esitada. Tervisekaardi väljavõte annab ülevaate lapse terviseprobleemist ja sisaldab suuniseid haigusjärgsel perioodil kehalise koormuse piiramiseks.
  5. Kooliõde saab olla abiks, kui õpilane vajab tervise tõttu erisusi koolikorralduses, kasvõi haigestumise järgsel perioodil. Kooliõde saab jälgida, et vajalikud abinõud oleks rakendatud.
  6. Kui lapsel on allergia või haigus, kus tema terviseseisund võib ootamatult halveneda (näiteks suhkurtõbi, astma või epilepsia), peab kooliõde seda teadma. Kui koolis midagi lapsega juhtub, on talle võimalik kiiresti vajalikku esmaabi osutada.
  7. Kui kool on kodust kaugel ning laps elab õpilaskodus, on soovitatav ta registreerida selle piirkonna perearsti nimistusse. Nii saab kooliõde lapse näiteks viirushaiguste korral õigeaegselt perearstile suunata. Kui lapsevanemad soovivad jätta lapse kodukoha perearsti nimistusse, peavad nad ise tagama haigele lapsele perearstiabi.
  8. Väikestes koolides ei ole kooliõde igal koolipäeval kohal. Kõikides koolides peab aga olema kättesaadav info, millal ja kus toimub kooliõe vastuvõtt, soovitavalt ka kooliõe telefoninumber.

Õpilaste tervise jälgimine

Täiskasvanueas ägenevad ja süvenevad terviseprobleemid saavad sageli alguse just koolieas.

Eesti koolilaste sagedasemad terviseriskid on:

  • ebatervislik toitumine;
  • vähene füüsiline aktiivsus;
  • suitsetamine ja alkoholi tarbimine;
  • riskialdis seksuaalkäitumine.

Tervisehäiretest on esikohal:

  • hammaste kehv seisukord;
  • sagedane haigestumine viirusinfektsioonidesse;
  • nägemis-, rühi-  ja vaimse tervise häired.

Kooliõe juures tehtavad ennetavad tervisekontrollid ja vaktsineerimised on lapsele tavaliselt esimene iseseisev kokkupuude tervishoiuga. Kooliõde on kujunevale isiksusele esimene tugiisik tervislike eluviiside saavutamiseks ja säilitamiseks, sest lisaks koolitunnis õpetatule on vaja ka praktilisi nõuandeid. Ennetava tervisekontrolli eesmärk on avastada terviseriske varakult ja vajadusel kavandada edasine plaan riskide vähendamiseks. See võib sisaldada käiku eriarstile, prillide muretsemist, rühi korrigeerimiseks võimlemisrühmas osalemist, noorte seksuaaltervise nõustamiskliinikusse suunamist, korduvat nõustamist jne.

Lapse delikaatsed tervisemured peavad jääma kooliõe ja lapse vahele: igal õpilasel on õigus privaatsusele. Näiteks kui koolis on õpilastel avastatud täid, siis on kindlasti vaja kõigi õpilaste pead läbi vaadata, et takistada täide edasist levikut. Kuid see peaks toimuma privaatselt, mitte klassiruumis kõigi õpilaste silme all. Samuti kontrollib kooliõde, kas koolikeskkond on turvaline, kas koolitoit vastab toitumissoovitustele, toimuvad tervisealased loengud, jagatakse infomaterjale, õpetatakse esmaabioskusi.

Kooliõe pädevus

      Nii nagu igal inimesel on oma perearst, peaks ka igal kooliõpilasel olema oma kooliõde. Üks oluline erinevus on aga see, et koolis haigusi ei ravita – haige lapse ravi määrab ja koordineerib siiski kas lapse perearst või raskete pikaajaliste haiguste puhul ka eriarst. Kooliõe peamised töövaldkonnad on tervise jälgimine, haiguste ennetamine (vaktsineerimine), tervise ja heaolu edendamine ning vajadusel esmaabi osutamine. 

      Kooliõe tööaeg sõltub õpilaste arvust – täiskohaga õde töötab 600 õpilase kohta. Õe kabinet peab koolis olema siis, kui seal õpib üle 200 õpilase. Maapiirkondade väikestes koolides on kooliõde ja pereõde tavaliselt sama inimene.

      Kui laps on koolis haigestunud või on juhtunud trauma, on õe ülesanne talle esmast abi anda. Kooliõde saab kindlaks teha terviseseisundi ohtlikkuse ning anda haigustunnustest lähtuvat esmaabi. Vajaduse korral kutsutakse kiirabi või viiakse laps haiglasse. Enamikul juhtudel aga teavitatakse lapsevanemaid ning püütakse leida lahendus haige lapse kodusele ravile viimiseks. Lapse tervisega seonduv dokumenteeritakse õpilase terviskaardil.

      Kooliõde ei kuulu juriidiliselt kooli kollektiivi, kuna tervishoiuteenust, sh koolitervishoiuteenust tohib osutada vaid selleks vastavat tegevusluba omav tervishoiuasutus. Samas on kooliõe töö suunatud ka koolikeskkonna arendamisele ja õpilaste toetamisele koolis, seega peaks ta olema kooli meeskonna liige ning hea koostööpartner.

      Kooliõe vastutus piirdubki tema enda tegevusega, laiemad võimalused on peamiselt ettepanekute tegemine vajaliku korralduse või arenduste  kohta, ent vastutus nende ettepanekute elluviimiseks jääb siiski koolile. Kooliõdedel on roll selles, et erinevad osapooled – õpilane ise ja tema pere, õpetajad, vajadusel ka kooli juhtkond ning kooli psühholoog ja sotsiaaltöötaja teeksid koostööd lapse tervise ja heaolu nimel.