Ettepanekud ja tagasiside

Eesti Haigekassa tähtsaim ülesanne on korraldada ravikindlustust, et võimaldada kindlustatud inimestele ravikindlustushüvitisi. Lisaks on haigekassa ülesanne aidata kaasa ravistandardite ja ravijuhiste koostamisele, motiveerida tervishoiuasutusi arendama tervishoiuteenuste kvaliteeti, korraldada ravikindlustust ja haigekassat puudutavate välislepingute täitmist; osaleda tervishoiu planeerimisel; avaldada arvamust haigekassa ja ravikindlustusega seonduvate õigusaktide ja välislepingute eelnõude kohta ning anda nõu ravikindlustusega seonduvates küsimustes.

Kui on küsimusi või soovitakse anda tagasisidet ravikindlustushüvitisi ning ravikindlustuse korraldamist puudutavatel teemadel, siis saab seda teha, saates e-kirja info [at] haigekassa.ee või helistades haigekassa infotelefonil.

Kuhu pöörduda probleemide korral nõu ja abi saamiseks?

Tervishoius on kõigi inimeste täielikku rahulolu väga raske saavutada. Rahulolematuseks võib olla mitmeid põhjuseid: peljatakse, et arst on teinud valesid otsuseid, ollakse pahased arsti või muu meditsiinipersonali suhtumise või raviasutuse olmetingimuste tõttu, kahtlustatakse, et raviasutuses võeti liigselt raha jne. Kuhu pöörduda nõu ja abi saamiseks?

  • Haigekassa poole võib pöörduda rahulolematusega tervishoiuteenuste kättesaadavuse (ravijärjekorrad/rahastamine/ravijärjekordade) teemal. Eesti ravikindlustuse eesmärk on katta kindlustatud inimestetervishoiukulud haiguste ennetamiseks ja raviks, rahastada ravimite ja meditsiiniliste abivahendite ostmist ja maksta ajutise töövõimetuse jm rahalisi hüvitisi. Haigekassal on seaduse alusel kohustus kontrollida osutatud teenuste põhjendatust ja kvaliteeti. Selleks suhtleme lepingupartneritega ja kontrollime erinevaid tervishoiuteenuse osutamisel koostatud dokumente (raviarved, soodusretseptid, töövõimetuslehed), mis peavad olema meditsiiniliselt põhjendatud ja vastavuses kehtivate õigusaktidega. Oma rahulolematust, kahtluseid või küsimusi raviasutuse visiiditasu ja raviarve kohta saab avaldada ainult sel juhul, kui on olemas kviitung või arve patsiendi makstud summa kohta. Raviteenuste ja raviarvete andmeid tasub vaadata ka patsiendiportaalist. Kui arvatakse, et raviasutus võttis liigselt visiiditasu, siis tuleks kindlasti pöörduda haigekassa poole. Haigekassa suhtub inimeste poolt esitatud kaebustesse väga tõsiselt ning nende esitamisel kontrollitakse teenuse osutajaid ning vastavalt tulemusele kasutatakse lepingus sätestatud karistamismeetodeid.
  • Terviseameti järelevalveosakond kontrollib ja hindab tervishoiuteenuse osutamise nõuetekohasust ja seaduslikkust. Terviseameti pädevuses on läbi viia vastavushindamisi tervishoiutöötajate registreerimiseks ja tegevuslubade väljastamiseks ningkontrollida osutatud teenuse vastavust õigusaktidele – muuhulgas seda, kas arst on nõuetekohaselt järginud dokumenteerimiskohustust, kas arstiabi on kättesaadav või kas tervishoiutöötaja on järginud konfidentsiaalsuse ja privaatsuse nõudeid.

    Terviseameti võib alustada patsiendi kaebuse alusel järelevalvemenetlust, sõltuvalt kaebuse asjaoludest. Tervisiseamet ei saa anda hinnangut tervishoiuteenuse sisulisele kvaliteedile. 
  • Tervishoiuteenuste kvaliteedi eksperdikomisjoni tuleks pöörduda, kui kaheldakse raviteenuse kvaliteedis. Kui komisjon on tuvastanud arstliku vea, teatab ta sellest vea teinud arstile ja raviasutusele ning vajadusel teeb erialaseltsile ettepaneku kontrollida eksinud meditsiinitöötaja pädevust. Komisjon võib oma otsuses teha ettepanekuid, anda nõu või soovitusi, kuid ei saa kohustada arsti või raviasutust kompenseerima patsiendile arstliku vea tagajärjel tekkinud kahju. Rahalise hüvituse saamiseks võib patsient kohtusse pöörduda. 
  • Kui inimene kahtleb arsti otsuses, siis on tal õigus teisesele arvamusele. See tähendab, et ta võib oma tervisemure kohta küsida teise arsti hinnangut. Patsiendile esimesena diagnoosi pannud või teda ravinud arst peab teisese arvamuse andjale edastama kogu patsiendi tervisemurega seotud info. Teisene arvamus puudutab diagnoosi õigsuse, määratud ravimi või tervishoiuteenuse vajalikkuse, selgitatud alternatiivide ja oodatava mõju ning tervishoiuteenuse osutamisega seotud riskide kohta hinnangu andmist. Teisese arvamuse küsimise võimalus on sätestatud ka ravikindlustuse seaduses.
  • Kui ollakse rahulolematud raviasutuse olmetingimustega või tervishoiutöötajate suhtlemisviisiga, siis peab alati pöörduma esmalt raviasutuse juhtkonna poole. Alles seejärel kas maavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna või sotsiaalministeeriumi poole. Perearsti puhul võib mõelda ka perearsti vahetamisele.
  • Patsiendid saavad nõu ja abi ka Eesti Patsientide Esindusühingust ja seda igasugusel meditsiini puudutaval teemal.