Ämmaemandusabi

Ämmaemand on iseseisev spetsialist, kes pakub abi kogu naise viljaka perioodi vältel – enne rasedust, raseduse ajal, sünnitusel ja sünnitusjärgsel perioodil, abistab imetamisel, valmistab ette lapsevanema rolliks, nõustab seksuaalkasvatuse vallas ja pereplaneerimisel ning teeb ennetustööd naistehaiguste valdkonnas.

Ämmaemandusabi osutatakse järgmistes valdkondades:

  • reproduktiivtervis, seksuaalkasvatus, pereplaneerimine ja raseduse ärahoidmine;
  • raseduse jälgimine, raseda nõustamine ja ettevalmistus lapsevanemaks saamiseks;
  • ettevalmistus sünnituseks, abistamine sünnitusel;
  • sünnitusjärgne periood (ema ja vastsündinu tervis, kohanemine, imetamisnõustamine).

Iseseisvalt osutatav ambulatoorne ämmaemandusabi

Reproduktiivtervise-alane nõustamine

Erinevas eas ja erinevast soost inimeste reproduktiivtervise-alane nõustamine on üks osa ämmaemanda tööst. Ämmaemanda poole võib pöörduda pereplaneerimise ja rasestumisvastaste vahendite kasutamise alustamise ja jätkamise küsimustega. Ämmaemand nõustab erinevate meetodite toime, vastunäidustuste, kasutamise ja ohutunnuste suhtes ning teeb vajadusel günekoloogilise läbivaatuse. Ämmaemandal on õigus välja kirjutada nii esmast kui ka korduvretsepti rasestumisvastaste vahendite ostmiseks. Emakasisese vahendi (spiraali) soovi korral teeb ämmaemand läbivaatuse ja võtab vajalikud analüüsid ning kirjutab välja vahendi retsepti. Spiraali paigaldamiseks tuleb pöörduda naistearsti poole. Vajadusel ravib ämmaemand kergema kuluga tupepõletikke.

Ämmaemandad on pädevad nõustama ka soovimatu raseduse, raseduse katkestamise ja katkemise, naistehaiguste ja sugulisel teel levivate haiguste ning pere- ja seksuaalvägivalla osas. Noortetöö spetsiifilise koolituse saanud ämmaemandad töötavad ka noorte nõustamiskeskustes üle Eesti.

Antenataalne ämmaemandusabi

Ämmaemand jälgib  rasedat, abistab, nõustab ja hooldab naist emaks saamisel ja ema olemisel. Kui tervis üldjoontes korras, võivad naised ja pered raseduse jälgimiseks pöörduda naistearsti asemel pigem ämmaemanda vastuvõtule. Ämmaemand diagnoosib raseduse, täpsustab terviseriskid ning jälgib raseduse kulgu ja loote arengut, määrab või teeb vajalikke uuringuid ja analüüse.

Naine, kelle rasedus on väikese riskiga, on enamasti jälgimisel ämmaemanda juures, naistearsti visiite tehakse sellisel juhul 1–2 korral raseduse jooksul. Probleemide tekkimisel konsulteeritakse alati naistearsti või muu eriarstiga, suure riskiga rasedad on reeglina jälgimisel naistearsti juures.

Ämmaemanda tegevus ei piirdu vaid analüüside ja uuringute tegemisega. Naisi ja peresid nõustatakse raseduse kulu ja jälgimise korralduse, vaevuste ja nende leevendamise, toitumise, füüsilise aktiivsuse, seksuaalsuse, sünnituseks ja vanemluseks valmistumise, sünnitusjärgse perioodiga toimetuleku, imetamise, võimalike komplikatsioonide jms asjus.

Samuti on ämmaemandal õigus väljastada töövõimetuslehte rasedus- ja sünnituspuhkusele lubamise ning raseduse ajal töötingimuste ajutise kergendamise või kergemale tööle üleviimise kohta. Haigestumisega seotud töövõimetuslehe väljaandja on jätkuvalt arst, kuid kaebustega ämmaemanda vastuvõtule pöördunud naise saab ämmaemand arsti juurde suunata.

Ämmaemandal on õigus määrata ravi ja kirjutada retsepti raseduspuhuse aneemia, tupepõletike jms raviks.

Rasedate jälgimise korralduses on Eestis piirkondlikke erinevusi. Enamasti toimub rasedate jälgimine haiglaga seotud naistenõuandlas (perekeskuses, tervisekeskuses, emaduskeskuses), samas on ka haiglaga mitteseotud asutusi. On haiglaid, kus rase võib pöörduda esimeseks visiidiks otse ämmaemanda poole, mitmetes haiglates teeb esimese visiidi naistearst ja suunab naised, kel terviseriske ei tuvastatud, ämmaemanda jälgimisele. 

Olulised lingid

Haigekassa tellimusel tegi Eesti Ämmaemandate Ühing 2012. aastal kliinilise auditi „Iseseisva antenataalse ämmaemandusabi kvaliteet", mille eesmärk oli ämmaemandate poolt läbi viidud rasedate jälgimise hindamine. Auditis hinnati 18 raviasutuse tegevust 391 raseda jälgimisel. Hindamine näitas, et iseseisev teenuse osutamine on ootuspäraselt käivitunud ja ämmaemandate tegevus rasedate jälgimisel on turvaline. Sageli on ämmaemanda visiidil enam aega nõustamiseks kui arsti vastuvõtul  (30–60 min versus 15–20 min). 

Ämmaemandusabi sünnitusel

Statsionaarne ämmaemandusabi

Haiglas sünnitamisel abistab naist ja peret eelkõige ämmaemand. Tema teeb vajalikud uuringud ja läbivaatused, juhendab ja abistab naist sünnituse vältel ning võtab lapse vastu. Kui tekivad riskid või komplikatsioonid, kaasatakse ka naistearst ja lastearst.

Kui naine soovib, et sünnituse juures viibiks üks kindel ämmaemand, kes oleks tema jaoks olemas kogu sünnituse aja,  sõlmitakse pere ja ämmaemanda vahel leping. Individuaalne ämmaemandusabi on tasuline teenus.  

Kodusünnitusabi teenus

Kodusünnitus on Eestis ametlikult lubatud alates 1. augustist 2014. Kodusünnituse reguleerimisel  lähtuti Maailma Terviseorganisatsiooni normaalse sünnituse definitsioonist: „Normaalne sünnitus algab iseeneslikult, sünnitus on väikese riskiga nii selle alguses kui  ka kogu sünnituse protsessi jooksul. Laps sünnib iseeneslikult peaseisus 37. ja 42. rasedusnädala vahel. Peale sündi on ema ja vastsündinu heas seisundis."

Planeeritud kodusünnitus on raseduse plaanikohase ja tervikliku jälgimise ajal raseda soovil planeeritud, visiitide käigus eelnevalt kokku lepitud, väljaspool haiglat kodustes tingimustes ämmaemanda poolt vastuvõetud sünnitus. Kodus toimuv sünnitus on ema ja lapse jaoks turvaline valik, kui otsus on tehtud kaalutletult ja riske adekvaatselt hinnates, kui sünnitusel abistab kompetentne, tegevusluba omav ämmaemand ja tervishoiusüsteem toetab haiglasse ülemineku korral. 

Sünnituskoha valiku õigus on üks osa reproduktiivõigustest, mida on tunnustanud Maailma Terviseorganisatsioon, FIGO, ICM ja teised rahvusvahelised organisatsioonid, samuti Euroopa Inimõiguste Kohus. Skandinaavia maades toimub kodus planeeritult 0,5–3% sünnitustest, Eestis 0,5% (Eesti Sünniregister, www.tai.ee).

Olulised lingid:

Juhend on loodud, et abistada peresid informeeritud valikute tegemisel ning tervishoiutöötajaid perede nõustamisel sünnituskoha valiku protsessis ja abistamisel kodusünnitusel.

Sünnitusjärgne ämmaemandusabi

Statsionaarne sünnitusjärgne ämmaemandusabi

Pärast sünnitust jälgib haiglas ema ja vastsündinut enamasti ämmaemand, koostöös naiste- ja lastearstiga. Ämmaemand jälgib naise füüsilist ja vaimset kohanemist, toimetulekut vastsündinu hoolduse, tema vajaduste mõistmise ja nende rahuldamise ning imetamisega. Samuti jälgib ämmaemand vastsündinu seisundit ja kohanemist.

Sünnitusjärgne koduvisiit

Sünnitusjärgsete koduvisiitide korraldus on piirkonniti erinev, kuid iga aastaga populaarsust koguv ämmaemandusteenus. Koduvisiidi eesmärk on sünnitanu taastumise ja lapse kohanemise hindamine, toimetuleku toetamine, imetamisnõustamine ja vastsündinu hoolduse õpetamine.

Ambulatoorne sünnitusjärgne ämmaemandusabi

Kuus kuni kaheksa nädalat pärast sünnitust on soovitatav minna visiidile rasedust  jälginud ämmaemanda või naistearsti juurde. Vajadusel võib loomulikult ka varem pöörduda. Külastuse eesmärk on sünnituskogemuse arutelu, taastumise hindamine ja vajadusel läbivaatus, imetamisnõustamine ning rasestumisvastase meetodi valik. 

Mitmete haiglate juures on käivitatud võimalus sünnitusjärgseks ambulatoorseks pöördumiseks, et varase kojukirjutamise korral või probleemide tekkimisel teha vastsündinule uuringuid, teda vaktsineerida, saada vajadusel lastearsti konsultatsiooni või imetamisnõustamist, keisrilõikejärgset haavahooldust jms.

Imetamisnõustamine

Rinnaga toitmist puudutavaid nõuandeid vajavad  sünnitusjärgselt kõik naised ning ämmaemand on saanud nõustamiseks vajaliku ettevalmistuse. Ämmaemand saab emasid juhendada ja toetada võimalike imetamisaegsete probleemide tekkimisel ja lahenduste leidmisel enne, kui loobutakse rinnaga toitmisest. Spetsiifilise ettevalmistusega ämmaemand-imetamisnõustaja poole pöördumisel võib enamesinevate probleemidena nimetada lapse ebaõiget asendit, valulikku imetamist, rinnanibulõhesid, mastiiti, seeninfektsiooni jms.

Imetamisnõustamist pakutakse kõikides emadushooldusteenust osutavates haiglates, kuid täpne korraldus võib haiglate lõikes varieeruda.