Ämmaemandusabi

Tänapäeva mõistes on ämmaemand iseseisev spetsialist, kes pakub hooldust kogu naise viljaka perioodi vältel - enne rasedust, raseduse ajal, sünnitusel ja sünnitusjärgsel perioodil, abistab imetamisel, valmistab ette lapsevanema rolliks, nõustab seksuaalkasvatuse vallas ja pereplaneerimisel ning teeb ennetustööd naistehaiguste valdkonnas.

Ämmaemanda roll naiste ja perede toetamisel, emaduseks valmistumisel ja lapsevanemaks olemisel on ka Euroopas väga pika ajalooga, tõestatult turvaline, hästi kättesaadav ja naiste/perede ootustele vastav.

Ämmaemandusabi teenust osutatakse järgmistes valdkondades:

  • reproduktiivtervis, seksuaalkasvatus, pereplaneerimine ja kontratseptsioon;
  • raseduse jälgimine, raseda nõustamine ja ettevalmistus vanemluseks;
  • ettevalmistus sünnituseks, abistamine sünnitusel;
  • sünnitusjärgne periood (ema ja vastsündinu tervis, kohanemine, imetamisnõustamine).

Iseseisvalt osutatav ambulatoorne ämmaemandusabi

Reproduktiivtervise-alane nõustamine

Reproduktiivtervise-alane nõustamine on ämmaemandusabi osa erinevas eas ja erinevast soost inimestele läbi elukaare. Ämmaemanda poole võib pöörduda pereplaneerimise ja rasestumisvastaste vahendite kasutamise alustamise ja jätkamise osas. Ämmaemand nõustab erinevate meetodite toime, vastunäidustuste, kasutamise ja ohutunnuste suhtes, teeb vajadusel profülaktilise günekoloogilise läbivaatuse. Ämmaemandal on õigus välja kirjutada nii esmast kui korduvretsepti rasestumisvastastele vahenditele. Emakasisese vahendi (spiraali) soovi korral teeb ämmaemand läbivaatuse ja võtab vajalikud analüüsid ning kirjutab välja vahendi retsepti. Spiraali paigaldamiseks tuleb pöörduda naistearsti poole. Vajadusel teeb ämmaemand ravi kergema kuluga tupepõletike puhul.

Ämmaemandad on pädevad nõustama ka soovimatu raseduse, raseduse katkestamise ja katkemise, naistehaiguste ja sugulisel teel levivate haiguste ning pere- ja seksuaalvägivalla osas. Noortetöö spetsiifilise koolituse saanud ämmaemandad töötavad ka noorte nõustamiskeskustes üle Eesti.

Antenataalne ämmaemandusabi

Ämmaemand jälgib  rasedat, abistab, nõustab ja hooldab emaks saamisel ja ema olemisel. Kui tervis üldjoontes korras, võivad naised ja pered raseduse jälgimiseks pöörduda pigem ämmaemanda vastuvõtule. Ämmaemand diagnoosib raseduse, täpsustab terviseriskid ning jälgib raseduse kulgu ja loote arengut vastavalt kehtivale juhendile, määrab või teostab vajalikke uuringuid ja analüüse.

Naine, kelle rasedus on madala riskiga, on enamasti jälgimisel ämmaemanda juures, naistearsti visiite tehakse sellisel juhul 1-2 korral raseduse jooksul. Probleemide tekkimisel konsulteeritakse alati naistearsti või muu eriarstiga, kõrge riskiga rasedad on reeglina jälgimisel naistearsti juures.

Ämmaemanda tegevus ei piirdu vaid analüüside ja uuringute tegemisega, naisi ja peresid nõustatakse raseduse kulu ja jälgimise korralduse, vaevuste ja nende leevendamise, toitumise, füüsilise aktiivsuse, seksuaalsuse, sünnituseks ja vanemluseks valmistumise, sünnitusjärgse perioodiga toimetuleku, imetamise, võimalike komplikatsioonide jms. osas.

Samuti on ämmaemandal õigus väljastada töövõimetuslehte rasedus- ja sünnituspuhkusele lubamise ning raseduse ajal töötingimuste ajutise kergendamise või kergemale tööle üleviimise kohta. Haigestumisega seotud töövõimetuslehe väljaandjaks on jätkuvalt arst, kuid kaebustega ämmaemanda vastuvõtule pöördunud naise saab ämmaemand arsti juurde suunata.

Ämmaemandal on samuti õigus määrata ravi ja kirjutada retsepti raseduspuhuse aneemia, tupepõletike jms. raviks.

Rasedate jälgimise korralduse osas on Eestis piirkondlikke erinevusi. Enamasti toimub rasedate jälgimine haiglaga seotud naistenõuandlas (perekeskuses, tervisekeskuses, emaduskeskuses), samas on ka haiglaga mitteseotud asutusi. On haiglaid, kus rase võib pöörduda esimeseks visiidiks otse ämmaemanda poole, mitmetes haiglates teeb esimese visiidi naistearst ja suunab naised, kel terviseriske ei tuvastatud, ämmaemanda jälgimisele. 

Olulised lingid

Haigekassa tellimusel viis Eesti Ämmaemandate Ühing 2012. aastal läbi kliinilise auditi "Iseseisva antenataalse ämmaemandusabi kvaliteet", mille eesmärgiks oli ämmaemandate poolt läbi viidud rasedate jälgimise hindamine. Auditis hinnati 18 raviasutuse tegevust 391 raseda jälgimisel. Hindamine näitas, et iseseisev teenuse osutamine on ootuspäraselt käivitunud ja ämmaemandate tegevus rasedate jälgimisel on turvaline. Sageli on ämmaemanda visiidil enam aega nõustamiseks kui arsti vastuvõtul  (30-60 min. versus 15-20 min). 

Ämmaemandusabi sünnitusel

Statsionaarne ämmaemandusabi

Sünnitusel haiglas abistab naist ja peret eelkõige ämmaemand, tehes vajalikud uuringud ja läbivaatused, juhendades ja abistades naist sünnitusprotsessi vältel ning võtab lapse vastu. Tõusnud riskide või komplikatsioonide korral kaasatakse ka naistearst ja lastearst.

Individuaalne ämmaemandusabi teenus sünnitusel haiglas on tasuline teenus, mille puhul on võimalik pere ja ämmaemanda vahel sõlmida leping, et üks konkreetne ämmaemand tegeleks naise/perega kogu sünnituse vältel. 

Kodusünnitusabi teenus

Kodusünnitus on Eestis reguleeritud alates 1.08. 2014. Kodusünnituse reguleerimisel Eestis on lähtutud WHO normaalse sünnituse definitsioonist: "Normaalne sünnitus algab iseeneslikult, sünnitus on madala riskiga nii selle alguses kui  ka läbi kogu sünnituse protsessi. Laps sünnib iseeneslikult peaseisus 37. ja 42. rasedusnädala vahel. Peale sündi on ema ja vastsündinu heas seisundis."

Planeeritud kodusünnitus on raseduse plaanikohase ja tervikliku jälgimise ajal raseda soovil planeeritud, visiitide käigus eelnevalt kokku lepitud, väljaspool haiglat kodustes tingimustes ämmaemanda poolt vastuvõetud sünnitus. Kodus toimuv sünnitus on ema ja lapse jaoks turvaline valik, kui otsus on tehtud kaalutletult ja riske adekvaatselt hinnates, kui sünnitusel abistab kompetentne, vastavat tegevusluba omav ämmaemand ja tervishoiusüsteem toetab haiglasse ülemineku korral. 

Sünnituskoha valiku õigus on üks osa reproduktiivõigustest, mida on tunnustanud WHO, FIGO, ICM ja teised rahvusvahelised organisatsioonid, samuti Euroopa Inimõiguste Kohus. Skandinaaviamaades toimub kodus planeeritult 0,5 - 3% sünnitustest, Eestis 0,5% (Eesti Sünniregister, www.tai.ee).

Olulised lingid:

Juhend on loodud, et abistada peresid informeeritud valikute tegemisel ning tervishoiutöötajaid perede nõustamisel sünnituskoha valiku protsessis ja abistamisel kodusünnitusel.

Sünnitusjärgne ämmaemandusabi

Statsionaarne sünnitusjärgne ämmaemandusabi

Sünnitusjärgne ema ja vastsündinu jälgimine haiglas toimub enamasti ämmaemanda poolt, koostöös naiste- ja lastearstiga. Ämmaemand jälgib sünnitanu füüsilist ja vaimset kohanemist, toimetulekut vastsündinu hoolduse, tema vajaduste mõistmise ja nende rahuldamise ning imetamisega, vastsündinu seisundit ja kohanemist.

Sünnitusjärgne koduvisiit

Sünnitusjärgsete koduvisiitide korraldus on piirkonniti erinev, kuid aasta aastalt vajaduspõhiselt populaarsust koguv ämmaemandusteenus. Koduvisiidi sisuks on sünnitanu taastumise ja lapse kohanemise hindamine, vanemate võimestamine ja toimetuleku toetamine, imetamisnõustamine ja vastsündinu hoolduse õpetamine.

Ambulatoorne sünnitusjärgne ämmaemandusabi

Soovituslikuks ambulatoorseks sünnitusjärgseks visiidiks 6 - 8 nädalat peale sünnitust võib pöörduda kas rasedust jälginud ämmaemanda või naistearsti poole, vajadusel võib muidugi pöörduda ka varem. Külastuse sisuks on sünnituskogemuse arutelu, taastumise hindamine ja vajadusel läbivaatus, imetamisnõustamine ning rasestumisvastase meetodi valik. 

Mitmete haiglate juures on käivitatud võimalus sünnitusjärgseks ambulatoorseks pöördumiseks, et varase kojukirjutamise korral või probleemide tekkimisel teha vastsündinu skriininguuringuid, vaktsineerimist, saada vajadusel lastearsti konsultatsiooni või imetamisnõustamist, keisrilõikejärgset haavahooldust jms.

Imetamisnõustamine

Rinnaga toitmist puudutavaid nõuandeid vajavad  sünnitusjärgselt kõik naised ning ämmaemand on saanud selleks vajaliku ettevalmistuse. Nõustamise sisuks on emade võimestamine ning toetamine võimalike imetamisaegsete probleemide tekkimisel ja lahenduste leidmisel enne, kui loobutakse rinnaga toitmisest. Spetsiifilise ettevalmistusega ämmaemand-imetamisnõustaja poole pöördumisel võib enamesinevate probleemidena nimetada lapse ebaõige asend, valulik imetamine, rinnanibulõhed, mastiit, seeninfektsioon jt.

Imetamisnõustamist pakutakse kõikides emadushooldusteenust osutavates haiglates, kuid täpne korraldus võib varieeruda haiglate lõikes.