Kontrastsus:

TUGEV TAVALINE
Vali keel

Riskipatsiendid tuleb kaasata oma ravi korraldusse

Jekaterina Šteinmiller, Haigekassa riskipatsientide ravi juhtimise projekti juht

 

Riskipõhine ravijuhtimine toodi Eesti esmatasandi tervishoidu, et aidata senisest veel enam patsiente, kellel on suur tervise halvenemise risk.

Eestlased surevad peamiselt kardiovaskulaarsetesse haigustesse ja vähki. Seda põhjustavad lisaks pärilikule eelsoodumusele ka mitmed teised mõjutajad, nagu töö- ja elutingimused või meie enda tervisekäitumine. Tervelt 37% eestlaste haiguskoormusest on seotud käitumuslike teguritega, nagu alkoholi liigtarbimine, suitsetamine ja vähene füüsiline aktiivsus. Ühtlasi on need aga ka tegurid, mida saaks õigeaegse sekkumisega ära hoida, ennetada või vähemalt leevendada.

Maailmapank, Eesti Haigekassa ja Eesti Perearstide Selts alustasid riskipõhise ravijuhtimise lähenemise katseprojektiga 2017. aastal. Uuringusse kuulusid inimesed, kellel on enamasti mitu kroonilist haigust ning muud kaasuvad probleemid. Osal patsientidest lisandusid tervisemuredele ka sotsiaalmajanduslikud probleemid.

Uuringu tulemused näitasid, et riskipõhise ravijuhtimise mudelit tasub Eestis rakendada ka riiklikult. Nii laiendati 2020. ja 2021. aasta jooksul koostöös Maailmapanga, Ariadne Labsi ja Eesti Perearstide Seltsiga riskipõhist ravijuhtimist ning kaasati projekti juhuvalimi kaudu ka uusi perearste.

Raviplaani koostamisel ja jälgimisel osaleb ka patsient

Riskipatsiendi all mõeldakse inimesi, kellel on enamasti korraga mitu kroonilist haigust, nad võivad seista silmitsi oluliste sotsiaalmajanduslike probleemidega ning neil võib samaaegselt olla ka tervisekäitumisest tingitud muud kaasuvad haigused. Nad võtavad tõenäoliselt mitut erinevat ravimit, käivad mitme erineva eriarsti juures ja neil võib olla olulisi funktsonaalseid piiranguid oma igapäevases elus. Riskipatsientide identifitseerimise algoritm ja patsientide valiku kriteeriumid on töötatud välja Maailmapanga, haigekassa ja perearstide koostöös.

Programm näeb ette ravi juhtimise meeskonda, kus lepitakse kokku rollid ning vastutusvaldkonnad. Patsientide valik tugineb riskipatsientide kriteeriumitele ja perearsti kliinilisele intuitsioonile. Igale programmis osalevale patsiendile koostatakse individuaalne raviplaan ning teda nõustatakse ja toetatakse raviplaani tegevuste osas vähemalt kord kvartalis. Vajadusel kutsutakse patsient ka vastuvõtule. Terviseriskide kaardistamise ja tervisenäitajate jälgimise eesmärk on võimaliku haigestumise ennetamine. Krooniliste haiguste korral saab ennetada ka tüsistusi. Perearstimeeskond lähtub otsustustoe soovitustest ning ravijuhendites sätestatud ja perearsti kvaliteedisüsteemis kokkulepitud tegevustest.

Raviplaani koostamises osaleb ka patsient. Näeme, et kui inimesel on konkreetne raviplaan tema personaalsete eesmärkide ja tegevustega, motiveerib see teda rohkem ise oma tervisesse panustama.

Haiglasse jõuab vähem patsiente

Ravi juhtimise programmis osalenud patsientide tervisenäitajad on paranenud. Vähenenud on ka vajadus tervishoiuteenuste kasutamiseks. Konkreetsete tervisenäitajate kohta saame öelda, et 2017. aasta katseprojekti kaasatud krooniliste haiguste ägenemise arv (sh hospitaliseerimiste arv) vähenes ligikaudu 20% võrra, ravimsoostumus paranes 12% võrra ning haiglast väljakirjutatud patsientide järelravi korraldamine esmatasandil paranes oluliselt võrreldes 2016. aasta kontrollgrupiga.

Kogu tegevus toimub esmatasandi tervishoius ning sellest tulenevalt tugevneb veelgi perearstide ja pereõdede roll krooniliste haigete jälgimisel. Sisuliselt on tegemist tavapärase tervishoiuteenuse osutamisega, kus tulenevalt patsiendi individuaalsetest vajadustest pakutakse talle senisest tõhusamat abi. Näeme samuti, et programmis osalenud patsientidel kasvas usaldus oma perearsti meeskonna vastu.

Selle kõige tulemusel on muutunud lähenemine krooniliste haigetega tegelemisesse. Samuti on muutunud arusaam tervisega seotud eesmärkide seadmisesse ja nende saavutamisse.

Perearstide sõnul on raviplaanid aidanud parandada patsientide tervisetulemeid, suurendada nende eneseabivõimekust ja vähendada tervishoiuteenuste kasutamist. Perearstid leidsid kasu nii kliinilises töös kui ka enda praksise töö korraldamisel. Patsiendid on omakorda rahul, et nende tervise ja sotsiaalsete probleemidega tegeletakse just nende vajadustest lähtuvalt, süsteemselt ja laiapõhjalise meeskonna abil.

Perearstikeskuseid toetavad mentorid, juhised ja haigekassa

Haigekassa roll riskipõhises ravijuhtimises on pakkuda mitmekülgset abi tegevuste edukal elluviimisel. Perearste toetavad piirkonna koordinaatorid, kes pakuvad perearstikeskustes nõu ja koolitusi. Alati saab tuge ka haigekassa projektijuhilt.

Perearstimeeskonnale on loodud põhjalik tegevusjuhis, mis toetab teenuse osutamist. Nii juhis kui ka projektiga seotud üldinfo on kättesaadav haigekassa kodulehel.

Perearstidele on tagatud mentorlus, mille raames viiakse projektiga liituvate perearstikeskuste meeskondadele läbi infopäevi ja tutvustatakse põhitegevusi. Samuti on valmistatud ette veebiseminarid, mis käsitlevad sotsiaalsete vajaduste märkamist ja hindamist, koostööd kohalike omavalitsustega jpm. Veebiseminaridesse on kaasatud valdkonnaeksperdid Eestist ja USA-st. Lähitulevikus on plaanis töötada välja õdedele suunatud mentorlusprogramm.

Tarkvarades Perearst2 ja Watson on lisatud raviplaani liides, mis hõlbustab dokumenteerimist ja väldib andmete dubleerimist.

Haigekassa pakub programmiga liitunud perearstidele ka lisatasu.

Katseprojektidest tervishoiuteenuseks

Viimane aasta on olnud tervishoiusüsteemi jaoks keeruline ning oma mõju on pandeemia avaldanud ka riskipõhise ravijuhtimise projektile. Tervishoiusektor oli ülekoormatud viiruse kiire levikuga, kogu tööjõuressurss oli suunatud pandeemia lahendamise meetmetele (sh analüüsimine, vaktsineerimine), mistõttu perearstimeeskondadele võimaldati alustada riskipatsientide tegevustega planeeritust hiljem. Kaasatud perearstide ja nende meeskondade jaoks püüti projekti sisseelamine teha võimalikult paindlikuks.

Käesoleval aastal laiendati ravijuhtimise käsitlust 73 perearstikeskuseni üle Eesti ning programmi kaasatud perearstimeeskondade arvu suurendatakse iga aasta. Riskipatsientide ravijuhtimise eesmärk on aidata kaasa liikumisele parima võimaliku esmatasandi poole ja patsientide tervise-eesmärkide saavutamisele. Pikemas plaanis loodab haigekassa luua riskipõhisest ravijuhtimisest eraldi tervishoiuteenuse.


Rohkem riskipatsientide ravijuhtimisest: https://www.haigekassa.ee/partnerile/raviasutusele/perearstile/ravi-juhtimise-pilootprojekt