Täiendav ravimihüvitis

Alates 2018. aastast saavad ravimitele keskmisest rohkem raha kulutavad inimesed haigekassalt täiendavat soodustust. Seda nimetatakse täiendavaks ravimihüvitiseks ja hüvitist saavad ravikindlustatud inimesed, kes tasuvad soodusretseptiga ostetud ravimite eest kalendriaastas vähemalt 100 eurot (siiani sai seda alates 300-eurosest aastasest kulust). Hüvitis on abiks neile, kes kulutavad soodusravimite ostmiseks keskmisest rohkem raha. Näiteks inimesed, kes peavad kasutama kalleid ravimeid või kroonilised haiged, kes peavad ravimeid võtma pika aja jooksul või tarvitavad mitut ravimit korraga.

Täiendav ravimihüvitis kehtib automaatselt. See tähendab, et ravikindlustatud inimene saab täiendava soodustuse koos tavapärase ravimisoodustusega juba ravimi apteegist väljaostmisel ja haigekassale avaldust esitada ei ole vaja.

Kuidas täiendavat ravimihüvitist arvestatakse?

Täiendav ravimihüvitis kehtib soodusravimitele tehtud kulutuste puhul. See tähendab, et arvesse ei võeta kulutusi, mis on tehtud käsimüügiravimitele (ilma retseptita ravimid) ja retseptiravimitele, millele ei kehti haigekassa soodustus. Samuti ei kehti täiendav ravimihüvitis meditsiiniseadmetele.

Täiendavat ravimihüvitist arvestatakse kalendriaastas kogunenud kulutuste järgi. 

ravimihyvitis_parandatud02.jpg

Soodusretseptiga ostetud ravimite hüvitamisele kehtivad järgmised põhimõtted:

1) kui summa jääb aastas alla 100 euro, siis täiendavat ravimihüvitist ei maksta

2) kui summa on aastas 100–300 eurot, hüvitatakse 100 eurot ületavast osast 50% 

3) kui summa ületab aastas 300 eurot, hüvitatakse 300 eurot ületavast osast 90%

Näiteks kui inimene on kulutanud ravimitele 250 eurot, siis saab ta haigekassalt 75 eurot soodustust. Üle 300 euro ulatuvate kulutuste puhul hüvitab haigekassa 90% ravimist. Näiteks  kui inimene on kulutanud 500 eurot, saab ta 280 eurot soodustust.

 

Täiendava ravimihüvitise arvutamine

1) Esmalt arvutatakse kalendriaasta täiendava ravimihüvitise alussumma:

Täiendava ravimihüvitise  alussumma
NB! See summa on alati väiksem kui soodusretseptidele kulutatud summa.

 

=

Soodusravimitele kulutatud summa
Arvesse ei võeta käsimüügiravimitele, meditsiiniseadmetele ja soodustust mitteomavatele retseptiravimitele tehtud kulutusi.

-

Ravimite hinnaosa, mis ületab piir- või hinnakokkuleppe hinda

2) Kui täiendav ravimihüvitise alussumma on teada, hakatakse arvestama täiendavat ravimihüvitist järgmiselt:

Ravimitele kulunud summa

Haigekassa hüvitab

Näide

Alla 100 euro

Täiendavat ravimihüvitist ei arvestata

Täiendavat ravimihüvitist ei arvestata

100- 300 eurot

100 eurot ületavast osast 50%

Näiteks kui inimene on ostnud kalendriaastas mitmeid soodusravimeid ja käesoleva ostuga tõuseb tema isiklik täiendava ravimihüvitise alussumma 105 euroni, siis võimaldatakse talle täiendavat soodustust 100 eurot ületavalt 5-lt eurolt 50% ehk 2,5 eurot ja inimene maksab 2,5 euro võrra apteegis vähem. Kui inimene on kulutanud ravimitele 250 eurot, siis saadava täiendava soodustuse jaoks lahutame sellest summast maha 100 eurot, mis on hüvitise maksmise alampiiriks ja teeme arvutustehte 150 x 50% = 75 eurot.

Üle 300 euro

300 eurot ületavast osast lisandub hüvitis 90% 

Kui inimese täiendava ravimihüvitise alussumma enne ostu oli 300 ja osteti ravim, mis tõstis alussumma 320-ni, siis makstakse täiendavat hüvitist 90% summast, mis ületab 300 eurot (90% 20-st= 18 eurot) ja inimene maksab 18 euro võrra apteegis vähem. Oluline on meeles pidada, et 100-300 euro pealt on 50% soodustusega hüvitist saadud juba eelmistega ostudega.

Kui aga enne ostu oli alussumma 90 eurot ja osteti kallis ravim, mis tõstis alussumma 500 euroni, siis saab inimene täiendavat soodustust 280 eurot (s.o 50% 100€ ja 300€ vahest (100 eurot) + 90% summast mis ületab 300 eurot (90% 200st = 180 eurot)

NB!  Ravimitele kulutatud summast arvestatakse enne täiendava ravimihüvitise arvutamist maha piirhinda või hinnakokkuleppe hinda ületav summa ehk välditav omaosalus.  Kui turul on palju sama toimeainega erinevate tootjate ravimeid, kehtestatakse  kogu sama toimeainega ravimite grupile piirhind, millest arvutatakse haigekassa soodustus.  Näiteks kui apteegis on valikus sama toimeainega ravimeid hinnaga 5 eurot, 7 eurot ja 9 eurot, siis määratakse piirhinnaks reeglina hinnalt teise soodsaima ravimi hind (selle näite puhul 7 eurot) ja haigekassa soodusprotsent arvutatakse sellest summast. Juhul kui ravimi ostja eelistab kallimat ravmit, siis tuleb lisaks määratud omaosalusele tasuda apteegis ka piirhinda ületav osa.

Väga harva võib juhtuda, et kuigi inimesel on täiendava hüvitise õigus, ei ole selle võrra võimalik lisasoodustus teha (nii võib juhtuda nt aasta lõpus), siis saab isik selle võrra suuremat soodustust järgmisel kalendriaastal.

NB! 2018. a algusest ühtlustati retseptitasu - see on kindel tasu, mida tuleb iga retseptiravimi ostmisel tasuda. Varem oli see 100%, 90% ja 75% soodustuse korral 1,27 eurot ning 50% soodustuse korral 3,19 eurot ühe retsepti kohta. Alates 1. jaanuarist 2018 on kõikidel retseptidel ühine retseptitasu 2,5 eurot.

Näiteks kui varem sai suhkruhaigusega inimene soetada 100% soodustusega (piirhinnaga võrdse) insuliiniravimi ühe retsepti 1,27 euro eest, siis 2018. a algusest tuleb selle eest maksta 2,5 eurot. Sama muutus kehtib ka alla 4-aastaste laste ravimitele. Teisalt, kui varem tuli põletiku/infektsiooni ravimiseks vajamineva (piirhinnaga võrdse) 50% soodustusega antibiootikumi eest maksta retseptitasu 3,19 eurot, siis nüüd muutub see inimese jaoks soodsamaks ja retsepti eest tuleb välja käia 2,5 eurot + 50% ravimi hinnast.