Ettepanekud ja tagasiside | Eesti Haigekassa

Ettepanekud ja tagasiside

Eesti Haigekassa tähtsaim ülesanne on korraldada ravikindlustust, et võimaldada kindlustatud inimestele ravikindlustushüvitisi. Lisaks on haigekassa ülesanne aidata kaasa ravistandardite ja ravijuhiste koostamisele, motiveerida tervishoiuasutusi arendama tervishoiuteenuste kvaliteeti, korraldada ravikindlustust ja haigekassat puudutavate välislepingute täitmist; osaleda tervishoiu planeerimisel; avaldada arvamust haigekassa ja ravikindlustusega seonduvate õigusaktide ja välislepingute eelnõude kohta ning anda nõu ravikindlustusega seonduvates küsimustes.

Kui on küsimusi või soovitakse anda tagasisidet ravikindlustushüvitisi ning ravikindlustuse korraldamist puudutavatel teemadel, siis saab seda teha, saates e-kirja info [at] haigekassa.ee või helistades haigekassa infotelefonil.

Kuhu pöörduda probleemide korral nõu ja abi saamiseks?

Tervishoius on kõigi inimeste täielikku rahulolu väga raske saavutada. Rahulolematuseks võib olla mitmeid põhjuseid: peljatakse, et arst on teinud valesid otsuseid, ollakse pahased arsti või muu meditsiinipersonali suhtumise või raviasutuse olmetingimuste tõttu, kahtlustatakse, et raviasutuses võeti liigselt raha jne. Kuhu pöörduda nõu ja abi saamiseks?

Kui inimene kahtleb arsti otsuses, siis on tal õigus teisesele arvamusele. See tähendab, et ta võib oma tervisemure kohta küsida teise arsti hinnangut. Patsiendile esimesena diagnoosi pannud või teda ravinud arst peab teisese arvamuse andjale edastama kogu patsiendi tervisemurega seotud info. Teisene arvamus puudutab diagnoosi õigsuse, määratud ravimi või tervishoiuteenuse vajalikkuse, selgitatud alternatiivide ja oodatava mõju ning tervishoiuteenuse osutamisega seotud riskide kohta hinnangu andmist. Teisese arvamuse küsimise võimalus on sätestatud ka ravikindlustuse seaduses.

Kui kaheldakse raviteenuse kvaliteedis, siis peaks pöörduma sotsiaalministeeriumi juures tegutseva nõuandva tervishoiuteenuse arstiabi kvaliteedi eksperdikomisjoni poole. Kui komisjon on tuvastanud arstliku vea, teatab ta sellest vea teinud arstile ja raviasutusele ning vajadusel teeb erialaseltsile ettepaneku kontrollida eksinud meditsiinitöötaja pädevust. Komisjon võib oma otsuses teha ettepanekuid, anda nõu või soovitusi, kuid ei saa kohustada arsti või raviasutust kompenseerima patsiendile arstliku vea tagajärjel tekkinud kahju. Rahalise hüvituse saamiseks võib patsient kohtusse pöörduda. 

Kui ollakse rahulolematud raviasutuse olmetingimustega või tervishoiutöötajate suhtlemisviisiga, siis peab alati pöörduma esmalt raviasutuse juhtkonna poole. Alles seejärel kas maavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna või sotsiaalministeeriumi poole. Perearsti puhul võib mõelda ka perearsti vahetamisele.

Ikka ja alati peame kõigile meelde tuletama, et ka tervishoiuasutused peavad visiiditasu võtmisel ja tasulise teenuse osutamisel patsiendile väljastama kviitungi. Samas on oluline teada, et kui tasutav summa on väiksem kui 19,18 eurot, antakse kviitung inimese nõudmisel, teenuseosutajal selle väljastamise kohustust ei ole. Oma rahulolematust raviasutusega rahaasju asjades saab avaldada ainult sel juhul, kui on olemas kviitung patsiendi makstud summa kohta. Kui arvatakse, et raviasutus võttis liigselt visiiditasu, siis sellega tegeleb haigekassa. 

Patsiendid saavad nõu ja abi ka Eesti Patsientide Esindusühingust ja seda igasugusel meditsiini puudutaval teemal.