Kontrastsus:

TUGEV TAVALINE
Vali keel

UURING: üle poole Eesti elanikest on arstiabiga rahul

Üle poole Eesti elanikest on tervishoiuskorraldusega rahul ja võrreldes varasemaga on oluliselt paranenud ka inimeste hinnang arstiabi kättesaadavusele, selgus haigekassa ja Kantar Emori tehtud uuringust.

Arstiabi korralduse ja riikliku ravikindlustusega on rahul pea kuus Eesti elanikku kümnest (58%).Haigekassa juhi Rain Laane sõnul on see tulemus rahuldav. „Seejuures on keskmisest rohkem rahul üle 75-aastased inimesed, kes tervishoiuteenuseid kõige rohkem kasutavad,“ selgitas Laane.
Möödunud aastal puutus ühel või teisel moel tervishoiuga kokku 96% kõikidest Eesti elanikest. Kõige sagedamini osteti retseptiravimeid (78%), külastati perearsti või pereõde (77%), käidi hambaarsti juures (62%) ja eriarsti vastuvõtul (51%). Mullu tervishoiuteenuseid kasutanud inimesed olid kõige rohkem rahul eriarstiabiga (89%) ja perearstiabiga (87%).

Võrreldes varasemaga on oluliselt paranenud hinnang arstiabi kättesaadavusele – 52% Eesti elanikkonnast peab seda heaks või pigem heaks. Rain Laane sõnul anti nii kõrgeid hinnanguid arstiabi kättesaadavusele viimati 2012. aastal. „Rahulolu arstiabi kättesaadavusega on kindlasti mõjutanud see, et tänu lisarahale oleme ravijärjekordi vähendanud näiteks lastearstide, kõrva-nina-kurguarstide, silmaarstide ja lastepsühhiaatrite vastuvõtule,“ lisas ta.

Rahulolu eriarstiabi teenusega on püsinud stabiilselt suur ja pooled inimesed on eriarsti vastuvõtule pääsemise kiirusega rahul. Ligi pooled eriarsti külastanutest pääsesid vastuvõtule ühe kuu jooksul ning pooltel läks arsti juurde pääsemiseks enam kui üks kuu. Inimestest, kes ei olnud eriarstiabiga rahul, leidis 39%, et eriarstiabi kättesaadavus võiks olla parem.

70% inimestest said mullu oma perearsti või-õega nõu pidada hiljemalt kolme päeva jooksul. „Rahuloluküsitlusest ilmneb, et inimestel on ootus saada arsti ja õe vastuvõtule õhtusel ajal,“  selgitas Laane ja lisas, et perearstiabi kättesaadavuse parandamiseks maksab haigekassa perearstidele tööajaväliste vastuvõttude eest. Neid tehti mullu ligi 7790 tunni jagu.

71% inimestest on järjekordade vältimiseks valmis arstiabi eest osaliselt ise maksma. Laane sõnul näitab uuring, et kõige rohkem ollakse valmis maksma eriarstiabi teenuste eest. „Kui kaks aastat tagasi oli valmisolek 45% inimestel, siis praeguseks on see tõusnud 64%-ni,“ kirjeldas ta tulemusi. Kasvanud on ka valmidus maksta hambaravi ja taastusravi protseduuride eest.

Uuringu kohaselt külastas möödunud aastal erakorralise meditsiini osakonda (EMO) ligi viiendik (23%) Eesti inimestest. Peamise põhjusena (86%) satuti EMO-sse ootamatu haigestumise või vigastuse tagajärjel. Keskmisest enam sattusid EMO-sse 15–24-aastased noored (32% noortest).

Suurenenud on elanike teadlikkus tervishoius pakutavatest e-teenustest. Võrreldes 2015. aastaga on oluliselt tõusnud nii patsiendiportaali digilugu.ee tuntus (49%-lt 70%-le) kui ka selle külastamine. Uuring näitab, et üha rohkem inimesi kasutab võimalust vaadata riigiportaalis eesti.ee oma ravimiretsepte, ravikindlustuse kehtivust ja erinevate hüvitiste maksmist. 

Rain Laanel on hea meel, et inimeste üldine teadlikkus sellest, kuidas elada tervislikult ja hoida ära erinevaid haigusi, on üsna heal tasemel.  „Uuringu kohaselt teab enamik inimesi, et haigusi aitab ennetada tervislik ja aktiivne eluviis. Üle poole elanikkonnast peab siinjuures tähtsaks ka regulaarselt oma tervist kontrollida ja tasuta sõeluuringutest osa võtta. Loodan, et selliseid inimesi on edaspidi aina rohkem,“ ütles Laane.