Rahvusvaheline diabeediraviuuring sisaldas Eesti kohta ebatäpseid andmeid

Septembris esitleti Viinis Euroopa Diabeediuuringute Liidu (EASD) 50. konverentsil üle-euroopalist diabeedi ennetamist ja ravi käsitlevat võrdlust, mille kohaselt tehakse Euroopas diabeedi ravis edusamme, Eesti oli aga 30 riigi pingereas 28. kohal. Uuring leidis kajastamist ka mitmetes eesti väljaannetes.

Haigekassa analüüs Eesti positsiooni selgitamiseks näitas, et tulemuse põhjuseks olid olulises mahus uuringus kasutatud ebatäpsed andmed nii ravimite kui meditsiiniseadmete osas. Täpsemalt:

1. Gliptiini tüüpi ravimite kättesaadavus. Andmetes viidati, et gliptiine „kompenseeritakse vähemal määral kui tavaravimeid või üldse mitte“. Hetkel on Eestis müügil 5 erinevat gliptiini tüüpi ravimit. Uuringu jaoks andmete kogumise ajal oli soodusravimite nimekirjas neist 3. Alates oktoobrist 2014 on kõik 5 ravimit hüvitatud samal tasemel kui teiste krooniliste haiguste ravimid ehk pensionäridele 75% ja 90% ulatuses.

2. GLP1RA tüüpi ravimite kättesaadavus. Andmetes viidati, et GLP1RA tüüpi ravimeid „kompenseeritakse vähemal määral kui tavalisi retseptiravimeid või üldse mitte“. Jaanuaris 2014 oli Eestis müügil 3 erinevat GLP1RA tüüpi ravimit. Kõiki kolme hüvitatakse 75% või 90%.

3. . Andmetes viidati, et keskmise või pika toimeajaga insuliinide ravimeid „kompenseeritakse vähemal määral kui tavalisi retseptiravimeid või üldse mitte“. Need ravimid on alati olnud 100% soodustusega (kaasa arvatud insuliin-glargiin ja -detemir) ja seda mitte ainult esimest tüüpi diabeedi korral, vaid ka teist tüüpi diabeediga patsientidele.

4. Väide, et Anti-VEGF tüüpi ravimeid „kompenseeritakse vähemal määral kui tavalisi retseptiravimeid või üldse mitte“. tegelikkuses on Anti-VEGF ravim on diabeetilise retinopaatia korral meditsiinilise teenusena kättesaadav 100% alates jaanuarist 2014. Kokku tehakse umbes 4000 anti-VEGF süsti aastas.

5. Väide, et insuliini testribade kättesaadavus esimest tüüpi diabeediga patsientidele „ei kompenseerita üldse või kompenseeritakse ainult teatud esimest tüüpi diabeeti põdevale sihtgrupile / väga piiratud testribade arv, mis tähendab patsientidele kõrget riski.“ Tegelikult hüvitame esimest tüüpi diabeetikutele 1200 testriba aastas iga patsiendi kohta ja 2200 testriba riskigruppidele (lapsed, rasedad).

6. Väide, et insuliini testribade kättesaadavus teist tüüpi diabeediga patsientidele „hüvitatakse vaid osaliselt või vaid teatud arv testribasid hüvitatakse: ükskõik milline kogus alla 1 riba päevas (365 aastas)“.  Tegelikult hüvitatakse 600 testriba iga ravijuhtumi kohta.

Samuti leidus arvukalt ekslikke andmeid patsiendi seisundi monitoorimise osas.

On äärmiselt kahetsusväärne, et ekslikku infot esitleti nõnda autoriteetsele auditooriumile ja seda tsiteeriti laialdaselt nii rahvusvahelises kui Eesti meedias. EHK juhatus on edastanud oma sellekohase märgukirja ka uuringufirmale. Lisaks kinnitas EHK uuringu tegijatele valmisolekut panustada Eesti andmestiku kontrollimisse enne tulevaste raportite avalikustamist.

Uuringu andmetega saab tutvuda selle koostanud Health Consumer Powerhouse lehel.