Kontrastsus:

TUGEV TAVALINE
Vali keel

Insuldi juhtprojekt rakendus täies mahus

Alates 1. juulist hakkasid Tartu Ülikooli Kliinikum, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Lääne-Tallinna Keskhaigla ja Ida-Viru Keskhaigla haigekassa koordineerimisel insuldipatsiendi tervisetulemeid mõõtma ja raviteekonnapõhist tasustamist rakendama.

Eelmisel aastal kutsus haigekassa ellu insuldi juhtprojekti, mille eesmärk on isheemilise insuldi järgse elukvaliteedi parandamine läbi patsiendi terviklikuma raviteekonna arendamise. Juhtprojekti raames alustasid selle aasta alguses Tartu Ülikooli Kliinikum, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Lääne-Tallinna Keskhaigla ja Ida-Viru Keskhaigla ravikorralduslike arendusprojektide elluviimist. Nelja haigla projektide taha on koondunud üle 50 koostööpartneri, sooviga muuta inimese insuldijärgne teekond tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemis sujuvamaks.Praeguseks on kõik projektid jõudnud ettevalmistavast faasist teostamise faasi.

Lisaks insuldi ravikorralduslike arendusprojektide toetamisele miljoni euroga, koordineerib haigekassa juhtprojekti osana alates 1. juulist samades raviasutustes ka isheemilisse insulti haigestunud patsientide tervistulemite mõõtmist ning raviteekonnapõhist tasustamist. 

“Näeme, et tervistulemite ehk elukvaliteedi mõõtmise süsteemi puudumine ja tänased tasustamismeetodid ei anna vajalikku stiimulit terviklike raviteekondade ja inimkesksete teenuste arendamiseks. Insuldi juhtprojekt on meie esimene katsetus patsiendi elukvaliteeti mõõta ja raviteekonnapõhiselt tasustada. Õnnestumise korral sooviksime seda tulevikus kasutada nii isheemilise insuldi kui ka teiste pika taastumisajaga terviseseisundite puhul,” selgitas haigekassa eriarstiabi teenuste osakonna juhataja Tiina Sats.

Süsteemset tervisetulemite mõõtmist rakendatakse Eestis esimest korda insuldi juhtprojektis. Kui seni on insuldi puhul tervisetulemina süsteemselt mõõdetud ainult suremust, siis projektis osalevates haiglates hakatakse jälgima ka patsiendi elukvaliteeti, näiteks, kuidas hindab patsient enda vaimset tervist, toimetulekut igapäevaste füüsiliste tegevustega ning milline on tema rahulolu sotsiaalsete tegevuste ja suhetega.

Insuldipatsiendi tervisetulemite infot kogutakse nii kolm kuud kui ka üks aasta pärast insulti haigestumist. Lisaks kogutakse haiglas infot, mis kirjeldab patsiendi seisundit ja elukorraldust enne insulti haigestumist. Samuti kogutakse insuldi raskusastet ja ravi puudutavat infot, mis aitaks sarnase haiguspildi, vanuse ja eelneva toimetulekuga patsiente võrrelda.

„Tervisetulemite kogumise ja võrdlemise eesmärk on koguda teavet insuldi läbi teinud inimeste toimetuleku ja elukvaliteedi kohta, et teha selle põhjal muudatusi ravi korralduses,“ selgitas Sats.

Raviteekonnapõhise tasustamisega kehtestatakse kogu isheemilise insuldi patsiendi raviteekonnale üks hind. Raviteekond algab ägeda isheemilise insuldiga patsiendi hospitaliseerimisest ning lõppeb aasta möödudes. Raviteekond hõlmab nii isheemilise insuldiga seotud aktiivravi, järelravi, taastusravi, õendusabi kui ka isheemilise insuldi välditavate tüsistuste ravi. Terviklikum tasustamine soodustab inimkeskset ja koordineeritud lähenemist ravikorraldusele ning anda hoogu selle nimel tehtavaks koostööks ning innovatsiooniks.

Insuldi juhtprojekti elluviimise toetamiseks võetakse kasutusele tarkvaralahendus, mis võimaldab neljal insuldi juhtprojektis osaleval haiglal ja haigekassal koguda ning võrrelda patsientide tervisetulemeid, hallata raviteekonnapõhist tasustamist ja hinnata insuldi juhtprojekti edukust. Tarkvarateenust koos nõustamisega pakuvad koostöös Philips VitalHealth, Nordic Healthcare Group ja Meditsiinigrupp.

Kui ravikorralduslikud arendusprojektid lõppevad 2021. aasta lõpus, siis tervisetulemite mõõtmist ja raviteekonnapõhist tasustamist rakendatakse 2022. aasta keskpaigani, mille järgselt hakatakse hindama juhtprojekti tulemusi.