Kontrastsus:

TUGEV TAVALINE
Vali keel

Plaaniline ravi välismaal

  • Koroonaviiruse laialdase leviku tõttu ei soovitata välisriiki reisida.
  • Kui juba viibid mõnes Euroopa riigis,  osutatakse vajaminevat arstiabi Eestis kindlustatud inimestele võrdsetel tingimustel selles riigis elavate kindlustatud inimestega.
  • Patsientidel, kes siiski planeerivad välisriiki ravile minna, palume veenduda, et riiki saab siseneda ja välisriigi haiglal on võimekus kokkulepitud tervishoiuteenuse osutamiseks.
  • Plaanilise välisravi vajalikkuse palume kooskõlastada Eestist välisravile suunanud raviarstiga. Kui vähegi võimalik, tuleb välisriiki ravile suundumine edasi lükata ning paluda raviarstil teha ravis muudatusi.
  • Juba ravi saanud või veel ravi saavatel patsientidel, kes ei saa koju pöörduda transpordi puudumise või riigipiiride sulgumise  tõttu, palume tutvuda välisministeeriumi kodulehel toodud soovitustega https://vm.ee/et/koroonaviirus-2019-ncov.
  • Välisravi garantiikirjade ja vormide E112 või S2 pikendamise vajalikkust käsitleb Eesti Haigekassa juhtumipõhiselt. Palume pikendamise taotluse saata vaid juhul, kui oled välisriigi raviasutusega eelnevalt kokku leppinud ravile siirdumise täpse aja.
  • Erakorralise ravi vajaduse puhul suhtleb raviarst otse Eesti Haigekassaga.

Eesti Haigekassas kindlustatud inimesed võivad minna teise Euroopa Liidu (EL) liikmesriiki, samuti Norrasse, Islandile ja Liechtensteini,  et saada seal plaanilist ravi ning taotleda haigekassalt rahalist hüvitist. Teatud juhtudel hüvitab haigekassa plaanilise ravi kulud ka siis, kui ravil on käidud mitte eespool nimetatud riikides, vaid mujal.

Plaanilise ravi saamiseks välismaal (nii Euroopa Liidu liikmesriikides kui ka mujal) tuleb haigekassalt tavaliselt taotleda eelluba (vt täpsemalt eelloa taotlemine plaaniliseks välisraviks). Eelluba tagab, et haigekassa tasub välisriigis saadud tervishoiuteenuse eest. Kui haigekassa annab eelloa, väljastatakse vastav dokument: kas garantiikiri, vorm E112/S2 või leping.

Selleks, et välisriigis saadud plaanilise ravi eest haigekassalt hüvitist saada, on kolm võimalust.

pilt

1. Taotleda haigekassalt eelluba vajalike ravikulude katmiseks Euroopa Liidu liikmesriigi või Norra, Šveitsi, Islandi, Liechtensteini raviasutuses. See võimalus on mõeldud nendele kindlustatutele, kellele on meditsiiniliselt näidustatud selline tervishoiuteenus, mida osutatakse ka Eestis, kuid mida ei ole võimalik saada meditsiiniliselt õigustatud tähtaja jooksul. Haigekassa toetub loa andmise või sellest keeldumise otsust tehes arstliku konsiiliumi otsusele. Konsiiliumisse kuulub vähemalt kaks eriarsti, kellest üks on patsiendi raviarst (mitte perearst).

Positiivse otsuse korral väljastab haigekassa tasu maksmise ülevõtmist kinnitava dokumendi ning tasub välisriigis tekkinud meditsiinilised kulud. Patsiendi enda kanda jäävad visiidi- ja omaosalustasud ning sõidukulud. Hüvitamise tingimused on sätestatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004.

2. Taotleda haigekassalt eelluba vajalike ravikulude katmiseks Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna riigis (Norra, Liechtenstein, Island), Šveitsis või mõnes muus riigis. Selliseid ravikulusid hüvitab haigekassa vaid siis, kui taotletavat tervishoiuteenust (konsultatsioon, ravi, uuring) ei ole Eestis võimalik saada, alternatiivsed tervishoiuteenused puuduvad ja taotletav teenus on patsiendile näidustatud. Samuti peab välismaal osutataval tervishoiuteenusel olema tõendatud meditsiiniline efektiivsus ja eesmärgi saavutamise tõenäosus peab olema vähemalt 50 protsenti. Selle kohta, kas konkreetse patsiendi ravijuhtum vastab eelnimetatud kriteeriumidele, annavad hinnangu vähemalt kaks eriarsti, kellest üks on patsiendi raviarst (mitte perearst).

Positiivse otsuse korral väljastab haigekassa tasu maksmise ülevõtmist kinnitava dokumendi ning tasub välisriigis tekkinud meditsiinilised kulud. Patsiendi enda kanda jäävad visiidi- ja omaosalustasud ning sõidukulud. Hüvitamise tingimused on sätestatud ravikindlustuse seaduses (§ 271, lõige 1).

3. Minna ravile Euroopa Liidu patsientide vaba liikumise direktiivi alusel. See tähendab, et eriarstile saatekirja saanud patsient võib valida ükskõik millise raviasutuse või arsti EL-i liikmesriikides, Norras, Islandil ja Liechtensteinis ning peale ravi saamist saab ta taotleda haigekassalt hüvitist. Eelnevat eelluba ei ole vaja haigekassalt taotleda. Teatud arstide juurde minemiseks ei ole saatekirja vaja. Saatekirjata saab psühhiaatri, naistearsti, naha-ja suguhaiguste arsti, kopsuarsti (tuberkuloosi kahtluse korral), silmaarsti ja hambaarsti juurde. Samuti pole saatekirja vaja trauma (ööpäeva jooksul) korral, kui pöördutakse traumatoloogi või kirurgi poole.

Saatekirja pole vaja ka olukordades:

  • patsient on teises liikmesriigis õppiv õpilane või üliõpilane ja on esitanud selle kohta haigekassale vastavasisulise tõendi  
  • patsiendile on väljastatud üks järgnevatest vormidest: E112/S2, E106/S1, E109/S1 või E121/S1 (ehk määruse 883/2004 art 17, art 19, art 24, art 26 alusel kindlustatud isikud)
  • patsient suunatakse välisriigis viibimise ajal edasi teise eriarsti juurde ja ta ei naase vahepeal Eestisse
  • patsiendil tekib vajadus arstiabi järele teises riigis viibides (vajaminev arstiabi määruse EÜ 883/2004 alusel).

Juhime tähelepanu, et Šveitsis ei kehti direktiiv 2011/24/EL, mille alusel on inimesel õigus pöörduda teise EL liikmesriiki plaanilist arstiabi saama ning hiljem koduriiki naastes taotleda hüvitist.

Oluline erinevus Eestis ja välisriigis saatekirja alusel või eespool nimetatud erialadel ilma saatekirjata eriarsti poole pöördumisel seisneb selles, et välisriigis tuleb kogu ravi eest esmalt ise tasuda ja tagasi koju saabudes haigekassalt kulude hüvitamist taotleda.

Silmas tuleb pidada, et haigekassa tasub vaid nende tervishoiuteenuste eest, mida patsiendil oleks õigus saada haigekassa kulul ka Eestis. Hüvitada ei ole võimalik tervishoiuteenuseid, mida Eestis ei osutata või ei hüvitata (nt silma laseroperatsioon). Samuti ei hüvitata inimesele meditsiiniliselt mittenäidustatud teenuseid. Kui välismaal saadud teenuse hind on kõrgem, kui meie haigekassa tervishoiuteenuste loetelus olev hind, peab patsient hinnavahe ise tasuma. Lisaks jäävad patsiendi visiidi- ja omaosalustasud ning sõidukulud. Hüvitamise tingimused on sätestatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2011/24/EL alusel.

 

Eelloa taotlemine plaaniliseks välisraviks

Plaaniliste tervishoiuteenuste finantseerimiseks välisriigis on haigekassalt võimalik taotleda EELLUBA kahe erineva printsiibi alusel:
 1. Ravikindlustuse seaduse §-i 271 lõike 1 alusel2. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu (EÜ) määruse nr 883/2004 artikli 20 alusel

1.     Taotletavat tervishoiuteenust ega sellele alternatiivset tervishoiuteenust ei saa kindlustatud inimesele Eestis osutada.

2.     Taotletav tervishoiuteenus on kindlustatud inimesele näidustatud.

3.     Taotletaval tervishoiuteenusel on tõendatud meditsiiniline efektiivsus.

4.     Taotletava tervishoiuteenuse eesmärgi saavutamise keskmine tõenäosus on vähemalt 50 protsenti.

1.     Taotletava tervishoiuteenuse osutamine on kindlustatud

inimesele näidustatud.

2.     Taotletavat tervishoiuteenust osutatakse Eestis ning selle

hüvitab haigekassa (Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu).

3.      Taotletavat tervishoiuteenust ei ole patsiendile võimalik

pakkuda meditsiiniliselt õigustatud tähtaja jooksul, võttes arvesse tema tervislikku seisundit ja haiguse võimalikku kulgu;

4.     Tervishoiuteenuse osutaja peab olema riiklikkusse süsteemi kuuluv EL-i liikmesriigi raviasutus.

Mõlemal juhul on enne välisriiki ravile või uuringule suundumist vajalik esitada Haigekassale taotlus plaanilise välisravi eelloa saamiseks, millel palume täita kõik väljad. Osaliselt täidetud taotlust on võimalik menetleda alles siis, kui olete esitanud puuduva lisainformatsiooni. Taotluse menetlus toimub eesti keeles ja haigekassal on õigus nõuda võõrkeeles esitatud avalduste/taotluste tõlget eesti keelde.

Taotlusele palume võimalusel lisada Eesti arstide konsiiliumi otsuse (protokolli vorm kodulehel), kuna Eesti Haigekassa teeb välisriiki ravile suunamise otsuse toetudes Eesti erialaarstide konsiiliumi otsusele. Konsiiliumi otsuse saamiseks tuleb pöörduda oma raviarsti (eriarsti, mitte perearsti) poole, kes koostab konsiiliumi otsuse, milles osaleb vähemalt kaks eriarsti, kes hindavad taotletava teenuse vastavust üleval tabelis esitatud kriteeriumitele.

Kui taotlus on haigekassasse jõudnud ilma konsiiliumi otsuseta, pöördub haigekassa taotluse esitanud isiku raviarsti poole palvega kokku kutsuda konsiilium tervishoiuteenuse vajaduse põhjendatuse ja Eestis võimalikkuse selgitamiseks.

Juhtumi kiiremaks menetlemiseks soovitame esitada taotluse koos konsiiliumi otsusega. Koos konsiiliumi otsusega saabunud taotluste menetlemine võtab keskmiselt aega kuni 30 päeva. Ilma konsiiliumi otsuseta saabunud taotluste menetlemine võtab aega keskmiselt 2 kuud.

Kui taotluse suhtes tehakse positiivne otsus

  • Haigekassa väljastab patsiendile garantiikirja ehk dokumendi, milles kinnitab, et haigekassa tasub välisriigi raviasutusele pärast tervishoiuteenuse osutamist originaalarve (kviitungi) ja epikriisi (haigusloo kokkuvõtte) esitamisel. Juhul, kui raviasutus ei nõustu garantiikirjaga, sõlmitakse patsiendi ja haigekassa vahel leping osalise ettemaksu kohustuse üle võtmiseks. Kui patsient on sõlminud haigekassaga lepingu, on ettemaksu suurus kokkuleppeline, kuid mitte enam kui 50% eeldatavast kogukulust. Summa fikseeritakse haigekassaga välisriigis plaanilise tervishoiuteenuse eest tasumiseks sõlmitavas lepingus.

Pärast lepingu mõlemapoolset allkirjastamist kannab haigekassa lepingus toodud ajal kokkulepitud osa eeldatavast kogukulust patsiendi pangakontole. Välisriigi raviasutusele tasub patsient kogu tervishoiuteenuse maksumuse ise. Tervishoiuteenuse saamise ja selle eest tasumise tõendamiseks esitab patsient haigekassale 30 kalendripäeva jooksul pärast tervishoiuteenuse osutamist originaalarve (kviitungi) ja epikriisi (haigusloo kokkuvõtte), misjärel haigekassa hüvitab ülejäänud osa tervishoiuteenuse tegelikust maksumusest. Kui tervishoiuteenust ei osutata või selle maksumus osutub väiksemaks haigekassa poolt patsiendi arvele kantud summast, on patsiendil kohustus ülejäänud summa haigekassale tagastada.

  • Kui Euroopa Liidu liikmesriigi raviasutus garantiikirja ei aktsepteeri, kuid aktsepteerib vormi E112 või S2, siis väljastatakse patsiendile vastav vorm. Vorm E112 tuleb patsiendil välisriiki kaasa võtta ning esitada välisriigi raviasutusele. NB! Garantiikiri, leping ja vorm E112 ei laiene võimalikele mittemeditsiinilistele kuludele (patsiendi omaosalus, transpordikulu, tõlkekulu, administreerimis- või kontorikulu, haiglaväline majutus jne). Nende eest tasub välisriigi raviasutusele patsient või tema seaduslik esindaja.

Kui taotluse suhtes tehakse negatiivne otsus 

Negatiivse otsuse korral väljastatakse kindlustatule kirjalik teade koos põhjendusega ravile suunamisest keeldumise kohta.

NB! Soovitame esitada oma taotluse võimalikult varakult. Välisriigis osutatud plaanilise tervishoiuteenuse eest tasumise otsuse saab haigekassa teha enne ravi toimumist – tagantjärele esitatud taotlusi ei ole meil õigus menetleda!

Juhtumi kiiremaks menetlemiseks soovitame esitada taotluse koos konsiiliumi otsusega! 
Koos konsiiliumi otsusega saabunud taotluste menetlemine võtab keskmiselt aega kuni 30 päeva. Ilma konsiiliumi otsuseta saabunud taotluste menetlemine võtab keskmiselt aega 2-3 kuud.