Kontrastsus:

TUGEV TAVALINE
Vali keel

Ravikindlustuse blogi

Testribad, ortoosid ja stoomitooted ehk kui palju maksab haigekassa sinu meditsiiniseadmete eest

Meditsiiniseade

Haigekassa meditsiiniseadmete eelarve on aasta peale kokku ligikaudu 11,5 miljonit eurot ja väga suure osa sellest rahast võtavad diabeeditarvikud, mida kasutavad aastas ligikaudu 47 000 inimest.

Haigekassa ravimite ja meditsiiniseadmete osakonna ekspert Kärt Veliste ütles, et kuigi tervishoiu valdkonnas kasutatav termin meditsiiniseade võib paljudele võõras olla, on tegelikult need seadmed väga paljudele inimestele tuttavad ja nii mõnedki kasutavad neid iga päev.

See mõiste ongi väga lai. Meditsiiniseadmeteks loetakse instrumente, aparaate, seadmeid, tarkvara ja muid tooteid, mida saab kasutada meditsiinilisel eesmärgil.

Lai valdkond

„Eks see maailm ongi väga kirju. Näiteks kuuluvad meditsiiniseadmete hulka nii haigla intensiivravi osakonnas kasutatav monitor, südamestimulaator kui ka arstile patsiendipõhiseid ravisoovitusi andev tarkvara. Aga ka haavaplaastrid ja ortoosid,“ rääkis Veliste.

Oluline on teada, et haigekassa hüvitab meditsiiniseadmete loetelu kaudu selliseid meditsiiniseadmeid, mida inimene saab ise kodus kasutada ning mille abil saab leevendada või ravida haigusi ja vigastusi. Samuti neid vahendeid, mille kasutamine hoiab ära haiguse süvenemise.

Haigekassa meditsiiniseadmete loetellu kuuluvad näiteks vere glükoositaseme jälgimiseks vajalikud testribad ja lantsetid, insuliini ja ka muude ravimite süstimiseks vajalikud nõelad, stoomitooted, ortoosid ja proteesid, surveriided nii põletushaigetele kui ka lümfitursete ja venoosse puudulikkusega patsientidele, haavasidemed, uneapnoe raviks kasutatavad positiivrõhu seadmed ja nende maskid ning glükoosimonitooringu seadmed ja lisatarvikud. Loetletud meditsiiniseadmete haigekassa soodustusega saamiseks kirjutab arst inimesele digitaalse meditsiiniseadme kaardi. Seejärel saab inimene pöörduda apteeki või seadme müüja poole, kellega on haigekassal sõlmitud müügileping.

Meditsiiniseadme ostul haigekassa soodustusega rakendub enamasti soodusprotsent 90% (va haavasidemed, nende soodustus on 50%), mille inimene ostult saab ja mille tegelikkuses tasub taustal inimese eest haigekassa. Aastas kulubki selleks miljoneid eurosid ühist ravikindlustusraha.

Kuhu raha kulub?

Meditsiiniseadmetele võib peale vaadata kahes kategoorias. Ühed on need, mille üks tükk on küll kallis, aga inimene soetab selle seadme ühe korra ja see abistab teda aastaid. Teised on need, mis tüki hinda arvestades ei maksagi väga palju, aga samas kulub neid iga päev ja kasutajaidki on palju.

Näiteks on kõige kallimad erinevad puusa- ja jalaproteesid, nende toodete hind jääb vahemikku 1283−4108 eurot.

„Need on ainult ühele inimesele tema mõõtude järgi valmistatud tooted, mida kasutatakse pärast jala amputeerimist. Proteesi abiga saab inimene taas kõndida. Õnneks ei ole selliseid raskeid lõikuseid palju, mistõttu sellist abivahenditki on harvem vaja kui mõnd teist,“ selgitas haigekassa ravimite ja meditsiiniseadmete osakonna ekspert Annika Põder.

Hinnatasemelt järgmised on loetelus insuliinipumbad, mis algavad 1036 eurost ja lõpevad 2650 euroga, neid hüvitab haigekassa diabeediga lastele. Sellised kallid insuliinipumbad aitavad insuliini manustada püsiinfusiooni teel, tänu millele kaob vajadus igapäevasteks valulikeks nõelatorgeteks. „Kallimad seadmed on lisaks püsimonitooringu võimekusega, mis tähendab, et seade jälgib veresuhkru taset ning vastavalt vajadusele kas manustab insuliini või peatab selle manustamise,“ lisas Põder. Sellise pumba kasutamisel väheneb ka vajadus igapäevaselt sõrmeotsa torkamiseks, et veresuhkrut mõõta.

„Tükihinna järgi on meditsiiniseadmete loetelus kõige odavamad seadmed lantsetid ehk torkevahendid sõrme otsast vere võtmiseks, nende hind on 0,06−0,07 eurot tüki eest. Seejärel insuliini süstevahendi nõelad hinnaga 0,11−0,18 eurot tükk, ühekordsed põiekateetrid hinnaga 0,23−0,30 eurot tükk ja see loetelu võiks pikalt veel jätkuda,“ tõi Veliste välja.

2019. aastal kuluski suurim osa meditsiiniseadmete eelarvest glükomeetri testribadele. Kuigi testriba tükihind on mõnikümmend senti, on nende kasutajaid väga palju ehk ligikaudu 47 000 inimest. Testribasid kulub üksjagu, mistõttu nende kogukulu haigekassale on pea 4,2 miljonit eurot aastas ehk 37% meditsiiniseadmete eelarvest.

Kõigile diabeeditarvikutele (lisaks testribadele ka lantsetid ja nõelad) kulus 2019. aastal kokku 4,6 miljonit eurot ehk 40% kogu meditsiiniseadmete eelarvest. Viimase viie aastaga on diabeeditarvikute kasutajate arv kasvanud üle 6000 inimese võrra ja haigekassa kulu üle 430 000 euro võrra. Ühest küljest on väga oluline, et inimeste teadlikkus diabeediravist ja veresuhkru mõõtmise olulisusest kasvab, kuid teisalt on veelgi tähtsam, et inimesed toituksid tervislikult ja liiguksid. Vähene kehaline aktiivsus, suitsetamine ja ülekaal on ühed peamised II tüüpi diabeedi riskifaktorid, mida inimene saab mõjutada oma käitumisharjumuste muutmisega.

Teisel ja kolmandal kohal on aastase kulu vaates vastavalt uneapnoe raviks kasutatavad seadmed ja maskid – 1665 inimese seadme eest tasusime kokku 853 000 eurot ja 4638 inimese maski eest 664 000 eurot.

„Valdkondade lõikes on suure kogukuluga ka ülalmainitud insuliinipumbad ja nende tarvikud, mida haigekassa hüvitas 2019. aastal 490 lapsele kokku 1,7 miljoni euro eest,“ lisas Veliste.

Tervise seis on kehvakene

Samas ei ole iga meditsiiniseadme kasutuse taga ainult tervislik seisund üksi, vaid see on selgelt seotud inimeste eluviisidega.

Perearst Elle-Mall Keevalliku sõnul on kurb tõdeda, kuid paraku näevad arstid igal aastal aina enam ja enam ülekaalulisi inimesi ja mis kõige kurvem, lausa rasvunud lapsi.

„Laste ülekaal on selgelt tingitud lapsevanema toitumisharjumustest ja kehalisest aktiivsusest. Lapsevanema valikud määravad väga palju lapse tuleviku harjumustest. Kui ikka kodus on levinud mahla- ja karastusjoogid, siis harjub ka laps neid jooma ja eelistama,“ näitlikustas perearst.

Lisaks magusate jookide joomisele tehakse paljudes peredes lihtsa toiduna sageli jahutooteid, neid kõige populaarsem on laste seas kindlasti makaronid, ketšupiga. „See on tõesti läbi aastate laste lemmiksöök, kuid see pole täisväärtuslik toit. Selle valmistamiseks tuleks veidikene rohkem vaeva näha, aga tervis on seda väärt,“ lisas perearst.

Makaronide ja täitaineid täis viinerite kõrval on perearsti kogemust mööda väga suur mure taldrikureegli eiramine. Üle poole taldrikust peaks moodustama köögiviljad – salat, ¼ liha/kala, ¼ kartul/makaron/riis/tatar. Seda väga sageli ei tehta.

Doktor Keevalliku sõnul jõuamegi siit ülekaaluni, mis on kõige suurem II tüübi diabeedi riskitegur, mida saab inimene ise vältida. Too haigus on salakaval, sest kulgeb väga pikka aega ilma ühegi sümptomita ja see avastatakse enamasti juhuslikult vereproovi kaudu.

Diabeedi puhul saavad pihta kõik organid – kõige rängem tüsistus on pimedaks jäämine või jäsemete kaotus. Esimene ravisoovitus ongi mitte ravimid, vaid elustiili muutus – toitumise korrigeerimine, mis käib kõigi diabeetikute raviskeemide hulka.

Kui ise ei tea, kust toitumise korrastamisega alustada, siis doktor Keevallik julgustab perearstikeskuse poole pöörduma. „Perearstid ja pereõed on toitumise alal väga head nõustajad, nad oskavad kindlasti anda soovitusi, kuidas alustada kehakaalu langetamisega. Diabeet on haigus, mida on parem ennetada kui pärast ravida,“ kinnitas ta.

Tähtis on seadet kasutada

Ligi 1,5 miljoni euro (13% eelarvest) eest hüvitas haigekassa eelmisel aastal stoomitooteid, mille hulka kuuluvad stoomikotid, nende alusplaadid, lisakinnitused ja -rõngad ning erinevad hooldusvahendid. Stoom on kõhu pinnale moodustatud avaus, mille kaudu juhitakse kehast välja jääkained, mis kogunevad stoomikotti. Stoomi loomise põhjuseks võib olla näiteks soole või põie põletikuline haigus või kasvaja. Eelmisel aastal kasutas erinevaid stoomitooteid haigekassa soodustusega kokku 2106 kindlustatud inimest.

Kokkuvõttes on oluline rõhutada, et ükski meditsiiniseade ei aita inimest, kui inimene seda ei kasuta või kasutab valesti. Kahjuks leiavad paljud meditsiiniseadmed, mida peaks kasutama iga päev, oma koha kapi otsas tolmukogujana.

„Kui arst on seadme välja kirjutanud, on selleks põhjendatud vajadus. Seega, siin on esmalt arsti roll selgitada inimesele, miks talle seadet on vaja ja seejärel apteekri roll veelkord kasutamine üle selgitada. Ning lõpuks on inimese ülesanne antud soovitusi arvestada,“ tuletas Põder meelde.