Kontrastsus:

TUGEV TAVALINE
Vali keel

Ravikindlustuse blogi

Tervisekassa ootab tagasinõuetena ravirahakotti mitut miljonit eurot

Tervisekassa ootab tagasinõuetena ravirahakotti mitut miljonit eurot

Tervisekassa nõuab igal aastal inimestelt ja raviasutustelt tagasi miljoneid eurosid, kuid tihti ei jaksa Eesti inimeste raviraha välja petjad nõutud summat tasuda, mistõttu ootavad tagasimaksmist miljonid eurod. 

Sageli on põhjus selles, et inimene ei arvesta pettuse teed minnes, et hiljem tuleb kinni maksta näiteks valel alusel saadud haigushüvitis. Purjus peaga teisele inimesele kehavigastuste tekitamine tähendab samuti kulu, näiteks napsuses olekus põhjustatud autoavariis viga saanud inimeste raviarvete hüvitamist.  

Eelmisel aastal esitas tervisekassa kokku 2258 tagasinõuet summas 1 738 465 eurot.

Makse deklareeritakse, aga ei maksta

Eesti Haigekassa nõuete osakonna juhataja Jelena Kont ütles, et viise, mille eest ja kuidas tervisekassa peab raha tagasi nõudma, on väga mitmeid.

Näiteks on tavaline viis, kuidas nii maksu- ja tolliametit kui ka haigekassat petetakse, sotsiaalmaksu deklareerimine, kuid selle hiljem  maksmata jätmine. Samas arvutab haigekassa näiteks töövõimetushüvitisi ja sünnitushüvitist just deklareeritud sotsiaalmaksu aluseks võttes. 

„Tavaline on olukord, kus ettevõte deklareerib töötaja eest sotsiaalmaksu, aga tegelikult seda hiljem ei maksa. Samal ajal on töötaja haiguslehel ja saab selle eest meilt hüvitist. Kui maksuamet tuvastab, et sotsiaalmaksu tegelikkuses ei maksta ja parandab andmed, on ka meil alus haigusraha tagasinõudmiseks,“ rääkis Kont. „Samal ajal käivad ka kriminaalmenetlused, kus meid kaasatakse kannatanuna, sest alati ei õnnestu haldusmenetluse kaudu raha tagasi saada. Pettuste eest raha tagasi nõudmine on lisaks meie kohustusele ka põhimõtte küsimus, sest inimeste raviks mõeldud raha välja pettes panevad petjad kannatama need, kes selle raha eest võiks tegelikult ravi saada,“ lisas ta. 

Samuti ei tohi tööandja haiguslehel olevale inimesele samal ajal palka maksta, ka see on alus tagasinõudeks. „Töövõimetushüvitist maksab Eesti Haigekassa inimestele, kel samal ajal jääb sissetulek haiguse ajal saamata. Hüvitis pole mõeldud selleks, et riiki ja Eesti inimesi petta ning rohkem teenida, kui tavaliselt kuupalk oleks. Lisaks on see seadusevastane,“ manitses Kont.

Kaklejad ja purjutajad võivad saada nõude

Kuigi paljud seda ei tea, nõuab tervisekassa raha tagasi ka juhul, kui näiteks kakluse või muu vägivaldse teo käigus tekitab vägivallatseja kannatanule vigastusi, mis vajavad arstiabi. Raviasutus esitab ravimise eest tervisekassale arved, kuid just needsamad raviarved tuleb kriminaalmenetluse tulemusena süüdi mõistetud inimesel tervisekassale tagasi maksta.

„Raviraha on mõeldud ravimiseks, selleks, kui tervisehädasid pole võimalik ette näha. Selle alla ei käi kindlasti olukord, kus üks inimene meelega ründab teist ja seetõttu vajab kannatanu abi. Kannatanu peab abi saama, aga ründajal tuleb kogu raviks kuluv summa kinni maksta. Ja kuna arstiabi on väga kallis, on ka summad suured,“ tuletas Kont meelde.

2020. aastal oli selliseid olukordi 366 ja tagasinõudeid esitati kokku 350 000 euro eest. Nõuete osakonna juhi sõnutsi näitab lihtne arvutus, et keskmiselt tuli süüdlasel maksta tuhatkond eurot, samas sisalduvad kogusummas nii paarikümneeurosed, aga ka paarikümne tuhande euro suurused nõuded. Väiksemad tagasinõuded laekuvad haigekassale paremini, samuti maksavad hõlpsamalt raha tagasi need, kelle jaoks on selline kogemus esmakordne. „Palju tehakse ka maksegraafikuid, oleme selles suhtes paindlikud, sest inimestel pole sageli tuhandeid eurosid kohe võtta. Eelmisel aastal tegime ajatatud nõudeid üle 80 ja rohkem kui 200 000 euro eest. Selles summas on kõik ajatatud nõuded kokku, mitte ainult vägivalla tõttu tekkinud,“ täpsustas Kont. 

Raha nõutakse tagasi kohtu kaudu

Nõudesumma  mittelaekumisel pöördub tervisekassa kohtusse. Mullu esitati kohtule 142 hagiavaldust kogusummas üle 232 000 euro. Suuremad nõuded lähevad pea alati kohtusse ja sealt edasi täitemenetlusse nende puhul, kes ei taha pärast otsust kohe maksta või ei soovi ka maksegraafikut. Edasi hakkab toimetama kohtutäitur, kel on raha tagasisaamiseks mitmeid võimalusi ‒ alates kontode arestimisest lõpetades vara arestimise ning müügiga. Mullu algatas tervisekassa 139 täitemenetlust, mille kogusumma oli rohkem kui 300 000 eurot. Praegu on täiturite juures sundtäitmisel 1136 tervisekassa nõuet ligikaudu kahe miljoni euro eest, vanimad täitemenetlused on aastast 2001.

Väga suure nõude võib kaasa tuua liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi jäämine, sest ka sel juhul nõuab tervisekassa kannatanute ravikulud, ravimite kulud ning töövõimetushüvitise tagasi. „See on üks lihtsamaid tagasinõude viise, kui nõude kohta saab nii öelda, sest nõude esitame süüdlase liikluskindlustusele, kes omakorda võib küsida raha tagasi õnnetuse põhjustajalt. Mida tõsisem õnnetus, mida kauem on kannatanu haiguslehel, seda suurem on tagasinõue.“ Samas on ka olukordi, kus süüdlasel liikluskindlustust ei ole, siis esitatakse teatud juhtudel nõue liikluskindlustuse fondile.

Eelmisel aastal oli selliseid nõudeid vähem kui 2019. aastal, kuid samas on tõusnud nõuete kogusumma, sest tervishoid kallineb pidevalt. 2019. aastal oli kokku 830 nõuet summas ligikaudu 804 000 eurot ja eelmisel aastal 800 nõuet summas ligikaudu 881 000 eurot.

Ravikindlustuseta välismaale tohterdama

Üks sageli teadmatusest ja mõtlematusest tekkiv nõue on seotud Euroopa ravikindlustuskaardi  kasutamisega. Inimesed vajavad reisi ajal sageli arstiabi ja esitavad Euroopa Liidu liikmesriigi raviasutusele ravikindlustuskaardi, omamata samal ajal Eestis ravikindlustust. „Ei arvestata, et kaarti võib kasutada ainult juhul, kui inimesel kehtib Eestis ravikindlustus. Hiljem jõuavad kõik ravikindlustuskaardi alusel osutatud arstiabi arved meile ja kui arstiabi saamise ajal inimesel kindlustust polnud, peame raha tagasi nõudma,“ selgitas Kont. Eelmisel aasta oli selliseid juhtumeid 34 kogusummas 27 000 eurot.

Kahjuks ei pääse tagasinõuetest ka raviasutused. Kuigi suur osa tagasinõuetest on seotud inimliku eksimusega, on ka neid, kes kirjutavad arveid teenuste eest, mida inimesed pole saanud. Mullu oli raviarvete esitamisega seotud 572 nõuet ligikaudu 332 000 euro eest.

„Palume jätkuvalt inimestel digiloo keskkonnas oma raviarveid vaadata. Ainult inimene teab, kas ta on arsti poolt kirja pandud teenuseid tegelikult saanud või ei. Meile laekus eelmisel aastal inimestelt mitmeid vihjeid. Me kontrollisime neid ja tegime ka tagasinõudeid,“ nentis Jelena Kont.