Ravikindlustuse blogi

Kuhu liigub meie ühine ravikindlustus?

rain laane

Autor: Vivika Tamra , haigekassa väljaandest Tervisest

Eesti tervishoid toetub solidaarsele ehk ühisele ravikindlustusele, mille abil tagatakse võrdne arstiabi kõigile kindlustatud inimestele. Tervisemurega inimeste arstile pääsemine ei sõltu vanusest, sissetulekust või elukohast, selgitab haigekassa juhatuse esimees Rain Laane.

kulude joonis

Mis on solidaarse ravikindlustuse eelis?

Solidaarse ravikindlustuse suurim eelis on see, et ravi rahastatakse ühiselt maksudest ning arstiabi pakutakse kõigile kindlustatud inimestele võrdselt. Ligipääs arsti juurde, aga ka rohtudele ja operatsioonidele sõltub ainult ravikindlustatud inimese terviseseisundist, mitte tema sissetulekust.

Paljudele inimestele võib meie süsteemist jääda mulje, et arstiabi on justkui tasuta. Arstiabi ei ole tasuta, tegelikult tasub kindlustatud inimeste ravikulude eest haigekassa. Ühise ravikindlustuse abil saavad inimesed raviteenuseid, mille eest nad ise ei oleks paljudel juhtudel võimelised maksma ja jääksid abita.

Toon ühe näite solidaarsuse paremaks ilmestamiseks. Kui praegu ei pruugi Sul vaja minna 4254 eurot maksvat puusaproteesi, saab selle Sinu arvelt keegi, kes seda kohe vajab. Võib juhtuda, et juba homme saad tõsise trauma, mille ravimiseks kasutatakse raha kellegi teise arvelt jällegi Sinu ravimiseks.

Kuidas meie maksud tervishoiu kinni maksavad?

Ligipääs arsti juurde, aga ka rohtudele ja operatsioonidele sõltub ainult ravikindlustatud inimese terviseseisundist, mitte tema sissetulekust.

 

Ühise ravikindlustuse raha tuleb töötavate inimeste palgalt makstud sotsiaalmaksust, millest läheb ravikindlustusse 13%. Ravikindlustusse tehtud sissemaksete eest tasub haigekassa kindlustatud inimeste raviteenuste  eest, hüvitab vajadusel retseptiravimid ja meditsiiniseadmed, maksab ajutise töövõimetuse korral hüvitisi jne.

Tööl käies panustame maksudega ravikindlustusse, mis rahastab lisaks meie endi vajadustele ka nende inimeste arstiabi, kes ei saa praegu ise tervishoiuteenuste eest maksta. Nendeks on näiteks lapsed, pensionärid, töötud ja rasedad. Vanemaks saades või muul ajal abi vajades toetab ühine ravikindlustus jällegi meie vajadusi.

maksud

Miks ei maksa haigekassa kõike kinni ja arsti juurde on järjekorrad?

See on peamiselt rahastuse küsimus. Eestis on alla 633 000 tööl käiva maksumaksja, aga üle 1,2 miljoni ravikindlustatud inimese, kellele peame arstiabi tagama. Nõudlus arstiabi järele on suurem kui haigekassa rahalised võimalused. Seega peame me kõik teatud raviteenuste saamisel arvestama pikemate ravijärjekordadega.

Paraku on ka tööl käivate inimeste osakaal Eestis oluliselt langenud. Kui meie riigi taasiseseisvumise aastal oli Eestis üle 800 000 töötaja, siis viimastel aastatel on tööl käivate ja sotsiaalmaksu maksvate inimeste arv langenud 633 000 juurde. Meie tagasihoidlikust ravikindlustuse eelarvest rahastatav tervishoiuteenuste pakett ei saa kinni maksta kõike iga hinna eest. Reaalsus on see, et kõigis maailma riikides ja kindlustussüsteemides on inimeste soov terviseteenuseid saada alati suurem, kui on rahaliselt võimalik pakkuda.

Nõudlus arstiabi järele on suurem kui haigekassa rahalised võimalused.

 

Kas lisarahastus lahendaks tervishoiu mured?

Ilmselt tahaksid paljud eestimaalased, kaasa arvatud mina, et tervishoiu rahastus ja võimalused suureneksid. See on poliitiliste valikute ja ühiskondliku kokkuleppe küsimus, kuna selle jaoks peab tavaliselt mõnda maksu suurendama. Peame koos mõtlema, millised on meie ühised võimalused olukorras, kus rahvastik vananeb ja tervishoid läheb aina kallimaks. Praegune tervishoiusüsteemi rahastamise mudel ei ole jätkusuutlik ja samamoodi jätkates lõppevad haigekassa reservid vähem kui kümne aasta pärast. Muudatused ja innovatsioon tervishoiusüsteemis on möödapääsmatu ja vajalik!

Samas pole kõiki tervishoiu probleeme võimalik lahendada vaid lisarahastusega. Vaja on keskenduda haiguste ennetamisele ja tervislikule eluviisile, et tervena elatud aastaid oleks rohkem. Ainult tervist hoides on võimalik ennetada haiguseid, mille ravimine on mitu korda kulukam ja koormavam meie ühise tervisekindlustuse rahakotile kui nende ennetamine.

Kuidas peaks tervisesüsteem toimima, kui raha on vähe, aga arstiabi vajadus on suur?

Kõiki tervishoiu probleeme pole võimalik lahendada vaid lisarahastusega, vaja on ka muuta suhtumist tervishoidu.

See küsimus vaevab kõiki maailma tervishoiusüsteeme, ka erakindlustusi. Maksumaksja on tervishoiuks eraldanud piiratud suurusega eelarve, mis ei suuda kogu tervishoidu rahastada. Seetõttu tuleb teha valikuid ja otsustada, mida saame tervishoius maksumaksjatele vastu pakkuda.

Erinevad tervishoiusüsteemid on kokku leppinud väga täpsed reeglid, mille alusel nad otsustavad, mida tervishoius prioriteediks seada, milliseid teenuseid pakkuda ja millise hinnaga. Samuti tuleb kõigil ravikindlustust pakkuvatel tervishoiusüsteemidel otsustada, millised teenused või ka näiteks ravimid ei mahu kindlustuskaitse alla ja seetõttu tuleb nende eest inimestel ise tasuda.

Sellist prioriteetide seadmist ja raha jagamise üle otsustamist nimetatakse ratsioneerimiseks ja see toimub igal tasandil. Riigi poliitika tasandil otsustatakse, kui palju raha läheb SKP-st tervishoiukulude katteks, haigekassa ja nõuandvate komisjonide tasandil tuleb otsustada, milliseid raviteenuseid, ravimeid ja tehnikat elanikkonnale kindlustuse sees pakkuda, või kui suur osa rahast peaks minema eriarstiabile, perearstiabile või haiguste ennetusele.

Eesti ravikindlustussüsteemi kohta võib öelda, et vaatamata suhteliselt vähestele vahenditele on meil olnud võimalik saavutada viimaste aastakümnete jooksul häid tervisetulemusi.

Kuhu liigub meie tervishoid tulevikus?

Meie ühine ravikindlustus ägab praegu elustiilihaiguste koorma all.

 

Oleme alustanud teekonda tervisekassa poole, kus pöörame suurt tähelepanu haigusi ennetavatele ja tervist edendavatele tegevustele. Miks? Sest meie ühine ravikindlustus ägab praegu elustiilihaiguste koorma all, mille on tinginud suitsetamine, alkoholi liigtarbimine, ebatervislik toitumine, vähene liikumine ja stress. Väga paljud elustiilihaigused on ennetatavad.

Vananevas ühiskonnas ongi suurim väljakutse aidata inimestel hoida enda tervist ja ennetada haiguseid, mille ravi eest tasumine on ühist tervisekindlustust jagades meie kõigi kanda. Vanus ja haigus ei pea olema sünonüümid. Ainult koostöös Eesti inimestega saame ennetada rohkem haigusi, olla tervemad ning säästa meie kõigi kulutusi tervisele.