Kontrastsus:

TUGEV TAVALINE
Vali keel

Ravikindlustuse blogi

Inimesi paneb haigekassa klienditoe poole kõige enam pöörduma raha

ravikindlustus

Eelmisel aastal küsis haigekassa klienditoelt (6696630) abi ning nõu sada tuhat inimest, kõige enam helistati infonumbrile küsimustega, mis puudutasid raha ehk haigushüvitisi. 

Kõige rohkem taheti teada, millal ja kui palju inimene rahvakeeli „haigusraha“ saab ning vastust kuuldes päriti sageli, et miks nii vähe. Veel kuulus populaarseimate päringute sekka ravikindlustuse kehtivusega seotud küsimused ning samuti uuriti Euroopa ravikindlustuskaardi võimaluste kohta.

Haigekassa klienditeeninduse juht Maris Liitmäe rääkis, et kõige olulisem küsimustering on aasta aastalt jäänud samaks, inimesi huvitab ikka haigusraha kättesaamise aeg ja summa. Haigekassa maksab nelja liiki töövõimetushüvitisi  - haigushüvitist, hooldushüvitist, sünnitushüvitist ja lapsendamishüvitist. Kui inimene pole hüvitist õigeks ajaks kätte saanud,  saab seda oodatust vähem või riigiportaalis haigusraha kohta kuvatav info tekitab küsimusi, hakkavad infotelefoni töötajad koos helistajaga põhjusesse süvenema, Täpsemat infot on võimalik saada kohe kõne ajal, kui helistaja on ennast  autentinud. Selline isikustatud nõustamise teenus on haigekassas Smart-ID või mobiil-ID kasutajatele juba mõnda aega olemas. Muudel juhtudel tuleb meie poole pöörduda allkirjastatud järelepärimisega.

Üsna sageli selgub, et inimesel pole pangakontot või kontornumber on vale, samuti on üllatuslikult paljude inimeste kontod arestitud ja esimesena saab raha hoopis kohtutäitur. „Kui hüvitise summast rääkida, siis üks põhjus on väiksema hüvitise korral tõsiasi, et inimese palga pealt pole makstud makse. Kuna hüvitised arvestatakse tasutud sotsiaalmaksu pealt, ei tohiks inimesed ümbrikupalgaga nõus olla, sest eriti pikemaajalise haigestumise korral võib see valusalt rahakoti pihta lüüa,“ selgitas Liitmäe.    

Aastast aastasse on haigekassasse pöördumiste arv kahanenud, sest väga palju infot on veebilehel, retseptid on digitaalsed ning hamba- ning täiendava ravimihüvitise puhul arveldab haigekassa hambaraviettevõtete ja apteekidega taustal automaatselt. Tegemist on inimese jaoks mitterahalise hüvitisega, ehk haigekassa maksab, aga inimene ei pea teenuse saamiseks ise arveldamisega tegelema.

Liitmäe sõnul aga ei tähenda väiksem pöördumiste arv, et tööd vähem oleks. „Näeme, et helistatakse ja esindustesse tullakse vähem, aga seevastu on nõustamise aeg pikem.. Inimesed vajavad rohkem nõu, sest küsimuste sisu on läinud keerulisemaks. Kasvab e-posti teel esitatavate küsimuste ja dokumentide arv. Samuti on juurde tulnud kodulehe vestlusaknasse lisatud küsimused ning haigekassa klienditugi vastab inimeste ka neile päringutele, mida inimesed kirjutavad haigekassa Facebooki sõnumitesse.“

Sageli on eakamatel inimestel vaja täpsemat juhendamist, kuidas e-teenustega toimetada, lisas klienditeeninduse juht. Pole harvad korradki, kus tuleb inimese muret kuulata ja teda lihtsalt trööstida, sest tervisemure on inimese jaoks sageli kõige suurem. Teinekord ei olegi asi niivõrd tervishoiuteenuses, kui inimese ja arsti või haigla omavahelises suhtlemisoskuses. „Eks see tõde on, et ega meie poole suures õnnes pöörduta, kui inimene juba võtab vaevaks helistada, kirjutada või kohale tulla, siis on tal ikka mure.“

Kui teinekord helistavad pahased inimesed ja nõuavad kohe pääsu arstile, on neidki, kes tänavad hea süsteemi eest. „Nii mõnedki mujal riikides elanud inimesed ütlevad, et Eestis on väga hästi  ravikindlustus inimestele tagatud ja pole need järjekorradki arvestades seda, et väga paljud teenused katab haigekassa, ülearu pikad,“ lisas Liitmäe.