Kontrastsus:

TUGEV TAVALINE
Vali keel

Arstiabi Euroopas töötajale

pilt

Mitmel juhul jääb välisriigis töötades inimese kindlustajariigiks siiski Eesti. See tähendab, et teises riigis elades hakkavad need isikud saama seal igasugust arstiabi võrdsetel tingimustel sealsete kindlustatutega, kuid kindlustajariigina maksab Eesti teisele riigile nende isikute ravikulude eest. Välisriigis ravi saamiseks on võimalik taotleda vormi E106 või S1, olenevalt sellest, kas tegu on piirialatöötaja, Eestist teise EL liikmesriiki lähetatud töötaja või mitmes riigis töötajaga.

Juhime tähelepanu, et alates 01.02.2015 ei edasta Sotsiaalkindlustusamet haigekassale enam töötajatele väljastatud vormide A1 koopiaid (kohaldatavat seadusandlust puudutav tõend), mis on vajalikud vormi E106/S1 väljastamiseks. Vormi E106/S1 saamiseks tuleb isikul või tema tööandjal esitada haigekassale avaldus, mille blanketid leiab haigekassa kodulehelt

Nende vormidega on töötajal ja vajadusel ka tema pereliikmetel võimalik saada arstiabi teises riigis viibides võrdselt selles riigis elavate inimestega.

Lähetatud töötaja

Eestist teise EL liikmesriiki lähetatud töötajad

Eestist teise EL liikmesriiki lähetatud töötajadpeab tööandja eelnevalt  registreerima Sotsiaalkindlustusametis. Sotsiaalkindlustusamet väljastab iga töötaja kohta eraldi tõendi A1 (kohaldatavat seadusandlust puudutav tõend). Töötaja pikaajaliste lähetuste korral, mis kestavad kauem kui 6 (kuus) kuud, saab töötaja ise või tema tööandja haigekassast taotleda vormi E106/S1 - avalduse blanketid.

See vorm annab töötajale õiguse registreerida end lähetusriigi ravikindlustussüsteemi ja pärast vormi registreerimist on lähetatud töötajal õigus saada lähetusriigis arstiabi samadel tingimustel sealsete kindlustatutega (arstiabi ulatus on laiem kui lihtsalt koheselt vajaminev arstiabi, mida saadakse Euroopa ravikindlustuskaardi alusel).

Inimese kindlustajariik on sel juhul ikka lähetajariik - Eesti.

Näiteks töötaja lähetatakse Eestist Prantsusmaale tööle - isiku kindlustajariigiks jääb Eesti, kuna isiku tööandja on Eestis ja tema palgalt makstav sotsiaalmaks laekub Eestisse. Lähetatud töötajal on õigus saada raviteenust Prantsusmaal vastavalt sealsetele õigusaktidele, kuid tema ravikulud korvab hiljem Prantsusmaale Eesti.

Vorm E106/S1 saadetakse avalduses näidatud aadressile. Alla 6 (kuue) kuulise lähetuse puhul vormi E106/S1 ei väljastata. Sellisel juhul peaks lähetatu tellima Euroopa ravikindlustuskaardi, millega saab töökohariigis vajaminevat arstiabi nagu sealne kindlustatu (st omaosalustasud tuleb endal maksta). Ka vormi E106/S1 omanikel tuleb enne lähetusse minekut taotleda Eesti Haigekassast Euroopa ravikindlustuskaart. Kaardi alusel saab inimene vajaminevat arstiabi EL liikmesriigis, kuhu ta ei ole vormiga E106/S1 tööle lähetatud, vaid kus ta näiteks veedab oma puhkust. 

Pereliikmed

Kui pikaajalises lähetuses viibiv töötaja võtab teise riiki kaasa oma ülalpeetavad pereliikmed, siis kannab nende nimed vormile E106/S1 lähetusriigi pädev asutus. Pärast vormi registreerimist on ka pereliikmetel teises liikmesriigis elades õigus arstiabile võrdselt sealsete kindlustatutega.

Kes maksab pikemaajalise lähetuse korral töövõimetushüvitist?

Lähetatud töötaja on küll teises riigis tööl, kuid tema maksud laekuvad endiselt Eestisse ja tema kindlustajariik on Eesti. Haigus- ja sünnitushüvitist maksab lähetatud töötajale Eesti Haigekassa vastavalt Ravikindlustuse seadusele.

Teistest EL liikmesriikidest Eestisse lähetatud töötajad (vorm E106/S1)

Eestisse pikemaks ajaks tööle lähetatud isikutel, kes elavad siin elamisõiguse alusel, on õigus saada siin igasugust arstiabi võrdselt Eesti Haigekassa kindlustatutega juhul, kui neil on kaasas oma koduriigist väljastatud vorm E106 või S1.

Vorm E106 või S1 tuleb Eesti Haigekassas registreerida. Selleks tuleb vormid (2 eksemplari) tuua või saata postiga haigekassa klienditeenindusbüroosse. Vormide juurde palume lisada täidetud avalduse "Avaldus EL pensionäri (E121/S1) või lähetatud töötaja (E106/S1) ning nende pereliikmete registreerimiseks", kuhu on vajadusel märgitud ka pereliikmed, kes töötajaga Eestis elavad ning kellel muul alusel kindlustust ei ole.

Eesti seadusandluse kohaselt loetakse pereliikmeks ja saavad koos lähetatud töötajaga Eestis ravikindlustuse:

  • alla 19a lapsed;
  • ühte alla 8a või kolme alla 16a last kasvatav mittetöötav abikaasa;
  • abikaasa, kellel on pensionieani vähem kui 5a.

Kui vorm on registreeritud ning ravikindlustus kehtiv, teavitatakse isikut sellest kirjalikult. Eestis arsti juures käies tuleb näidata isikut tõendavat dokumenti, millel on Eesti isikukood. Euroopa ravikindlustuskaardi väljastab isikule kindlustajariik ning kaardi alusel saab inimene vajaminevat arstiabi EL liikmesriigis, kuhu ta ei ole vormiga E106 tööle lähetatud, vaid kus ta näiteks veedab oma puhkust.

Pereliikmed

Kui Eestisse lähetatud töötaja võtab kaasa oma pereliikmed, siis pärast vormi registreerimist haigekassas on ka pereliikmetel Eestis elades õigus arstiabile võrdselt siin elavate kindlustatutega.

Kes maksab pikemaajalise lähetuse korral töövõimetushüvitist?

Töövõimetushüvitist jääb maksma isiku koduriik ehk riik, mis on väljastanud vormi E106 või S1.

Töötaja alalise elukohaga teises EL liikmesriigis

Piirialatöötaja

Piirialatöötaja on isik, kes töötab või tegutseb FIE-na ühes liikmesriigis ja elab mõnes teises liikmesriigis, kuhu ta korrapäraselt naaseb iga päev või vähemalt kord nädalas.

Selleks, et piirialatöötaja saaks Eestist vormikohase tõendi E106/S1 tuleb esitada Eesti Haigekassale avaldus. Avalduse menetlemisel võib Eesti Haigekassa üksikasjade väljaselgitamiseks küsida isiku töölepingu koopiat, piletite koopiaid vms, mis võib tõendada isiku iganädalast piiriületust.

Näiteks kui isik töötab Eestis, kuid vähemalt korra nädalas sõidab Soome oma pere juurde, siis jääb selle isiku kindlustajariigiks Eesti, kuna isiku tööandja on Eestis ja tema palgalt makstav sotsiaalmaks jääb laekuma Eestisse.

Eesti Haigekassa poolt väljastatud vorm E106/S1 annab isikule õiguse registreerida end elukohariigi ravikindlustussüsteemi. See tähendab, et piirialatöötajal on õigus saada raviteenust samadel tingimustel sealsete kindlustatutega vastavalt elukohariigi õigusaktidele, kuid tema ravikulud korvab hiljem elukohariigile Eesti (arstiabi ulatus on laiem kui vajaminev arstiabi, mida saadakse Euroopa ravikindlustuskaardi alusel).

Vormi E106/S1 omanikel on võimalik taotleda Eesti Haigekassast Euroopa ravikindlustuskaart. Kaardi alusel saab inimene vajaminevat arstiabi riigis, kus ta ei ole vormiga E106/S1 registreeritud, vaid kus ta näiteks veedab oma puhkust või on lühiajalises lähetuses.

Pereliikmed

Kui piirialatöötajaga elavad koos ülalpeetavad pereliikmed, kellel puudub elukohariigis ravikindlustus, siis kannab nende nimed vormile E106 elukohariigi pädev asutus. Pärast vormi registreerimist on ka pereliikmetel teises liikmesriigis elades õigus arstiabile võrdselt sealsete kindlustatutega.

Kes maksab piirialatöötajale töövõimetushüvitist?

Piirialatöötaja, kes töötab Eestis, kuid elab teises liikmesriigis kuulub Eesti sotsiaalkindlustussüsteemi ning tema kindlustajariik on Eesti ning sellest tulenevalt maksab haigus- ja sünnitushüvitist piirialatöötajale Eesti Haigekassa vastavalt Ravikindlustuse seadusele.

Lapsehoolduspuhkusel olev lapsevanem, kes elab teises EL liikmesriigis

Isikul, kellel on Eesti tööandjaga sõlmitud tööleping, kuid kes viibib alla 3-aastase lapsega lapsehoolduspuhkusel ja kes perekondlikel põhjustel on alaliselt asunud elama teise EL liikmesriiki, on võimalik taotleda Eesti Haigekassast vormikohast tõendit E106/S1. Selleks tuleb saata Eesti Haigekassale avaldus.

Näide: Isikul on sõlmitud tööleping Eesti tööandjaga ning peale rasedus-, sünnituslehte jääb ema lapsehoolduspuhkusele ja kolib alaliselt elama oma lapse isa juurde, kes töötab Prantsusmaal. Selleks, et saada EHK-st vorm E106/S1, peab ema alaline elukoht Eesti rahvastikuregistri alusel olema teises EL liikmesriigis ja tema ravikindlustus tööandja poolt peatatud.

EHK poolt väljastatud vorm E106/S1 annab isikule õiguse registreerida end elukohariigi ravikindlustussüsteemi. See tähendab,  et  isikul on õigus saada raviteenust samadel tingimustel elukohariigi kindlustatutega vastavalt elukohariigi õigusaktidele, kuid tema ravikulud korvab hiljem elukohariigile Eesti (arstiabi ulatus on laiem kui vajaminev arstiabi, mida saadakse Euroopa ravikindlustuskaardi alusel).

Vormi E106/S1omanikel on võimalik taotleda Eesti Haigekassast Euroopa ravikindlustuskaart. Kaardi alusel saab inimene vajaminevat arstiabi riigis, kus ta ei ole vormiga E106/S1 registreeritud, vaid kus ta näiteks veedab oma puhkust.

Pereliikmed

Kui isikuga elavad koos ülalpeetavad pereliikmed, kellel puudub elukohariigis ravikindlustus, siis kannab nende nimed vormile E106 elukohariigi pädev asutus. Pärast vormi registreerimist on ka pereliikmetel teises liikmesriigis elades õigus arstiabile võrdselt sealsete kindlustatutega.

Töötaja ja pereliikmed eri riikides

Eestis elava ja töötava isiku pereliikmed, kes elavad teises EL liikmesriigis

Kui inimene asub elama ja tööle Eestisse (tema sotsiaalmaks hakkab laekuma Eestisse ning ta saab siin töötajana ravikindlustuse), kuid tema ülalpeetavad pereliikmed jäävad elama mõnda teise EL liikmesriiki, kus neil puudub ravikindlustus, siis saab töötaja oma pereliikmete jaoks taotleda Eesti Haigekassast vormi E109/S1.

Et pereliikmed saaksid oma elukohariigis vormi E109/S1 alusel ravikindlustuse, tuleb toimida järgmiselt:

  1. Töötaja esitab Eesti Haigekassale avalduse vormi E109 saamiseks, kuhu ta märgib need pereliikmed, kelle jaoks vormi vaja on.

  2. Pärast kindlustuse ning elukohaandmete kontrollimist edastab haigekassa vormid töötaja pereliikmetele ning viimased peaksid vormid edastama oma koduriigi ravikindlustusasutusele, kus vormid registreeritakse.

  3. Euroopa ravikindlustuskaardi saavad Eesti Haigekassalt vormi E109/S1 saanud pereliikmed Eesti Haigekassast. Euroopa ravikindlustuskaardi alusel saadavate hüvitiste ning kaardi tellimise kohta saate lähemalt lugeda meie kodulehelt

Näidis

  • Pawel, kes on pärit Poolast ja kelle pere jäi sinna elama, asus tööle Eestis ning omab siin ka ravikindlustust. Tema abikaasa, Marta, elab Poolas, kuid ei tööta seal. Juhul kui Pawel töötaks Poolas, oleks Martal õigus seal ravikindlustusele ning sellest tulenevalt on vastavalt Euroopa Liidus kehtivale määrusele 883/2004 Martal õigus saada seal ravikindlustus Euroopa Liidu liikmesriigis töötava isiku ülalpeetava abikaasana. Selleks peab Pawel pöörduma Eesti Haigekassa poole ja taotlema meilt vormi E109/S1. Vorm E109 /S1edastatakse Martale, kes peab sellega pöörduma Poola ravikindlustusasutuse poole, kes registreerib vormi. Kui Marta soovib minna reisima mõnda teise EL liikmesriiki, siis selleks, et tõendada oma õigust saada seal viibimise jooksul vajaminevat arstiabi, peab Marta kaasa võtma Euroopa ravikindlustuskaardi, mille ta saab tellida Eesti Haigekassast.

Teises EL liikmesriigis töötava isiku Eestis elavad pereliikmed

Kui inimene läheb tööle teise EL liikmesriiki (tema sotsiaalmaks hakkab laekuma teise riiki ning ta saab teise EL riigi kindlustuse), kuid tema ülalpeetavad pereliikmed jäävad Eestisse, siis saavad pereliikmed Eesti Haigekassas kindlustuse pärast uue töökohariigi väljastatud vormikohase tõendi registreerimist. Selleks peab töötaja oma töökohariigi pädevalt asutuselt taotlema Eestisse jäänud pereliikmete jaoks vormi E109 või S1, mis tuleb saata registreerimiseks Eesti Haigekassasse. Pärast vormi registreerimist saavad pereliikmed kindlustuskaitse. Eesti Haigekassa saadab pereliikmetele ka sellekohase teate.

Ülalpeetavaks pereliikmeks ravikindlustusseaduse mõistes on järgmised isikud:

  • kindlustatud isiku ülalpeetav abikaasa, kellel on vanaduspensionieani vähem kui 5 aastat

  • kindlustatud isiku ülalpeetav abikaasa, kes kasvatab vähemalt ühte alla 8-aastast last või 8-aastast last kuni I klassi lõpetamiseni või vähemalt kolme alla 16-aastast last ning kelle abikaasa on EL liikmesriigis kindlustatud töötajana.

Euroopa ravikindlustuskaardi saavad vormi E109 või S1 alusel kindlustatud isikud asutuselt, kus töötav isik kindlustatud on. Euroopa ravikindlustuskaardi alusel saadavatest hüvitistest saate lähemalt lugeda meie kodulehelt.

Näidis

Toomas asus tööle Soomes ning omab seal ka ravikindlustust. Tema abikaasa, Maarika, elab Eestis. Maarika ei tööta vaid kasvatab paari 5-aastast last. Sellest tulenevalt on vastavalt Euroopa Liidus kehtivale määrusele 883/2004 Maarikal õigus saada siin ravikindlustus Euroopa Liidu liikmesriigis töötava isiku ülalpeetava abikaasana. Selleks peab Toomas pöörduma Soome pädeva asutuse Kansaneläkelaitose (edaspidi KELA) poole ja taotlema sealt vormi E109 või S1. Vorm E109 või S1 tuleb koos haigekassa kodulehel oleva avaldusega edastada Eesti Haigekassale.

Haigekassa registreerib vormi ning teavitab isikut sellest kirjalikult. Kui Maarika soovib minna reisima mõnda teise EL liikmesriiki, siis selleks, et tõendada oma õigust saada seal viibimise jooksul vajaminevat arstiabi, peab Maarika kaasa võtma Euroopa ravikindlustuskaardi. Selle saab Maarika tellida KELA-st.

Töövõimetuslehe vormid E115 ja E116

Kui Euroopa Liidu liikmesriigi vastav asutus hakkab Eestis vajaminevat ravi saanud või plaanilisel ravil viibinud Euroopa Liidu liikmesriigis kindlustatud patsiendi haigushüvitist välja maksma, võib asutus vajada lisainfot vormidel E116 ja E115. 

Nende vormide saamiseks peab patsient:

  • paluma teda Eestis ravinud arstil täita vormi E116, mille leiab siit.
  • esitama E116 vormi koos taotlusega (avaldus töövõimetushüvitise vormide E115 ja E116 saamiseks) haigekassale.

Vormil E116 peab inimese raviarst ära täitma väljad 3, 4, ja 5 (kindlasti tuleb lisada oma tempel välja 4 juurde). Kui vorm on täidetud, siis palume saata selle posti teel Eesti Haigekassa Pärnu aadressil Suur-Jõe 63, Pärnu 80042. Seejärel täidab haigekassa vormil E116 ära 1., 2. ja 8. lahtri ning lisab vormi E115.

Kui tekib küsimusi vormi täitmise kohta, palume pöörduda Eesti Haigekassa poole telefonil 443 0237 või e-posti aadressil info [at] haigekassa.ee.

Välisriigis väljastatud töövõimetusleht

Haigekassa maksab Eestis ravikindlustatud inimesele ajutise töövõimetuse hüvitist ka välisriigi arsti välja antud haigestumist tõendava dokumendi alusel.

Välisriigi arsti kirjutatud haigestumist tõendav dokument tuleb esitada tööandjale, kes lisab sinna tööandja tõendi.

Haigekassas on igal kindlustatul hüvitise saamiseks ainult üks arvelduskonto, mida saab kontrollida riigiportaalis eesti.ee või klienditelefonil 669 6630. Kõik ülekanded tehakse viimati esitatud arvelduskontole.

Haigekassa nõudmisel tuleb välisriigi arsti väljastatud tõendile lisada vandetõlgi kinnitatud tõlge eesti keelde. Tõendi tõlkimise kulud kannab kindlustatu.

 

Kindlustusperioodide tõendamine - vorm E104

Vorm E 104 väljastatakse inimesele avalduse alusel.
1. Avaldusega saab taotleda haigekassas kehtivate kindlustusperioodide tõendit.
2. Avaldusega saab taotleda haigekassas lõppenud kindlustusperioodide tõendit.

Tähelepanu!

Avalduse esitamisel saab haigekassalt taotleda teatud kindlustuste lõpetamist:

  • laps
  • pensionär
  • ülalpeetav abikaasa
  • rase
  • välisriigi üliõpilane

Haigekassa ei lõpeta muul alusel kindlustusi (nt töötaja, lapsehooldustasu saav inimene). Sellisel juhul peab inimene pöörduma kõigepealt selle asutuse poole, kes on ta kindlustanud ja taotlema sealt oma kindlustuse lõpetamist. Nt töötaja tööandja, puudega isiku hooldaja kohaliku omavalitsuse ja lapsehooldustasu saav inimene sotsiaalkindlustusameti poole.

Avaldus saatke või viige klienditeenindusbüroosse, kus sellele märgitud isikute ravikindlustus vajadusel lõpetatakse. Vastavalt rahvastikuregistri seadusele tuleb teise EL liikmesriiki elama asumise korral oma uuest elukohast teavitada ka rahvastikuregistrit.

Haigekassa ei saa ülaltoodud ravikindlustusi lõpetada enne, kui vastavasisuline märge on rahvastikuregistris olemas!

Klienditeenindusbüroo saadab vormi E 104 avalduses märgitud aadressile.

Oma ravikindlustuse kehtivust saate kontrollida, helistades haigekassa klienditelefonile 669 6630 (E-R 8.30-16.30).

Avaldus vormikohase tõendi E 104 saamiseks