Kontrastsus:

TUGEV TAVALINE
Vali keel

Arstiabi Euroopas töötajale

pilt

Kui Eesti Haigekassas kindlustatud inimene töötab Eesti tööandja heaks mõnes teises Euroopa riigis või viibib seal üle kuue kuu kestvas töölähetuses, siis jääb tema kindlustajariigiks siiski Eesti. See tähendab, et teises riigis elades hakkab ta saama seal igasugust arstiabi võrdsetel tingimustel sealsete kindlustatutega, kuid kindlustajariigina maksab Eesti teisele riigile tema ravikulude eest.

Välisriigis arstiabi saamiseks peab inimene või tema tööandja taotlema  tõendi S1, olenevalt sellest, kas tegu on piirialatöötaja, Eestist teise Euroopa Liidu liikmesriiki, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriiki või Šveitsi lähetatud töötaja või mitmes riigis töötajaga.

  • Piirialatöötaja – Eesti tööandja poolt kindlustatud inimene, kes töötab Eestis, kuid kes naaseb oma Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis asuvasse elukohariiki vähemalt üks kord nädalas.
  • Lähetatud töötaja – Eesti tööandja poolt kindlustatud inimene, kes saadetakse pikaajalisse lähetusse (üle kuue kuu) teise Euroopa Liidu liikmesriiki, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriiki või Šveitsi.
  • Mitmes riigis töötaja – Eestis kindlustatud inimene, kes töötab Eesti tööandja heaks kahes või enamas Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis kuid kes ei tööta elukohariigis.

Tõendi S1 saamiseks tuleb inimesel või tema tööandjal esitada haigekassale avaldus, mille blanketid leiab haigekassa kodulehelt

Nende tõenditega on töötajal ja vajadusel ka tema pereliikmetel võimalik saada arstiabi teises riigis viibides võrdselt selles riigis elavate inimestega.

Lähetatud töötaja

Eestist teise Euroopa riiki lähetatud töötajad

Lähetatud töötaja on Eesti tööandja poolt kindlustatud inimene, kes saadetakse pikaajalisse lähetusse (üle kuue kuu) teise Euroopa Liidu liikmesriiki, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriiki või Šveitsi.

Eestist teise Euroopa riiki lähetatud töötajad peab tööandja eelnevalt  registreerima sotsiaalkindlustusametis. Sotsiaalkindlustusamet väljastab iga töötaja kohta tõendi A1 (kohaldatavat seadusandlust puudutav tõend). Töötaja pikaajaliste lähetuste korral, mis kestavad kauem kui kuus kuud, saab töötaja ise või tema tööandja taotleda haigekassast tõendi S1 – avalduse blanketid.

See tõend annab töötajale õiguse registreerida end lähetusriigi ravikindlustussüsteemi ja pärast tõendi registreerimist on lähetatud töötajal õigus saada lähetusriigis arstiabi samadel tingimustel sealsete kindlustatutega (arstiabi ulatus on laiem kui lihtsalt kohe vajaminev arstiabi, mida saadakse Euroopa ravikindlustuskaardi alusel). Inimese kindlustajariik on sel juhul ikka lähetajariik – Eesti.

Näide: töötaja lähetatakse Eestist Prantsusmaale tööle – tema kindlustajariigiks jääb Eesti, kuna inimese tööandja on Eestis ja tema palgalt makstav sotsiaalmaks laekub Eestisse. Lähetatud töötajal on õigus saada raviteenust Prantsusmaal vastavalt sealsetele õigusaktidele, kuid tema ravikulud korvab Prantsusmaale Eesti.

Tõend S1 saadetakse avalduses näidatud aadressile. Alla kuue kuu kestva lähetuse puhul tõendit S1 ei väljastata. Sellisel juhul peaks lähetatu tellima Euroopa ravikindlustuskaardi, millega saab töökohariigis vajaminevat arstiabi nagu sealne kindlustatu (omaosalustasud tuleb endal maksta). Ka tõendi S1 omanikel tuleb enne lähetusse minekut taotleda Eesti Haigekassast Euroopa ravikindlustuskaart. Kaardi alusel saab inimene vajaminevat arstiabi teises Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis kuhu ta ei ole tõendiga S1 tööle lähetatud, vaid kus ta näiteks veedab oma puhkust. 

Pereliikmed

Kui pikaajalises lähetuses viibiv töötaja võtab teise riiki kaasa enda ülalpeetavad pereliikmed siis on eespool nimetatud pereliikmetel õigus tõendile S1. Uue elukohariigi seadused määravad, keda loetakse pereliikmeks ning kellel on õigus hüvitistele. Teise riigi pädev asutus otsustab, kas ta registreerib pereliikmele väljastatud tõendi S1 või mitte. Tõendit S1 taotleb iga isik endale ja oma pereliikmele eraldi. Pärast tõendi registreerimist on ka pereliikmetel teises liikmesriigis elades õigus arstiabile samadel tingimustel sealsete kindlustatutega.

Kes maksab pikemaajalise lähetuse korral töövõimetushüvitist?

Lähetatud töötaja on küll teises riigis tööl, kuid tema maksud laekuvad endiselt Eestisse ja tema kindlustajariik on Eesti. Haigus- ja sünnitushüvitist maksab lähetatud töötajale Eesti Haigekassa vastavalt ravikindlustuse seadusele.

Teistest Euroopa riikidest Eestisse lähetatud töötajad (tõend S1)

Eestisse pikemaks ajaks tööle lähetatud inimestel, kes elavad siin elamisõiguse alusel, on õigus saada Eestis igasugust arstiabi võrdselt Eesti Haigekassas kindlustatutega juhul, kui neil on kaasas oma koduriigist väljastatud tõend S1.

Tõend S1 tuleb Eesti Haigekassas registreerida. Selleks tuleb tõend tuua või saata postiga haigekassa klienditeenindusbüroosse. Tõendite juurde palume lisada täidetud avalduse " Avaldus teises EL-i liikmesriigis kindlustatud isiku ja/või tema pereliikmete registreerimiseks".

Pereliikmed

Eesti seadusandluse kohaselt loetakse pereliikmeks, kes saavad koos lähetatud töötajaga Eestis ravikindlustuse:

  • alla 19-aastased lapsed;
  • ühte alla 8-aastast või kolme alla 16-aastast last kasvatav mittetöötav abikaasa;
  • abikaasa, kellel on pensionieani vähem kui 5 aastat.

Kui tõend S1 on registreeritud ning ravikindlustus kehtiv, teavitatakse inimest sellest kirjalikult. Eestis arsti juures käies tuleb näidata isikut tõendavat dokumenti, millel on Eesti isikukood. Euroopa ravikindlustuskaardi väljastab inimesele tema kindlustajariik ja kaardi alusel saab ta vajaminevat arstiabi teises Euroopa riigis, kuhu ta ei ole tõendiga S1 tööle lähetatud, vaid kus ta näiteks veedab oma puhkust.

Kes maksab pikemaajalise lähetuse korral töövõimetushüvitist?

Töövõimetushüvitist jääb maksma inimese koduriik ehk riik, mis on väljastanud tõendi S1.

Töötaja alalise elukohaga teises EL liikmesriigis

Piirialatöötaja

Piirialatöötaja on inimene, kes töötab või tegutseb FIE-na ühes Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis ja elab mõnes teises eelnimetatud riigis, kuhu ta korrapäraselt naaseb iga päev või vähemalt kord nädalas.

Selleks, et piirialatöötaja saaks Eestist  tõendi S1, tuleb esitada Eesti Haigekassale avaldus. Avalduse menetlemisel võib Eesti Haigekassa üksikasjade väljaselgitamiseks küsida inimese töölepingu koopiat, piletite koopiaid vms, mis võib tõendada tema iganädalast piiriületust.

Näiteks kui inimene töötab Eestis, kuid vähemalt korra nädalas sõidab Soome oma pere juurde, siis jääb tema kindlustajariigiks Eesti, kuna ta tööandja on Eestis ja tema palgalt makstav sotsiaalmaks laekub Eestisse.

Eesti Haigekassa väljastatud tõend S1 annab inimesele õiguse registreerida end elukohariigi ravikindlustussüsteemi. See tähendab, et piirialatöötajal on õigus saada raviteenust samadel tingimustel sealsete kindlustatutega vastavalt elukohariigi õigusaktidele, kuid tema ravikulud korvab hiljem elukohariigile Eesti (arstiabi ulatus on laiem kui vajaminev arstiabi, mida saadakse Euroopa ravikindlustuskaardi alusel).

Tõendi S1 omanikel on võimalik taotleda Eesti Haigekassast Euroopa ravikindlustuskaarti. Kaardi alusel saab inimene vajaminevat arstiabi riigis, kus ta ei ole tõendiga S1 registreeritud, vaid kus ta näiteks veedab oma puhkust või on lühiajalises lähetuses.

Pereliikmed

Kui piirialatöötajaga elavad koos ülalpeetavad pereliikmed, kellel puudub elukohariigis ravikindlustus siis on neil õigus S1 tõendile. Igale pereliikmele väljastatakse eraldi tõend S1 ning elukohariigi pädev asutus registreerib selle või mitte. Elukohariigi seadused määravad, keda loetakse pereliikmeks. Pärast tõendi registreerimist on ka pereliikmetel teises liikmesriigis elades õigus arstiabile võrdselt sealsete kindlustatutega.

Kes maksab piirialatöötajale töövõimetushüvitist?

Piirialatöötaja, kes töötab Eestis, kuid elab teises liikmesriigis, kuulub Eesti sotsiaalkindlustussüsteemi ja tema kindlustajariik on Eesti. Sellest tulenevalt maksab haigus- ja sünnitushüvitist piirialatöötajale Eesti Haigekassa vastavalt ravikindlustuse seadusele.

Lapsehoolduspuhkusel olev lapsevanem, kes elab teises  Euroopa riigis

Inimesel, kel on Eesti tööandjaga sõlmitud tööleping, kuid kes viibib alla kolmeaastase lapsega lapsehoolduspuhkusel ja kes on perekondlikel põhjustel alaliselt asunud elama teise Euroopa Liidu liikmesriiki, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriiki ja Šveitsi on võimalik taotleda Eesti Haigekassast tõend S1. Selleks tuleb saata Eesti Haigekassale avaldus.

Näide: Annal on sõlmitud tööleping Eesti tööandjaga. Pärast rasedus- ja sünnituspuhkust jääb Anna lapsehoolduspuhkusele ja kolib alaliselt elama oma lapse isa juurde, kes töötab Prantsusmaal. Selleks, et saada Eesti Haigekassast tõend S1, peab Anna alaline elukoht Eesti rahvastikuregistri alusel olema teises EL-i liikmesriigis ja tema ravikindlustus tööandja poolt peatatud.

 

Eesti Haigekassa väljastatud tõend  S1 annab Annale õiguse registreerida end elukohariigi ehk selle näite puhul Prantsusmaa ravikindlustussüsteemi. See tähendab,  et tal on õigus saada raviteenust samadel tingimustel elukohariigi kindlustatutega vastavalt elukohariigi õigusaktidele, kuid tema ravikulud korvab hiljem elukohariigile Eesti (arstiabi ulatus on laiem kui vajaminev arstiabi, mida saadakse Euroopa ravikindlustuskaardi alusel).

Tõendi S1omanikel on võimalik taotleda Eesti Haigekassast Euroopa ravikindlustuskaart. Kaardi alusel saab inimene vajaminevat arstiabi riigis, kus ta ei ole tõendiga S1 registreeritud, vaid kus ta näiteks veedab oma puhkust.

Pereliikmed

Kui inimesega elavad koos ülalpeetavad pereliikmed, kellel puudub elukohariigis ravikindlustus siis on neil õigus S1 tõendile. Igale pereliikmele väljastatakse eraldi tõend S1 ning elukohariigi pädev asutus registreerib selle või mitte. Elukohariigi seadused määravad, keda loetakse pereliikmeks.  Pärast tõendi registreerimist on ka pereliikmetel teises liikmesriigis elades õigus arstiabile võrdselt sealsete kindlustatutega.

Töötaja ja pereliikmed eri riikides

Eestis elava ja töötava isiku pereliikmed, kes elavad teises EL liikmesriigis

Kui inimene asub elama ja tööle Eestisse (tema sotsiaalmaks hakkab laekuma Eestisse ning ta saab siin töötajana ravikindlustuse), kuid tema ülalpeetavad pereliikmed jäävad elama mõnda teise Euroopa Liidu liikmesriiki, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriiki või Šveitsi, kus neil puudub ravikindlustus, siis saab töötaja oma pereliikmete jaoks taotleda Eesti Haigekassast tõendit S1.

Selleks, et pereliikmed saaksid oma elukohariigis tõendi S1 alusel ravikindlustuse, tuleb toimida järgmiselt:

  1. Töötaja esitab Eesti Haigekassale avalduse tõendi S1 saamiseks. Igale pereliikmele esitatakse eraldi avaldus tõendi S1 saamiseks.
  2. Pärast kindlustuse ja elukohaandmete kontrollimist edastab haigekassa tõendid töötaja pereliikmetele ning viimased peaksid tõendid registreerima oma koduriigi ravikindlustusasutuses.
  3. Euroopa ravikindlustuskaardi saavad Eesti Haigekassalt tõendi S1 saanud pereliikmed Eesti Haigekassast. Euroopa ravikindlustuskaardi alusel saadavate hüvitiste ja kaardi tellimise kohta saab lähemalt lugeda meie kodulehelt
  • Pawel, kes on pärit Poolast ja kelle pere jäi sinna elama, asus tööle Eestis ning tal on siin ka ravikindlustus. Tema abikaasa, Marta, elab Poolas, kuid ei tööta seal. Juhul kui Pawel töötaks Poolas, oleks Martal seal õigus ravikindlustusele. Sellest tulenevalt on Martal õigus vastavalt Euroopa Liidus kehtivale määrusele 883/2004 saada Poolas ravikindlustus Euroopa Liidu liikmesriigis töötava inimese ülalpeetava abikaasana. Selleks peab Pawel pöörduma Eesti Haigekassa poole ja taotlema tõendit S1. Tõend  S1edastatakse Martale, kes peab sellega pöörduma Poola ravikindlustusasutuse poole, kes registreerib tõendi. Kui Marta soovib minna reisima mõnda teise EL-i liikmesriiki, siis selleks, et tõendada oma õigust saada seal viibimise jooksul vajaminevat arstiabi, peab Marta kaasa võtma Euroopa ravikindlustuskaardi, mille ta saab tellida Eesti Haigekassast.

Kui inimene läheb tööle teise Euroopa Liidu liikmesriiki, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriiki või Šveitsi (tema sotsiaalmaks hakkab laekuma teise riiki ja ta saab teise riigi kindlustuse), kuid tema ülalpeetavad pereliikmed jäävad Eestisse, siis saavad pereliikmed Eesti Haigekassas kindlustuse pärast uue töökohariigi väljastatud  tõendi registreerimist. Selleks peab töötaja oma töökohariigi pädevalt asutuselt taotlema Eestisse jäänud pereliikmete jaoks tõendi S1, mis tuleb saata registreerimiseks Eesti Haigekassasse. Pärast tõendi registreerimist saavad pereliikmed ravikindlustuse. Eesti Haigekassa saadab pereliikmetele ka sellekohase teate.

Ülalpeetavaks pereliikmeks on ravikindlustusseaduse mõistes järgmised inimesed:

  • kindlustatud inimese ülalpeetav abikaasa, kellel on vanaduspensionieani vähem kui 5 aastat
  • kindlustatud inimese ülalpeetav abikaasa, kes kasvatab vähemalt ühte alla 8-aastast last või 8-aastast last kuni I klassi lõpetamiseni või vähemalt kolme alla 16-aastast last ning kelle abikaasa on Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi kindlustatu.

Euroopa ravikindlustuskaardi saavad vormi S1 alusel kindlustatud inimesed asutuselt, kus töötav inimene kindlustatud on. Euroopa ravikindlustuskaardi alusel saadavatest hüvitistest saab lähemalt lugeda meie kodulehelt.

Näidis

Toomas asus tööle Soomes ja tal on seal ka ravikindlustus. Tema abikaasa, Maarika, elab Eestis. Maarika ei tööta, vaid kasvatab nende viieaastast last. Seetõttu on Maarikal õigus vastavalt Euroopa Liidus kehtivale määrusele 883/2004 saada Soomes ravikindlustus Euroopa Liidu liikmesriigis töötava inimese ülalpeetava abikaasana. Selleks peab Toomas pöörduma Soome pädeva asutuse Kansaneläkelaitose (edaspidi KELA) poole ja taotlema sealt tõenditi S1. Tõend S1 tuleb koos haigekassa kodulehel oleva avaldusega edastada Eesti Haigekassale.

Haigekassa registreerib tõendi ja teavitab Toomast sellest kirjalikult. Kui Maarika soovib minna reisima mõnda teise EL-i liikmesriiki, siis selleks, et tõendada oma õigust saada seal viibimise jooksul vajaminevat arstiabi, peab Maarika kaasa võtma Euroopa ravikindlustuskaardi. Selle saab Maarika tellida KELA-st.

Töövõimetuslehe vormid E115 ja E116

Kui Euroopa Liidu liikmesriigi vastav asutus hakkab Eestis vajaminevat ravi saanud või plaanilisel ravil viibinud Euroopa Liidu liikmesriigis kindlustatud patsiendi haigushüvitist välja maksma, võib asutus vajada lisainfot vormidel E116 ja E115. 

Nende vormide saamiseks peab patsient:

  • paluma teda Eestis ravinud arstil täita vormi E116, mille leiab siit.
  • esitama E116 vormi koos taotlusega (avaldus töövõimetushüvitise vormide E115 ja E116 saamiseks) Eesti haigekassale.
  • Vormil E116 peab inimese raviarst ära täitma väljad 3, 4, ja 5 (kindlasti tuleb lisada oma tempel välja 4 juurde). Kui vorm on täidetud, siis palume saata selle posti teel Eesti Haigekassa Pärnu aadressil Suur-Jõe 63, Pärnu 80042. Seejärel täidab haigekassa vormil E116 ära 1., 2. ja 8. lahtri ning lisab vormi E115.


Kui tekib küsimusi vormi täitmise kohta, palume pöörduda Eesti Haigekassa poole telefonil 443 0237 või e-posti aadressil info [at] haigekassa.ee.

 

Välisriigis väljastatud töövõimetusleht

Haigekassa maksab Eestis ravikindlustatud inimesele ajutise töövõimetuse hüvitist ka välisriigi arsti välja antud haigestumist tõendava dokumendi alusel.

Välisriigi arsti kirjutatud haigestumist tõendav dokument tuleb esitada tööandjale, kes lisab sinna tööandja tõendi.

Haigekassas on igal kindlustatul hüvitise saamiseks ainult üks arvelduskonto, mida saab kontrollida riigiportaalis eesti.ee või klienditelefonil 669 6630. Kõik ülekanded tehakse viimati esitatud arvelduskontole.

Haigekassa nõudmisel tuleb välisriigi arsti väljastatud tõendile lisada vandetõlgi kinnitatud tõlge eesti keelde. Tõendi tõlkimise kulud kannab kindlustatu.

 

 

 

Kindlustusperioodide tõendamine - vorm E104

Vorm E104 väljastatakse inimesele avalduse alusel.
1. Avaldusega saab taotleda haigekassas kehtivate kindlustusperioodide tõendit.
2. Avaldusega saab taotleda haigekassas lõppenud kindlustusperioodide tõendit.

Tähelepanu!

Avalduse esitamisel saab haigekassalt taotleda kindlustuste lõpetamist. Kindlustuse lõpetamine ühes riigis on vajalik, et kindlustus saaks alata teises. Inimesel võib olla ainult üks kindlustajariik. 

Haigekassa lõpetab järgnevatel alustel kindlustusi:

  • laps
  • pensionär
  • ülalpeetav abikaasa
  • rase
  • välisriigi üliõpilane

Haigekassa ei lõpeta muul alusel kindlustusi (nt töötaja, lapsehooldustasu saav inimene). Sellisel juhul peab inimene pöörduma kõigepealt selle asutuse poole, kes on ta kindlustanud ja taotlema sealt oma kindlustuse lõpetamist. Nt töötaja tööandja, puudega isiku hooldaja kohaliku omavalitsuse ja lapsehooldustasu saav inimene sotsiaalkindlustusameti poole.

Avaldus tuleb saata või viia klienditeenindusbüroosse, kus sellele märgitud inimeste ravikindlustus vajadusel lõpetatakse. Vastavalt rahvastikuregistri seadusele tuleb teise Euroopa riiki elama asumise korral oma uuest elukohast teavitada ka rahvastikuregistrit.

Haigekassa ei saa ülaltoodud ravikindlustusi lõpetada enne, kui vastavasisuline märge on rahvastikuregistris olemas!

Klienditeenindusbüroo saadab vormi E104 avalduses märgitud aadressile.

Oma ravikindlustuse kehtivust saad kontrollida, helistades haigekassa klienditelefonile 669 6630 (E, T, K, N 8.30-16.30; R 8.30-14.00)

Avaldus vormikohase tõendi E104 saamiseks