Arstiabi Euroopas reisides

  • Koroonaviiruse laialdase leviku tõttu ei soovitata välisriiki reisida.
  • Kui juba viibid mõnes Euroopa riigis,  osutatakse vajaminevat arstiabi Eestis kindlustatud inimestele võrdsetel tingimustel selles riigis elavate kindlustatud inimestega.
  • Patsientidel, kes siiski planeerivad välisriiki ravile minna, palume veenduda, et riiki saab siseneda ja välisriigi haiglal on võimekus kokkulepitud tervishoiuteenuse osutamiseks.
  • Plaanilise välisravi vajalikkuse palume kooskõlastada Eestist välisravile suunanud raviarstiga. Kui vähegi võimalik, tuleb välisriiki ravile suundumine edasi lükata ning paluda raviarstil teha ravis muudatusi.
  • Juba ravi saanud või veel ravi saavatel patsientidel, kes ei saa koju pöörduda transpordi puudumise või riigipiiride sulgumise  tõttu, palume tutvuda välisministeeriumi kodulehel toodud soovitustega https://vm.ee/et/koroonaviirus-2019-ncov.
  • Välisravi garantiikirjade ja vormide E112 või S2 pikendamise vajalikkust käsitleb Eesti Haigekassa juhtumipõhiselt. Palume pikendamise taotluse saata vaid juhul, kui oled välisriigi raviasutusega eelnevalt kokku leppinud ravile siirdumise täpse aja.
  • Erakorralise ravi vajaduse puhul suhtleb raviarst otse Eesti Haigekassaga.

Vajaminev arstiabi Euroopa ravikindlustuskaardi alusel

Kui Eesti Haigekassas kindlustatud inimene viibib ajutiselt teises EL-i liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna riigis või Šveitsis ja vajab seal ootamatult arstiabi, saab ta seda võrdsetel tingimustel selles riigis elavate kindlustatud inimestega. Kindlasti peab arstiabi vajadus olema meditsiiniliselt põhjendatud. Seda, kas tegemist on vajamineva arstiabiga, otsustab arst.

Vajaminev arstiabi tähendab seda, et inimesel tekkis välisriigis viibides ootamatu terviserike, mille ravimiseks ta vajab arstiabi, mitte ta ei läinud spetsiaalselt ravi saamise eesmärgil välisriiki. Vajamineva arstiabi saamiseks peab kaasas olema Euroopa ravikindlustuskaart. Euroopa ravikindlustuskaarti saab taotleda Eesti Haigekassast ja see on tasuta.  

Euroopa ravikindlustuskaart annab õiguse vajaminevale arstiabile Euroopa Liidu territooriumil ja Euroopa Majanduspiirkonnas ning Šveitsis viibimise ajal. Vaata riikide loetelu kaardilt. Vajaminev arstiabi ei ole tasuta – maksta tuleb patsiendi omavastutustasud (visiiditasu, voodipäevatasu jne) asukohamaa tariifide järgi. 

Omavastutustasusid patsiendile ei korvata. Samuti ei kata kaart riikidevahelise transpordi kulusid. Seetõttu soovitame välisriiki reisimisel alati osta meditsiiniabi kaitsega reisikindlustuse, mis katab inimese võimalikud kulutused arstiabile. Seega kui inimesel on nii Euroopa ravikindlustuskaart kui ka reisikindlustus, väljastaks haigla talle arve vaid omavastutustasude kohta, mille inimene saab omakorda esitada erakindlustusfirmale.

Kindlasti tuleb arstiabi saamiseks pöörduda riiklikusse raviasutusse, mitte eraarsti juurde, sest Euroopa ravikindlustuskaarti aktsepteeritakse ainult riiklikusse süsteemi kuuluvates raviasutustes.

Rohkem infot Euroopa ravikindlustuskaardi kohta leiab siit.

Euroopa Komisjon on loonud patsiendi käsiraamatu tervishoiuteenustele juurdepääsu kohta ükskõik millises EL-i/EMP riigis. Samuti saab tutvuda korduma kippuvate küsimustega väljaminevate patsientide  ja sissetulevate patsientide jaoks. 

Rohkem informatsiooni Euroopa Liidu ja tervishoiu kohta on Euroopa Komisjoni kodulehel.

Plaaniline arstiabi välisriigis

Alates 25. oktoobrist 2013 tuli kõikidel Euroopa Liidu (EL-i) liikmesriikidel oma õigussüsteemi üle võtta direktiiv patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius. Eesti Haigekassas kindlustatud patsiendi jaoks tõi direktiiv kaasa olulise lisaväärtuse: patsiendid võivad minna teise EL-i liikmesriiki, et saada seal plaanilist ravi ning taotleda pärast seda haigekassalt rahalist hüvitist. Plaanilise ravi puhul on teise riiki mineku eesmärk end seal ravida. See tähendab, et inimese ravivajadus tekib ühes riigis ja ravi saab ta teises riigis. Rohkem infot plaanilise arstiabi kohta välisriigis leiab siit. Hüvitise saamiseks tuleb esitada taotlus, mille blankett on kättesaadav haigekassa kodulehel või klienditeenindusbüroodes. Samuti tuleb esitada raviteenuse originaalarved, maksmist tõendavad dokumendid, eriarsti saatekiri ja raviloo kokkuvõte.

NB! Juhime tähelepanu, et Šveitsis ei kehti direktiiv 2011/24/EL, mille alusel on inimesel õigus pöörduda teise EL-i liikmesriiki plaanilist arstiabi saama ning hiljem koduriiki naastes taotleda hüvitist.

Korduma kippuvad küsimused - KKK

Euroopa ravikindlustuskaarti on võimalik tellida kas riigiportaalist eesti.ee või saata taotlus haigekassasse posti teel kas lihtkirjana või digiallkirjastatuna e-posti teel.  

Euroopa ravikindlustuskaarti saab taotleda vähemalt 15-aastane inimene.

Kui ravikindlustuskaart on juba tellitud, ei ole aadressi, kuhu kaart saadetakse, enam võimalik muuta. Kui tellida kaart riigiportaali eesti.ee kaudu, on vaja enne taotluse esitamist seal oma aadress üle kontrollida. Kaart saadetakse taotluses märgitud aadressile. 

Kaardi väljastab inimesele tema kindlustajariik (riik, kuhu inimese maksud laekuvad). Inimene saab olla kindlustatud ainult ühes liikmesriigis. Kui inimene töötab mitmes liikmesriigis, siis peaks ta oma kindlustajariigi määramiseks pöörduma sotsiaalkindlustusameti poole.

Kui inimese maksud laekuvad Eestisse ning ta on siin töötajana ravikindlustatud, saab ta taotleda Euroopa ravikindlustuskaarti Eesti Haigekassast. Ravikindlustuse juures ei ole oluline kodakondsus.

Uue ravikindlustuskaardi tellimiseks tuleb eelmine tühistada. Selleks on vaja helistada haigekassa infotelefonile. Seejärel saab riigiportaalist tellida uue kaardi. Kaardi taotluse saab ka ise tuua haigekassaesindusse, saata selle postiga või digitaalselt allkirjastatuna e-posti teel. Taotlus on kättesaadav haigekassa kodulehel.

Uue Euroopa ravikindlustuskaardi saamiseks tuleb esitada uus taotlus. Uue kaardi saab tellida kuu aega enne vana kaardi kehtivuse lõppu.

Pärast kaardi tellimist jõuab see inimesele postiga koju kümne kalendripäeva jooksul.

Euroopa ravikindlustuskaart kehtib kuni kolm aastat. Kehtivuse eeldus on see, et inimene on ravikindlustatud. Alla 19-aastastele väljastatakse kuni viieaastase kehtivusajaga kaart.

Vajaminev arstiabi ei ole tasuta – maksta tuleb patsiendi omavastutustasud (visiiditasu, voodipäevatasu jne) asukohamaal kehtivate tariifide järgi. Neid patsiendile hiljem ei hüvitata. Samuti ei kata Euroopa ravikindlustuskaart riikidevahelise transpordi kulusid.

Üliõpilased (ka õpilased), kes suunduvad õppima välismaale, peavad Eestis ravikindlustuse jätkamiseks esitama haigekassale välismaa kooli tõendi ja allkirjastatud avalduse. Tõend peab sisaldama järgmisi andmeid: õpilase isikukood, ees- ja perenimi, õppeasutuse andmed, õppeaja kestus.

Selleks, et saada Euroopa Liidu liikmesriigis vajadusel arstiabi, tuleb Eestis taotleda endale Euroopa ravikindlustuskaart. See annab võimaluse saada vajaminevat arstiabi välisriigis võrdsetel tingimustel sealsete kindlustatutega.

Ravikindlustus vormistatakse õpilasele maksimaalselt 12 kuuks. Seetõttu tuleb igal õppeaastal haigekassasse toimetada uus välismaal õppimist tõendav dokument. 

Kui Eesti kodanik asub Euroopa Liidu liikmesriiki tööle ning tema eest tasutakse selles riigis maksud, saab ta seal töötades ka ravikindlustuse. Eestis aga ei tohi tal samal ajal kehtivat kindlustust olla.

Kui inimene asub tööle ning tema eest hakatakse Eestis sotsiaalmaksu tasuma, siis  tuleb tööandjal inimese töötamine registreerida maksu- ja tolliameti töötamise registris.  Selleks, et tööandja saaks töötaja registreerida, peaks inimesel olema Eesti isikukood ning tal ei tohi olla ravikindlustust mõnes teises EL-i riigis.

Täpsemat infot välismaalase Eestis töötamise kohta saab politsei- ja piirivalveametist.

Välisriiki ravile suunamiseks peab haigekassale esitama taotluse, millele oleks hea lisada ka arstliku konsiiliumi otsus ning väljavõte haigusloost. Arstliku konsiiliumi otsuse saamiseks tuleb pöörduda raviarsti poole, kes selle koostab. Otsuseta taotluseid menetletakse kauem, kuna siis tuleb haigekassal endal pöörduda inimese raviarsti poole ja paluda kutsuda kokku konsiilium.

Haigekassa katab vaid loa saanud inimeste ravikulud. Kui inimene esitab hüvitamise taotluse või raviarve hiljem, ilma eelneva kokkuleppeta, siis haigekassa ravikulusid ei korva.

Kindlustusperioode saad tõendada vormiga E104. Vorm E104 väljastatakse inimesele vastava avalduse alusel.  Vastavalt rahvastikuregistri seadusele tuleb teise EL-i liikmesriiki elama asudes teavitada oma uuest elukohast ka rahvastikuregistrit.

Avaldus tõendi saamiseks. Avalduse saab saata haigekassasse postiga või digitaalselt allkirjastatuna e-posti teel.

Kui Eesti riigi kodanik asub alaliselt elama teise EL-i liikmesriiki, peaks tal olema ka selle riigi ravikindlustus. Eestis viibides saab inimene vajaminevat arstiabi kindlustajariigi väljastatud Euroopa ravikindlustuskaardi alusel. Inimene ei saa olla kindlustatud kahes liikmesriigis korraga.

 

Kui Eesti pensionär saab Eestist pensioni, peab ta Soome elama asudes taotlema Eesti haigekassast kaasa vormikohase tõendi E121 (avalduse vorm). Pärast selle registreerimist uues elukohariigis tekib tal õigus igasugusele arstiabile võrdselt teiste selle riigi pensionäridega.

Kui tegemist on lähetatud töötaja või mitmes riigis töötava inimesega, siis esmalt on vaja esitada sotsiaalkindlustusametile avaldus vormikohase tõendi A1 saamiseks. Seejärel tuleb teha haigekassale avaldus vormi E106/S1 saamiseks. Haigekassa lähtub vormi E106/S1 väljastamisel vormile A1 märgitud teabest.

Kui kõik vajalik info (lähetus kestab kauem kui kuus kuud) on olemas, saab haigekassa väljastada vormi E106/S1, mis annab inimesele õiguse registreerida end lähetusriigi ravikindlustussüsteemis. Vorm E106/S1 saadetakse tööandjale, kui ei ole teisiti kokku lepitud.

Lisaks lähetatud töötajale saavad vormi E106 tellida piirialatöötajad ja alla kolmeaastast last kasvatavad inimesed, kelle tööleping on peatatud. Ka nemad peavad esitama haigekassale avalduse.

Ei leidnud sobilikku vastust? Küsi lisaks.