Perearstiabi

Riigiportaalis eesti.ee saab teenuses „Ravikindlustuse ja perearsti info" küll vaadata oma perearsti andmeid, aga vahetada perearsti kahjuks ei saa. Arsti vahetamiseks tuleb esitada avaldus uuele perearstile. Perearsti nimistusse registreerumise avalduse leiad siit.

 Täidetud avaldus tuleb viia kohale või saata digiallkirjastatult uuele perearstile.

Perearst teavitab patsienti nimistusse võtmisest või sellest keeldumisest seitsme tööpäeva jooksul registreerimisavalduse esitamisest arvates. Keeldumise korral märgib ära ka keeldumise põhjuse.

Perearst võib keelduda patsiendi võtmisest oma nimistusse juhul, kui tema nimistu on ületanud talle määratud piirsuuruse (2000 või 2400 inimest) või kui patsiendi rahvastikuregistri elukoha aadress ei ole selle perearsti teeninduspiirkonnas.

Perearst võib registreerida patsiendi nimistusse sõltumata nimistu piirsuurusest ja nimistusse kantud inimeste arvust, kui patsiendi:

1) avalduses märgitud Eesti rahvastikuregistri elukoha aadress on perearsti teeninduspiirkonnas või
2) perekonnaliige on registreeritud nimistusse. Pereliikme nimistusse registreerumisest on võimalik keelduda juhul, kui perearsti nimistu piirsuurus on täitunud ja pereliikme rahvastikuregistrijärgne elukoha aadress ei asu perearsti teeninduspiirkonnas.

Igal perearstil on oma teeninduspiirkond ja inimene kuulub perearsti teeninduspiirkonda rahvastikuregistri järgse sissekirjutuse alusel. Täpsemat infot teeninduspiirkondade osas on võimalik küsida terviseametilt. Perearstide nimistute andmed leiate terviseameti koduleheküljelt, kontaktandmed leiab kahaigekassa kodulehelt.

Inimesel on õigus valida endale perearsti, arsti asukoht aga ei ole seadusega reguleeritud. Seega kui patsiendil on oma perearstiga toimiv koostöö, võib inimene kokkuleppel arstiga tema juures edasi käia. Tallinna perearst ei saa aga tulla Tartusse koduvisiidile, kui selleks vajadus peaks tekkima, seepärast soovitame valida perearsti elukoha lähedalt.

Perearst väljastab saatekirja eriala põhiselt, konkreetset raviasutust ei märgita. Haigekassa eriarstiabi lepingupartnerid teenindavad kõiki ravikindlustatud patsiente, olenemata patsiendi elukohast.

Digisaatekirjal on kehtivusaeg. See on aeg, mille jooksul on võimalik saatekirjaga vastuvõtuaega broneerida. Vastuvõtt võib toimuda ka hiljem, pärast saatekirja kehtivusaja lõppu, st kui patsiendil on kehtiva digisaatekirja alusel aeg broneeritud, siis ei pea saatekiri arsti vastuvõtu päeval enam kehtiv olema.  Kehtivusaeg on perearstide programmides vaikimisi kuus kuud, kuid saatekirja koostaja saab seda vajadusel ise muuta. Ravile võib minna ükskõik millise haigekassa lepingupartneri juurde üle kogu Eesti.

Arst saab töövõimetuslehe avada pärast seda, kui on patsiendi läbi vaadanud ja haigestumise tuvastanud. Küll saab ta väljastada nädalavahetuse päevaga algava töövõimetuslehe juhul, kui patsient on pöördunud näiteks haigla valvetuppa või kutsunud kiirabi ja talle on antud sellekohane tõend. See tõend tuleb perearstile esitada kahe päeva jooksul.

Perearst ei pea teenindama teise arsti nimistusse kuuluvat patsienti, kui tegemist ei ole ägeda haigestumisega. Samas ei ole seadusega kehtestatud nõuet, et tervisetõendi saab väljastada vaid perearst, kelle nimistusse inimene kuulub.

Perearst kehtestab teenuse hinna ise, kuna haigekassa tervisetõendi eest ei tasu. Küll on nõue, et perearstil peab olema tasuliste teenuste hinnakiri välja pandud nii, et iga patsient saaks sellega tutvuda. Millest koosnes osutatud teenuse hind, tuleb küsida perearstilt.