Kontrastsus:

TUGEV TAVALINE
Vali keel

Euroopa Liit

Euroopa ravikindlustuskaarti on võimalik tellida kas riigiportaalist eesti.ee või saates taotluse haigekassasse posti teel lihtkirjana või digiallkirjastatuna e-posti teel.  

Euroopa ravikindlustuskaarti saab taotleda vähemalt 15-aastane inimene.

Kui ravikindlustuskaart on juba tellitud, ei ole aadressi, kuhu kaart saadetakse, enam võimalik muuta. Kui tellida kaart riigiportaali eesti.ee kaudu, on vaja enne taotluse esitamist seal oma aadress üle kontrollida. Kaart saadetakse taotluses märgitud aadressile. 

Kaardi väljastab inimesele tema kindlustajariik (riik, kuhu inimese maksud laekuvad). Inimene saab olla kindlustatud ainult ühes liikmesriigis. Kui inimene töötab mitmes liikmesriigis, siis peaks ta oma kindlustajariigi määramiseks pöörduma sotsiaalkindlustusameti poole.

Kui inimese maksud laekuvad Eestisse ning ta on siin töötajana ravikindlustatud, saab ta taotleda Euroopa ravikindlustuskaarti Eesti Haigekassast. Ravikindlustuse juures ei ole oluline kodakondsus.

Uue ravikindlustuskaardi tellimiseks tuleb eelmine tühistada. Selleks on vaja helistada haigekassa infotelefonile. Seejärel saab riigiportaalist tellida uue kaardi. Kaardi taotluse saab ka ise tuua haigekassaesindusse, saata selle postiga või digitaalselt allkirjastatuna e-posti teel. Taotlus on kättesaadav haigekassa kodulehel.

Uue Euroopa ravikindlustuskaardi saamiseks tuleb esitada uus taotlus. Uue kaardi saab tellida kuu aega enne vana kaardi kehtivuse lõppu.

Pärast kaardi tellimist jõuab see inimesele postiga koju kümne kalendripäeva jooksul.

Euroopa ravikindlustuskaart kehtib kuni kolm aastat. Kehtivuse eeldus on see, et inimene on ravikindlustatud. Alla 19-aastastele väljastatakse kuni viieaastase kehtivusajaga kaart.

Vajaminev arstiabi ei ole tasuta – maksta tuleb patsiendi omavastutustasud (visiiditasu, voodipäevatasu jne) asukohamaal kehtivate tariifide järgi. Neid patsiendile hiljem ei hüvitata. Samuti ei kata Euroopa ravikindlustuskaart riikidevahelise transpordi kulusid.

Üliõpilased (ka õpilased), kes suunduvad õppima välismaale, peavad Eestis ravikindlustuse jätkamiseks esitama haigekassale välismaa kooli tõendi ja allkirjastatud avalduse. Tõend peab sisaldama järgmisi andmeid: õpilase isikukood, ees- ja perenimi, õppeasutuse andmed, õppeaja kestus.

Selleks, et saada Euroopa Liidu liikmesriigis vajadusel arstiabi, tuleb Eestis taotleda endale Euroopa ravikindlustuskaart. See annab võimaluse saada vajaminevat arstiabi välisriigis võrdsetel tingimustel sealsete kindlustatutega.

Ravikindlustus vormistatakse õpilasele maksimaalselt 12 kuuks. Seetõttu tuleb igal õppeaastal haigekassasse toimetada uus välismaal õppimist tõendav dokument. 

Kui Eesti kodanik asub Euroopa Liidu liikmesriiki tööle ning tema eest tasutakse selles riigis maksud, saab ta seal töötades ka ravikindlustuse. Eestis aga ei tohi tal samal ajal kehtivat kindlustust olla.

Kui inimene asub tööle ning tema eest hakatakse Eestis sotsiaalmaksu tasuma, siis  tuleb tööandjal inimese töötamine registreerida maksu- ja tolliameti töötamise registris.  Selleks, et tööandja saaks töötaja registreerida, peaks inimesel olema Eesti isikukood ning tal ei tohi olla ravikindlustust mõnes teises EL-i riigis.

Täpsemat infot välismaalase Eestis töötamise kohta saab politsei- ja piirivalveametist.

Välisriiki ravile suunamiseks peab haigekassale esitama taotluse, millele oleks hea lisada ka arstliku konsiiliumi otsus ning väljavõte haigusloost. Arstliku konsiiliumi otsuse saamiseks tuleb pöörduda raviarsti poole, kes selle koostab. Otsuseta taotluseid menetletakse kauem, kuna siis tuleb haigekassal endal pöörduda inimese raviarsti poole ja paluda kutsuda kokku konsiilium.

Haigekassa katab vaid loa saanud inimeste ravikulud. Kui inimene esitab hüvitamise taotluse või raviarve hiljem, ilma eelneva kokkuleppeta, siis haigekassa ravikulusid ei korva.

Kindlustusperioode saad tõendada vormiga E104. Vorm E104 väljastatakse inimesele vastava avalduse alusel.  Vastavalt rahvastikuregistri seadusele tuleb teise EL-i liikmesriiki elama asudes teavitada oma uuest elukohast ka rahvastikuregistrit.

Avaldus tõendi saamiseks. Avalduse saab saata haigekassasse postiga või digitaalselt allkirjastatuna e-posti teel.

Kui Eesti riigi kodanik asub alaliselt elama teise EL-i liikmesriiki, peaks tal olema ka selle riigi ravikindlustus. Eestis viibides saab inimene vajaminevat arstiabi kindlustajariigi väljastatud Euroopa ravikindlustuskaardi alusel. Inimene ei saa olla kindlustatud kahes liikmesriigis korraga.

 

Kui Eesti pensionär saab Eestist pensioni, peab ta Soome elama asudes taotlema Eesti haigekassast kaasa vormikohase tõendi E121 (avalduse vorm). Pärast selle registreerimist uues elukohariigis tekib tal õigus igasugusele arstiabile võrdselt teiste selle riigi pensionäridega.

Kui tegemist on lähetatud töötaja või mitmes riigis töötava inimesega, siis esmalt on vaja esitada sotsiaalkindlustusametile avaldus vormikohase tõendi A1 saamiseks. Seejärel tuleb teha haigekassale avaldus vormi E106/S1 saamiseks. Haigekassa lähtub vormi E106/S1 väljastamisel vormile A1 märgitud teabest.

Kui kõik vajalik info (lähetus kestab kauem kui kuus kuud) on olemas, saab haigekassa väljastada vormi E106/S1, mis annab inimesele õiguse registreerida end lähetusriigi ravikindlustussüsteemis. Vorm E106/S1 saadetakse tööandjale, kui ei ole teisiti kokku lepitud.

Lisaks lähetatud töötajale saavad vormi E106 tellida piirialatöötajad ja alla kolmeaastast last kasvatavad inimesed, kelle tööleping on peatatud. Ka nemad peavad esitama haigekassale avalduse.