Kontrastsus:

TUGEV TAVALINE
Vali keel

Kaugteenuste näidisprojektid

Eesti Haigekassa kuulutas 9.11.2020 välja kaugteenuste näidisprojektide konkursi, et kiirendada kasutajamugavate ja suure kasupotentsiaaliga kaugteenuste kasutuselevõttu. Konkursi raames toetatakse uute kaugteenuseid sisaldavate terviklike teenusmudelite välja töötamist, varast rakendamist ja mõju hindamist tervisesüsteemile. Lisaks katsetatakse uusi tasustamismudeleid, mis võimaldaksid kaugteenusmudelite kasutuselevõttu näidisprojekti eduka lõppemise järgselt.     

Näidisprojektide konkursil kandideerivad projektid peavad vastama ühele või mitmele järgmistest Eesti tervisesüsteemi arenguvajadustest - krooniliste haiguste ägenemise ennetamine, ravi järjepidevuse parandamine,  vaimset tervist toetavate teenuste kättesaadavuse parandamine. 

Konkursi orienteeruv eelarve on 1 000 000 eurot. Näidisprojekte rahastatakse haigekassa innovatsioonifondist. Toetust saavad näidisprojektid selgitati välja kahe-etapilise taotlusvooruga. Taotlusi hindas mõlemas voorus laiapõhjaline hindamiskomisjon, kus lisaks haigekassale ja sotsiaalministeeriumile olid esindatud ka Eesti Nooremarstide Ühendus, Patsientide Liit, Eesti Puuetega Inimeste Koda, teadusasutused, innovatsiooni- ja tervisesüsteemi eksperdid.  

Esimese vooru taotluste esitamise tähtaeg oli 30.11.2020. Haigekassale laekus 33 projektiideed. Esimeses voorus anti kümnele projektile 10 000€ projektiplaani ettevalmistamiseks, sh idee edasiarendamiseks, koostööpartnerite kaasamiseks ning üksikasjaliku tegevus- ja ajakava koostamiseks. Haigekassa pakkus omalt poolt meeskondadele toetusprogrammi, mis koosnes teenusedisaini töötoast, mõju hindamise koolitusest, mentorpäevast ja võimalustest projektimeeskondadel omavahel kogemusi vahetada. 

Teise vooru taotluste esitamise tähtaeg on 01.04.2021. Teises voorus antava toetuse suurus ei olnud ette määratud, vaid sõltus projekti eesmärkide saavutamiseks vajalikest tegevustest. Teises voorus sai toetust 4 kaugteenuste näidisprojekti, mille kohta saab lugeda siit. Teine voor jaguneb kaheks etapiks: kaugteenusmudeli rakendamise ettevalmistamine (01.05 – 31.12.2021) ja rakendamine (12 kuud 01.01 – 31.12.2022). Ettevalmistavas etapis antakse toetust kaugteenusmudeli väljatöötamiseks, teostatavusuuringu läbi viimiseks ja kaugteenusmudeli mõju hindamise uuringu ettevalmistamiseks. Rakendamise etapis antakse toetust kaugteenusmudeli mõju hindamise läbi viimisega seotud haldus- ja arenduskuludeks. 

Hindamiskomisjoni koosoleku protokoll ja haigekassa juhatuse otsus toetuse andmise kohta kummaski voorus on leitavad dokumentide loendis lehekülje lõpus. 

näidisprojekti ajakava

Täpsem info ja juhised: naidisprojektid [at] haigekassa.ee

Jaarika Järviste, projektijuht, jaarika.jarviste [at] haigekassa.ee 56479928

Liis Kruus, projektijuht, liis.kruus [at] haigekassa.ee 55678689

Järveotsa Perearstikeskus OÜ: Proaktiivne terviseteekonna digidisainer

Oleme loomas digilahendust patsientide ja esmatasandi tervisekeskuste vaheliseks efektiivseks suhtlemiseks ravi planeerimisel ja jälgimisel ning toetamisel. Lahenduse peamiseks eesmärgiks on krooniliste haiguste ägenemise ja tüsistuste ennetamine, aga ka riskipatsientide puhul haiguste ennetamine. Pilootlahendus tugineb tõenduspõhistele tervisetehnoloogiatele ja kasutab  ravijuhistes ära otsustustoe võimalused.

Tervisekeskus koostöös patsiendiga koostab motiveeriva intervjuu abil personaalse tervise- või raviplaani, mis sisaldab patsiendi eesmärke ja tegevusi. Perearsti ja tema meeskonna roll on võimestada patsiente oma tervisega tegelema kaasates vajadusel tervisekeskuse meeskonnaliikmeid (füsioterapeut, kliiniline psühholoog, vaimse tervise õde, ämmaemand). Riskipatsiendiga sõlmitakse leping, kus lepitakse kokku täpsed ülesanded, mõõdikud, regulaarsed kohtumised ja suhtluskanalid.

Tervise/raviplaani koostamise sisuline metoodika töötati välja riskipatsiendi ravijuhtimise projektiga. Projekti käigus luuakse kaugteenusmudel, teaduspartner hindab selle mõju ning tehnoloogiapartner loob telemeditsiinirakenduse (arvuti ja mobiilipõhise) pilootlahenduse toimiva e-Perearstikeskus.ee
juurde. See on turvaline suhtlus- ja koostöörakendus perearstidele ja patsientidele, mis sisaldab ka patsientide motivatsiooni hoidvaid ja kasvatavaid funktsionaalsusi.

Projektijuht: Külle Tärnov kulle.tarnov [at] gmail.com

 

SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla: OnKontakt - vähipatsiendi e-tugi

Igal aastal registreeritakse Eestis 8800 uut vähi esmasjuhtu ja aastaks 2030 kasvab esmasjuhtude arv 11 000-ni. Onkoloogiline ravi hõlmab mitmeid ravi modaliteete (süsteemravi, kiiritusravi, kirurgia), mis võivad esile kutsuda märkimisväärseid kõrvaltoimeid. Kaugteenus “ OnKontakt – vähipatsiendi e-tugi ” on onkoloogilist ravi saavatele patsientidele suunatud koostöömudel, mis võimaldab aktiivravi saavatel patsientidel raporteerida ravist tulenevaid kõrvaltoimeid vähikeskusele.

Kõrvaltoimetest teavitamine võimaldab alustada varakult kõrvaltoimete ravi. Väheneb tõsiste ja potentsiaalselt eluohtlike kõrvaltoimete osakaal, mis aitab omakorda vähendada mittevajalikke hospitaliseerimisi. Ühtlasi saab kaugteenusmudeli kaudu koguda süstematiseeritud andmeid, mida on võimalik analüüsida ja kasutada patsiendi edasiste raviotsuste tegemisel (sh nii vähikeskuses kui ka esmatasandil).

Kaugteenusmudeli eesmärgid on:

  1. Patsiendi raviaegse elukvaliteedi hoidmine/parandamine.
  2. Vähiravi saavate patsientide mittevajalike EMO külastuste vähendamine.
  3. Ravitüsistuste varajane ravi.
  4. Ravisoostumuse parandamine, mis on eelduseks ravitulemuste paranemisele.
  5. Suurem koostöö perearstide ja vähikeskuste vahel.
  6. Patsiendi raporteeritud andmete kasutamine raviotsuste ja -muudatuste tegemisel.
  7. Operatiivne patsientide nõustamine, mis vähendab raviaegset ärevust ning suurendab patsiendi kindlustunnet.

Rakenduse kaudu on ühes inforuumis patsient ja tema kliiniline ravimeeskond. Kaugteenusmudelisse kaasatakse 2022. aastal 100 kuni 250 Regionaalhaiglas süsteemravi saavat rinna- ja soolevähi patsienti. Projektis teeb kaasa vähikeskuse partnerhaigla Pärnu Haigla, et testida kodulähedase vähiravi läbiviimisel patsiendi, vähikeskuse ja partnerhaigla ravimeeskonna koordineeritud tegutsemist ravi kõrvaltoimete käsitluses ning patsiendi nõustamises. Fookuses on ka koostöö perearstidega, kel on võimalus saada uue rakenduse kaudu informatsiooni oma nimistu vähipatsientide raviprotsessist ning vajadusel neid nõustada. 

Projektijuht: Kristin Kuusk kristin.kuusk [at] regionaalhaigla.ee

 

SA Tartu Ülikooli Kliinikum:Psoriaasi patsiendi terviklik jälgimine raviteekonnal ja haiguse ägenemiste ennetamine

Eestis põeb psoriaasi 42 000 inimest. Psoriaas on krooniline retsidiividega kulgev nahahaigus, mis suurendab paljude teiste haiguste tekkeriski. Kuigi psoriaasist ei saa lõplikult terveneda, on võimalik pideva raviga oluliselt parandada elukvaliteeti, sealhulgas suurendada lööbevabasid perioode ja avastada varakult kaasuvaid haigusi. On tähtis, et haiguse ägenemisel saaks patsient kontakti raviasutusega. Samuti on oluline, et arst saaks hinnata ravi edenemist pideva jälgimisinfo põhjal. Projekti abil luuaksegi uus teenusmudel, kus arst saab parema ülevaate patsiendi seisundist, sest patsient saab saata distantsilt asjakohast jälgimisinfot ja pilte naha seisukorrast. Piltide ja haiguse raskusastme-skooride põhjal saab arst otsustada raviskeemi muutusi või näiteks suunata patsiendi teistele eriarstidele (kaasuvate haiguste puhul) või perearsti jälgimisele (kergelt kulgeva haiguse puhul). Patsiendi jaoks peab olema seisundi kohta info jagamise võimalus pidev ja lihtne ning tervishoiutöötajatele info asjakohane, ülevaatlik ja kättesaadav. Elukvaliteeti parandava uue teenusemudeli loomisel ja rakendamisel kasutatakse Dermtest Pildivaatur ja Pildivaatur+ tarkvara, millele tehakse mõningased kohandused.

Projektijuht: Katrin Kaarna katrin.kaarna [at] ut.ee

 

Terviseagentuur OÜ: Eelvisiit

Projektis luuakse eelvisiidi kaugteenus, mis täiendab perearstikeskuse tööprotsessi ja loob tervikliku ja kättesaadava esmatasandi teenuse.  Teenus algab patsiendi poolt probleemi kirjeldamisega (tervisepilet), millele leitakse perearstikeskuses kõige sobivam raviteekond. Teenus on kättesaadav 24/7, selle keskne osa on triaažimoodul selveanamneesi, sümptomiküsimustiku ning terviseanalüütiku töölauaga, mis võimaldab anda patsiendile kiiresti tagasiside tema probleemile ja määrata järgneva teenuse kiireloomulisuse ning ei sõltu telefoni teel ühenduse saamisest. Patsient saab esimese tagasisidena teate, et tema probleem on kätte saadud ja sellega tegeletakse ning teadmise, mis aja jooksul temaga ühendust võetakse. Lahendus võimaldab teha broneeringuid erinevatele teenustele lähtuvalt triaaži kategooriast (perearst, eriarst jne) ning läbi viia videovastuvõtte.

Projektijuht: Mall Maasik mallmaasik [at] gmail.com 

Kevin John Dean
Kevin John Dean 

 

Kevin John Dean, Ühendkuningriik

Kevin on Kuningliku Meditsiiniühingu (Royal Society of Medicine) ja eriõigusliku IT-instituudi (The Chartered Institute for IT) liige, tegutseb Smart Health Science Limited (www.smarthealthscience.com) tegevdirektorina ning on ajakirja Health Services Journal poolt arvatud 50 parima tervishoiu-uuendaja hulka. Alates 2012. aastast on Kevin töötanud Taani Maerski Instituudi e-tervishoiu valdkonna dotsendina ja ühtlasi RAND Europe vanemteadurina. Kevin oli Taani suurima heaolu-tehnoloogiliste teadusuuringute ja innovatsiooni algatuse Patient@Home nõuandekogu liige, keskendudes uutele tehnoloogiatele ja teenustele, mille eesmärk on tagada taastusravi ja jälgimistegevused Taani rahvatervise sektoris.

 

 

 

 

 

 

Claus Duedal
Claus Duedal Pedersen

 

Claus Duedal Pedersen, Taani

Clausil on enam kui 20-aastane kogemus uuenduslike tehnoloogiate väljatöötamisel ja juurutamisel tervishoius. Tema kogemus ulatub esimese elektroonilise terviseloo süsteemi juurutamisest Taanis 1996. aastal, kommunikatsioonistandardite riiklikust rakendamisest ja Taani riikliku tervishoiu IT-infrastruktuuri juurutamisest kuni ülikooli haigla ümberkujundamisprotsessini, et luua uusi, oluliselt väiksema voodite arvuga rajatisi.

2012. aastal vastutas Claus Odense Ülikooli Haigla ja Lõuna-Taani Ülikooli ühise innovatsiooni- ja uurimiskeskuse - uuenduslike meditsiinitehnoloogiate keskuse (CIMT) loomise eest. CIMT on eelkõige tegelenud tervishoiuorganisatsioonide ja tööstuse koostööprojektidega, et tuua uusi tooteid ja teenuseid turule.

Sentineli üksuse direktorina vastutab Claus Taani esmatasandi arstiabi riikliku kvaliteedi- ja teadustaristu arendamise ja juurutamise eest.

 

 

 

 

Maritta Perälä-Heape
Maritta Perälä-Heape

Maritta Perälä-Heape, Soome

Maritta on andmepõhiste tervishoiu- ja innovatsiooniökosüsteemide praktikate professor ning Oulu Ülikooli tervise- ja tehnoloogiakeskuse (https://www.oulu.fi/cht/) direktor.

Ta tegeleb teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegilise koostöö hõlbustamisega akadeemiliste ringkondade, ettevõtete ja avaliku tervishoiusektori vahel Ouluhealthi ökosüsteemis (https://ouluhealth.fi/), mis on mitme partneriga ökosüsteem digitaalse transformatsiooni kiirendamiseks.

Samuti aitab Maritta kaasa strateegilisele koostööle riiklike ja rahvusvaheliste võrgustike ja partnerluste kaudu. Tema huvivaldkonnad on personaliseeritud tervishoid ja hooldus, digitervishoid ja andmepõhised hooldusvaldkonna uuendused, samuti on ta muudatuste eestvedaja, mis aitab kaasa ennustava, personaliseeritud, ennetava ja osalusrohke tervishoiusüsteemi arenemisele.

Tal on kogemusi äriideede juhendamise ning riiklike ja EL-i programmide projektiettepanekute hindamisel.

 

 

Linnar Viik
Linnar Viik

 

Linnar Viik, Eesti

Linnar on Eesti e-Riigi Akadeemia üks asutajatest ja nutika valitsemise programmidirektor.

Ta on nõustanud Eesti ja paljusid teisi valitsusi IKT ja innovatsioonipoliitika alal ning on tunnustatud IT-visionäär. Ta on olnud oluline roll nii Eesti arvuti- ja võrgutaristu kiires arengus kui ka Eesti e-hääletamise ja e-allkirja projektides.

Linnar loeb Tartu Ülikoolis innovatsioonijuhtimise loenguid. 2019. aastal valiti ta EIT digitaalnõukogu esimeheks.

Ta on juhtinud mitmeid mobiilside-, lairiba- ja tarkvaraettevõtteid, nagu Skype ja Fortumo, tegutseb Põhjamaade Investeerimispanga nõunikuna ning on Euroopa Innovatsiooni ja Tehnoloogia Instituudi juhatuse liige.

Linnar on mobiilsideteenuste ja tarkvaraarendusettevõtte Mobi Solutions ning idufirma Pocopay kaasasutaja ja juhatuse liige.

 

Terje Peetso
Terje Peetso

 

Terje Peetso, Eesti

Terje on olnud Tallinnas asuva Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse liige alates 2018. aasta aprillist. Lisaks teistele ülesannetele vastutab ta haiglas uurimis- ja innovatsioonitegevuse koordineerimise ning koostöö eest teiste haiglate ja kliiniliste partneritega Eestis ja välismaal.

Terje töötas Euroopa Komisjonis (2003–2018) digitervise, tubakatoodete tarbimise piiramise ja riskihindamise alal. Ta oli Euroopa Komisjoni CONNECTi peadirektoraadi e-tervise ja vananemispoliitika sektori juhataja. Ta osales ka programmi Horisont 2020 töökavade ettevalmistamisel, digitervise projektide ettepanekute hindamisel ja jälgis rahastatud projektide elluviimist. 2014. aastal oli ta ELi stipendiaat Lõuna-California ülikoolis (USA), kus tema teadustöö keskendus takistustele e-tervise juurutamisel tervishoiusüsteemides.

Terjel on meditsiinivaldkonna diplom Tartu Ülikoolist.

 

 

 

 

Erki Mölder
Erki Mölder

 

Erki Mölder,Eesti

Erki on lõpetanud Tartu Ülikooli investeerimise ja panganduse alal 1997. aastal. Quattromedi tegevjuhina (aastatel 1999–2013) aitas ta ettevõttel kasvada TÜ-st välja kasvanud ettevõttest suurimaks piirkondlikuks laboriks, mis töötab kolmes riigis ja annab tööd enam kui 200 töötajale. Quattromedi omandas 2013. aastal Synlab.

Alates 2013. aastast on Erki investeerinud kaasaegsetesse tervishoiualastesse ärimudelitesse. Teiste seas on Erki portfellis järgmised ettevõtted: Unimed (hambaravi), Qvalitas (töötervishoid), Cognuse (CoNurse ja kõneravi.ee), Capster (siinusravi seade), LungPass (digitaalne stetoskoop), Transformative AI (CVC juhtude varajase avastamise platvorm) ja Activate Health (uudne tervisekorralduse platvorm).

Alates 2013. aastast on Erki Eesti Äriinglite Assotsiatsiooni (EstBAN) liige ja Singapuris asuva tervisetehnoloogia investeerimisfondi Verge HealthTech Fund I ettevõtluspartner.

Erki on Tervisemajanduse Assotsiatsiooni (asutatud 2019) ja esimese tervisetehnoloogiaga seotud ärikiirendi HealthFounders (asutatud 2020) asutaja.

Alates 2020. aastast on Erki Läti suurima haigla - Riia Ida Ülikoolihaigla - nõukogu liige.