Tervishoid ja tervishoiuteenuste osutajad

Tervishoiuteenus on tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks. Selle eesmärk on leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema terviseseisundi halvenemine või haiguse ägenemine ning taastada tervis. Tervishoiuteenus võib olla kas ambulatoorne (inimese ööpäevaringne viibimine haiglas ei ole vajalik) või statsionaarne (inimese ööpäevaringne viibimine haiglas on vajalik).

Tervishoiuteenuse osutaja on tervishoiutöötaja või tervishoiuteenuseid osutatav juriidiline isik, kes on taotlenud tervishoiuteenuste osutamiseks Terviseametilt tegevusloa. Seaduse mõistes on tervishoiutöötaja ainult see arst, hambaarst, õde või ämmaemand, kes on registreerinud end Terviseameti tervishoiutöötajate registris. Terviseameti registrid asuvad siin.

Tervishoiuteenuste osutamine on korraldatud vastavalt teenuse spetsiifikale:
 - vältimatu abi
 - üldarstiabi
 - kiirabi
 - eriarstiabi
 - õendusabi
 - ämmaemandusabi

Vältimatu abi on tervishoiuteenus, mida tervishoiutöötaja osutab olukorras, kus abi edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse. Igal Eesti Vabariigi territooriumil viibival inimesel on õigus saada vältimatut abi ning kõik tervishoiutöötajad on kohustatud osutama vältimatut abi oma pädevuse ja kasutuses olevate võimaluste piires. Erakorralise meditsiini osakonnas on tervishoiuteenus tasuta, kuid lubatud on küsida visiiditasu kuni viis eurot.

NB! Visiiditasu ei või küsida, kui:
1) ambulatoorset eriarstiabi osutatakse rasedale;
2) ambulatoorset eriarstiabi osutatakse alla kaheaastasele lapsele;
3) vältimatule ambulatoorsele eriarstiabile järgneb vahetult statsionaarse tervishoiuteenuse osutamine;
4) kindlustatu suunas eriarsti juurde sellesama raviasutuse teine tervishoiutöötaja või teise raviasutuse sama eriala arst.

Üldarstiabi on ambulatoorne tervishoiuteenus, mida osutavad perearst ja temaga koos töötavad tervishoiutöötajad.Haigestumise korral on inimese esimene kontaktisik perearst. Perearst osutab üldarstiabi ja annab nõu haigusi, vigastusi või mürgistusi ennetavate tegevuste kohta kõigile oma nimistusse kuuluvatele inimestele. Vajadusel suunab perearst patsiendi eriarsti juurde konsultatsioonile või haiglasse.

Igal ravikindlustatud inimesel on olemas oma perearst, kelle ta on kas ise valinud või kelle on talle määranud kohalik omavalitsus . Kui inimene pole oma perearstiga rahul, on võimalik perearsti vahetada. Selleks tuleb esitada uuele perearstile avaldus. Ravikindlustatud inimesele osutatud üldarstiabi eest tasub Eesti Haigekassa, saades selleks raha riigieelarves ravikindlustuseks ettenähtud vahenditest. Ravikindlustuseta inimene tasub üldarstiabi eest ise.

Kiirabi on tervishoiuteenus eluohtliku haigestumise, vigastuse või mürgistuse esmaseks diagnoosimiseks ja raviks ning vajaduse korral abivajaja transpordiks haiglasse. Kiirabi töötab ööpäevaringselt ja on mõeldud vältimatu meditsiiniabi osutamiseks väljaspool tervishoiuteenuse osutaja ruume. Kiirabi on spetsialiseerunud abistamisele eluohtliku terviseseisundi korral, kuid välitingimustes annab kiirabi võimaluste piires kõikvõimalikku meditsiinialast esmast abi ja vajaduse korral transpordib abivajaja haiglasse. Kiirabiteenust on õigus saada igal Eesti Vabariigi territooriumil viibival inimesel. Kiirabi kutsumiseks kehtib Eestis ühtne häirekeskuse telefoninumber 112. Kiirabiteenuse eest tasutakse riigieelarvest sotsiaalministeeriumi kaudu.

Eriarstiabi on ambulatoorne või statsionaarne tervishoiuteenus, mida osutavad eriarst või hambaarst ja temaga koos töötavad tervishoiutöötajad. Haiglas osutatakse ambulatoorseid ja statsionaarseid eriarstiabi teenuseid. Haiglad jagunevad piirkondlikeks haiglateks, keskhaiglateks, üldhaiglateks, kohalikeks haiglateks, erihaiglateks, taastusravihaiglateks ja hooldushaiglateks. Ravikindlustatud inimesele osutatud eriarstiabi eest tasub Eesti Haigekassa, saades selleks raha riigieelarves ravikindlustuseks ettenähtud vahenditest. Ravikindlustuseta inimene tasub eriarstiabi eest ise.

Õendusabi on ambulatoorne või statsionaarne tervishoiuteenus, mida osutavad õde ja ämmaemand koos pere-, eri- või hambaarstiga või iseseisvalt. Õde  on lõpetanud õendusala põhikoolituse ning talle on Terviseameti pool antud õigus praktiseerida õendusalal oma riigis. Õendusabi eesmärk on patsiendi väljakujunenud tervisliku ja funktsionaalse seisundi säilitamine ja võimalusel parandamine, stabiilses seisundis haigete pikaajaline ravi ja toetamine. Õe kutsetööd reguleerivad tervishoiualased seadused, määrused ja eeskirjad ning õe eetikakoodeks.

Ämmaemandusabi on ambulatoorne või statsionaarne tervishoiuteenus, mida osutab ämmaemand koos pere- või eriarstiga või iseseisvalt. Ämmaemandana tohib töötada inimene, kes on ämmaemanda erialal saanud rakenduskõrgharidusõppe diplomi ja kantud tervishoiutöötajate registrisse.  Ämmaemand juhendab, jälgib, hooldab ja nõustab naisi raseduse ja sünnituse ajal, sünnitusjärgsel perioodil ning günekoloogiliste probleemide lahendamisel. Ta osaleb tervisekasvatuses ja pereplaneerimisel üksikisiku, perekonna ja ühiskonna tasandil.