Perearstiabi

Tervisemurega inimese esimeseks kontaktiks tervishoiusüsteemis on tema perearst või pereõde. Perearst koostöös pereõega diagnoosib ja ravib enamikku haigusi.

Beebieas jälgib arst koostöös pereõega lapse arengut, nooruki- ja täiskasvanueas tegeleb haiguste ennetusega ning edaspidi pöörab üha enam tähelepanu võimalikele kroonilistele haigustele. Lisaks teeb perearst väiksemaid kirurgilisi operatsioone, suunab patsiendi uuringutele ja võtab analüüse, vaktsineerib, seob haavu, eemaldab niite ning teeb vajadusel koduvisiite. Ta nõustab kõiki oma patsiente ning annab nõu ka haiguste ennetamiseks.

Pereõel on iseseisvad vastuvõtud, kus ta õpetab, nõustab ja juhendab inimest tervise eest hoolitsemisel ning haiguste ennetamisel. Pereõde osutab abi ka haiguste korral ning korraldab tervisedokumentatsiooni, lisaks on õe ülesanne jälgida kroonilise haigusega inimesi. Vajadusel konsulteerib pereõde perearstiga või suunab inimese perearsti visiidile.

Perearst ja pereõde hoolitsevad seega terve pere eest ja tunnevad oma nimistu liikmeid pikemat aega.

Perearsti visiit on kindlustatule tasuta. Koduvisiidi eest võib perearst küsida kuni viis eurot sõltumata sellest, mitut haiget ta ühe visiidi jooksul kontrollib. Tasuta on koduvisiit rasedatele ja alla kaheaastastele lastele.

Perearsti valimine ja vahetamine

Igal kindlustatul on oma perearstOma perearsti nime saab teada:

  • riigiportaali eesti.ee teenuses „Ravikindlustuse ja perearsti info“
  • haigekassa klienditelefonilt 669 6630

Igal Eesti kodanikul ja elamisloa alusel Eestis viibival välismaalasel on õigus registreeruda perearsti nimistusse ja vahetada perearstile avalduse alusel (avaldus perearsti nimistusse registreerumiseks).

Iga pereliikme kohta tuleb täita ja esitada uus avaldus.

Nimistusse registreerumine toimub kirjaliku avalduse alusel (lapse puhul lapsevanema või eeskostja avalduse alusel).

  • Esita täidetud avaldus valitud perearstile.

Avalduse võid esitada elektrooniliselt (digitaalselt allkirjastatuna) või tavapostiga.

  • Perearst teavitab avalduse esitajat nimistusse registreerumisest või keeldumisest.

Perearst teavitab avalduse esitajat kirjalikult seitsme tööpäeva jooksul avaldusest esitamisest arvates. Keeldumise korral märgib ära ka põhjuse.

Nimistusse kantakse järgmise kalendrikuu esimesest päevast, kuid perearstiabi osutatakse alates nimistusse registreerimise avalduse esitamise päevast.

Perearstil on õigus keelduda uut inimest oma nimistusse võtmast, kui perearsti nimistule kehtestatud maksimaalne piirsuurus on ületatud. Eestis on perearsti nimistu maksimaalne suurus on 2000 inimest (või 2400, kui perearsti juures töötab ka abiarst).

Lisainformatsiooni perearsti valimise ja vahetamise kohta leiab ka terviseameti kodulehelt.

 

    Info perearstide kohta:

    Perearsti nõuandetelefon

    Kui inimesel on tervisemure, aga tema perearst ei ole parajasti kättesaadav, tasub helistada perearsti nõuandetelefonile. Sellel telefonil nõustavad perearstid ööpäevaringselt nii eesti kui ka vene keeles. Perearsti nõuandetelefoni number on +372 634 6630. Nõuandetelefonilt saab nõu lihtsamate terviseprobleemide korral, juhiseid esmaseks abiks ning vajadusel ka infot tervishoiukorralduse küsimustes.

    • Rohkem infot nõuandetelefoni teenuste kohta leiate siit.

    Hädaabinumbrile 112 peaks helistama eelkõige siis, kui terviseprobleem või õnnetusjuhtum vajab kiirabi väljakutset. Kui nõuandeliinile helistades selgub, et vajalik on vältimatu arstiabi, suunatakse kõne edasi häirekeskuse numbrile 112, et kutsuda kiirabi.

    E-konsultatsioon

    Perearst hindab inimese terviseprobleemi ning kas aitab teda ise, konsulteerib vajadusel eriarstiga või saadab patsiendi eriarsti vastuvõtule. Sageli on terviseprobleem lahendatav ka ilma eriarsti vastuvõtuta, sest perearstidele on loodud kiire ja mugav võimalus konsulteerida eriarstiga elektrooniliselt. Seda nimetatakse e-konsultatsiooniks. 

    E-konsultatsiooni abil saab perearst nõu pidada eriarstiga, kas jätkata patsiendi ravi ise või suunata ta eriarstile. Eriarst vaatab perearsti poolt kirja pandud küsimuse koos lisatud uuringumaterjaliga läbi. Eriarstil on kaks võimalust: ta kas annab perearstile soovituse ravi jätkamiseks või kutsub patsiendi oma vastuvõtule. Perearst teavitab alati patsienti, kui ta küsib eriarstilt e-konsultatsiooni ja palub sellega seoses patsiendi kontakttelefoni, mis märgitakse saatekirjale. 

    NB! Alati on oluline anda perearstile õige telefoni number. Kui pärast e-konsultatsiooni tekib vajadus patsiendi vastuvõtule kutsumiseks, siis võtab eriarst patsiendiga ühendust üldjuhul nelja (maksimum kuue) tööpäeva jooksul peale seda, kui ta on perearstilt info saanud. Kui number on vale või kui patsient telefonile ei vasta, ei saa teda eriarsti vastuvõtule registreerida.

    Patsiendi suunamine eriarsti vastuvõtule

    Kui perearsti hinnangul on vaja patsient edasi suunata eriarsti vastuvõtule, väljastab ta digisaatekirja, mis on vajalik eriarsti aja broneerimiseks (va erialadel, kus saatekiri ei ole nõutav: silmahaigused, psühhiaatria, günekoloogia ning naha- ja suguhaigused). Enamik haiglaid küsib eriarsti vastuvõtule aja broneerimiseks patsiendilt digisaatekirja, mida saavad väljastada kõik perearstid jt arstid.

    Korduma kippuvad küsimused - KKK

    Riigiportaalis eesti.ee saab teenuses „Ravikindlustuse ja perearsti info" küll vaadata oma perearsti andmeid, aga vahetada perearsti kahjuks ei saa. Arsti vahetamiseks tuleb esitada avaldus uuele perearstile. Selleks vajalik blankett on haigekassa kodulehel. Täidetud blankett tuleb viia kohale või saata digiallkirjastatult uuele perearstile.

    Perearst teavitab patsienti nimistusse võtmisest või sellest keeldumisest seitsme tööpäeva jooksul registreerimisavalduse esitamisest arvates. Keeldumise korral märgib ära ka keeldumise põhjuse.

    Perearst võib keelduda patsiendi võtmisest oma nimistusse juhul, kui tema nimistu on ületanud talle määratud piirsuuruse (2000 või 2400 inimest) või kui patsiendi rahvastikuregistri elukoha aadress ei ole selle perearsti teeninduspiirkonnas.

    Perearst võib registreerida patsiendi nimistusse sõltumata nimistu piirsuurusest ja nimistusse kantud inimeste arvust, kui patsiendi:

    1) avalduses märgitud Eesti rahvastikuregistri elukoha aadress on perearsti teeninduspiirkonnas või
    2) perekonnaliige on registreeritud nimistusse. Pereliikme nimistusse registreerumisest on võimalik keelduda juhul, kui perearsti nimistu piirsuurus on täitunud ja pereliikme rahvastikuregistrijärgne elukoha aadress ei asu perearsti teeninduspiirkonnas.

    Igal perearstil on oma teeninduspiirkond ja inimene kuulub perearsti teeninduspiirkonda rahvastikuregistri järgse sissekirjutuse alusel. Täpsemat infot teeninduspiirkondade osas on võimalik küsida terviseametilt. Perearstide nimistute andmed leiate terviseameti koduleheküljelt, kontaktandmed on haigekassa kodulehel.

    Inimesel on õigus valida endale perearst, arsti asukoht aga ei ole seadussega reguleeritud. Seega kui patsiendil on oma perearstiga toimiv koostöö, võib inimene kokkuleppel arstiga tema juures edasi käia. Tallinna perearst ei saa aga tulla Tartusse koduvisiidile, kui selleks vajadus peaks tekkima, seepärast soovitame valida perearsti elukoha lähedalt.

    Perearst võib vajadusel anda saatekirja ka teistesse raviasutustesse, mitte ainult kohaliku eriarsti juurde. Haigekassa eriarstiabi lepingupartnerid teenindavad kõiki ravikindlustatud patsiente, olenemata patsiendi elukohast.

    Saatekirjaga saab minna eriarsti juurde seni, kuni on visiidiaeg kinni pandud. Kui patsient on arsti juures ära käinud, siis sama saatekirja enam kasutada ei saa.

    Tervisekaarti säilitatakse vähemalt 110 aasta möödumiseni patsiendi sünnist ning haiguslugu säilitatakse vähemalt 30 aasta jooksul pärast selle lõpetamist. Seega kui on soov saada enda tervise kohta varasemaid andmeid, tuleks pöörduda oma eelmise perearsti poole palvega, et ta väljastaks tervisekaardi koopia.

    Arst saab töövõimetuslehe avada pärast seda, kui on patsiendi läbi vaadanud ja haigestumise tuvastanud. Nädalavahetusel perearst haiguslehte alustada ei saa, sest perearstid ei tööta nädalavahetustel. Küll saab ta väljastada nädalavahetuse päevaga algava töövõimetuslehe juhul, kui patsient on pöördunud näiteks haigla valvetuppa või kutsunud kiirabi ja talle on antud sellekohane tõend. See tõend tuleb perearstile esitada kahe päeva jooksul.

    Perearst ei pea teenindama teise arsti nimistusse kuuluvat patsienti, kui tegemist ei ole ägeda haigestumisega. Samas ei ole seadusega kehtestatud nõuet, et tervisetõendi saab väljastada vaid perearst, kelle nimistusse inimene kuulub.

    Perearst kehtestab teenuse hinna ise, kuna haigekassa tervisetõendi eest ei tasu. Küll on nõue, et perearstil peab olema tasuliste teenuste hinnakiri välja pandud nii, et iga patsient saaks sellega tutvuda. Millest koosnes osutatud teenuse hind, tuleb küsida perearstilt.

    Ei leidnud sobilikku vastust? Küsi lisaks.