Tulemused

Teekond püsirahastuseni

Teekond püsirahastuseni on pikem, kui näidisprojektide konkurss esialgu eeldas. Digitaliseerimise kiire kasvu tõttu on erinevates riikides viimastel aastatel hoogustunud regulatsioonide väljatöötamine, mis võimaldaks digitaalseid tervisetehnoloogiaid ühtsetel alustel hinnata ja rahastada. Oma õigusraamistiku on loonud näiteks Saksamaa, Belgia ja Ühendkuningriik.  Näidisprojektide konkursil saadud  kogemus on alus Eestis sarnase raamistiku ja rahastamismudeli loomiseks, et suurendada uute teenusmudelite püsirahastuse saamise teekonna läbipaistvust ja luua selgust.  

Konkursi käigus sai Tervisekassale selgeks, et digilahendusi sisaldavate teenuste puhul on enne tõenduspõhisuse ja majandusliku kasu hindamist vaja veenduda digilahenduse (1) efektiivsuses ja turvalisuses; (2) hinnata infoturbe ja andmekaitsega seotud aspekte; (3) läbi viia teostatavusuuring; (4) välja selgitada positiivne tervisekasu inimesele. Rahastamisotsuse tegemiseks on vaja digilahenduse mõju tõenduspõhiseid andmeid võrrelda senise praktikaga. Näidisprojektide kogemus näitas, et piisava tõenduse saamiseks ei piisa ainult ühest uuringust. Joonisel on välja toodud erinevad etapid. Tegu on juhisega, mitte lõpliku materjaliga. Kõik abimaterjalid leiad siit lehelt. 
 

Innovatsioonitoetus

Uute tervishoiu teenusmudelite loomiseks ei piisa ühekordsetest konkurssidest, vaid vaja on püsivaid meetmeid. Tervisekassa innovatsioonitoetus on püsiv meede, mis kasvas välja näidisprojektide konkursi kogemustest. Innovatsioonitoetuse abil on võimalik uute teenuste mõju uurida ja tõendada uue teenuse paremust, et teha häid otsuseid raviraha kasutamisel. Mõju-uuringute toetamise eesmärk on saada usaldusväärset teavet uute teenuste rakendamise efektiivsuse, kulutõhususe ja kasutusmugavuse kohta võrreldes senise parima praktikaga. Rohkem infot leiad siit.  

Mõju-uuringud

Uute (digi)teenusmudelite mõju uurimine on valdkonnana veel välja kujunemas. Rahvusvaheliselt ei ole tervishoiutehnoloogiate uurimiseks ühtseid standardeid, mille alusel kõige paremini uue lahenduse mõju mõõta. Digilahendused on tooted, mis on pidevas muutumises ja sõltuvad väga palju lõppkasutajast. Näiteks on võimalik tarkvara pidevalt muuta nii kliinilise toimivuse kui ka huvirühmade sisendi alusel. Samuti saab pidevalt sekkumist kohandada vastavalt indiviidi vajadustele ja muutuvatele oludele. Digilahenduste paindlikkuse tõttu on aga väga raske mõõta nende kliinilist mõju ja efektiivsust. 

Tervishoius on kuldstandard kliiniline randomiseeritud uuring, aga sellise uuringu ülesehitusega võib digilahendusi sisaldavatel teenusmudelitel olla oma eripärade tõttu keeruline oma väärtust näidata. Tervisekassa püsirahastuse saamiseks on oluline veenduda, et inimene saab parimat võimalikku ravi, arvestades ravi tõenduspõhisust, meditsiinilist efektiivsust ja kulutõhusust. Seniks, kuni ei ole konkreetseid kokkuleppeid ja häid näiteid digilahenduste uuringute läbiviimisest, siis juhindume ka digilahenduste uuringute puhul randomiseeritud kliinilise uuringu heast tavast.

Näidisprojektide mõju-uuringute disainimisel lähtuti Inglismaal välja töötatud ja kasutusel olevale NICE’i raamistikule. Konkursi kogemus näitas, et tegu on hea abimaterjaliga, et teha esimesi teostatavusuuringuid, aga püsirahastuse saamiseks ei piisa ainult ühest uuringust. Kindlama tõendusmaterjali saamiseks on vaja teha rohkem uuringuid. 
Joonisel on välja toodud erinevad etapid. Tegu on juhisega, mitte lõpliku materjaliga. Kõik abimaterjalid leiad siit lehelt. 
 

Tasustamismudelite katsetamine

Uued lahendused vajavad ka uusi viise rahastamiseks. Eesti tervishoiuteenuste rahastus on suuresti vastuvõtupõhine ja ei toeta kõige paremini integreeritud patsiendikäsitlust.

Näidisprojektide raames katsetati integreeritud tasustamismudeleid. See tähendab, et tasustamisel seoti omavahel tehnoloogiline komponent ja tervishoiutöötaja tööaeg, mitte ei lähtutud tehtud vastuvõttude arvust. Lisaks katsetati konkursil ka patsiendi tervise- ja kogemusnäitajatega seotud tulemustasu, mis tähendas, et tulemustasu maksmisel lähtuti sekkumiste lõpptulemusest ja mõjust patsiendile, mitte tehtud protseduuride arvust. Tegu on oluliste katsetusega, kuna selliste tasustamismudelite kasutamisel teevad tervishoiuteenuste osutajad tihedamat koostööd ja nad on motiveeritud tegema organisatoorseid ümberkorraldusi, sh e-teenuste kvaliteedisüsteemis ja koolitustes, et tagada patsiendile abi tema jaoks parimal viisil. 

Kliinilise assistendi ja raviplaani koostamise rahastamine tervishoiuteenuste loetelu kaudu

Näidisprojektides katsetatud tasumudelid sisaldasid lisaks digilahendustele ka tervishoiutöötajate uute rollide ja tegevuste tasustamist, mis on osaliselt tervishoiuteenuste loetellu lisatud ehk neid rahastatakse püsivalt kõikidele tervishoiuteenuse osutajatele. 

Eelvisiidi projekti üks oluline osa oli kliiniline assistent/terviseanalüütik, kes toetas perearstikeskuste tööd pöördumiste lahendamisel ja haldamisel. Alates 01.07.2023 on tervishoiuteenuse loetelusse lisatud esmatasandi kliinilise assistendi tasustamine, mis võimaldab esmatasandile tuua lisatööjõudu, et suureneva koormuse juures arstiabi pakkuda. Perearstil on võimalik keskenduda arstitööle ja meeskond tema ümber toetab haldus- ja tugitegevustega. 

Proaktiivse terviseteekonna digidisaineri projekti teenuse üks osa oli raviplaani koostamine patsiendile. Tervisekeskus koostöös patsiendiga koostas motiveeriva intervjuu abil personaalse tervise- või raviplaani, mis sisaldas patsiendi eesmärke ja tegevusi. Perearsti ja tema meeskonna roll oli võimestada patsiente oma tervisega tegelema. Raviplaani koostamist rahastatakse samuti alates 01.07.2023 tervishoiuteenuse loetelu kaudu.

Perearstiabi digiteenindusplatvormid

Näidisprojektide konkursist kasvas välja perearstiabi digiteenindusplatvormide projekt. Selle eesmärk on toetada perearste digiteenindusplatvormide kasutuselevõtus, et kõigil Eesti inimestel oleks võimalik perearstikeskusesse pöörduda digiteenindusplatvormi kaudu. Tervisekassa seab digiteenindusplatvormidele konkreetsed nõuded, hindab nõuetele vastavust ja tasustab nõuetele vastavaid digiteenindusplatvorme tervishoiuteenuste loetelu kaudu. Perearstid saavad ise valida nõuetele vastavate digiplatvormide seast endale sobivaima. 

Rohkem saab lugeda siit. 
 

Koostöö

Tervishoius saab edukas innovatsioon toimuda ainult avatud koostöös teiste süsteemi osapooltega. Ravikindlustusasutused on tavapäraselt innovatsioonist ja ettevõtlusest kaugel seisnud ja Tervisekassa on näidisprojektide korraldamise ja juhtimisega võtnud endale uue rolli. Näidisprojektide konkurss ühendas Tervisekassa juhtimisel omavahel algusest peale erinevad osapooled – tervishoiuteenuse osutajad, teaduse, ettevõtluse, ravikindlustuse, poliitikakujundajad. 

Paremini integreeritud tervishoiuteenused on tulevikus hädavajalikud ning uute rollide tekkimisel ja võtmisel on oluline, et kommunikeeritakse läbipaistvalt ja arusaadavalt, kuhu panustatakse ja missuguseid rolle võetakse.