Viimased uudised
Kümme nõuannet ladusaks suhtluseks perearstiga
Paljusid meist kimbutab vahel mõni tervisehäda, mille leevendamiseks kodustest ravivõtetest ei piisa ja on vaja arstiabi. Mis juhtudel võiks pöörduda perearsti poole ja kuidas saame ise kaasa aidata, et suhtlus perearstikeskusega oleks ladus ning saaksime nõu ja ravi?
Anname siinkohal kümme soovitust, mida järgida suhtluses perearstikeskusega.
1.Millal pöörduda perearstile?
Perearstikeskusesse tasub pöörduda siis, kui sinu tervisemure ei ole kodustest ravivõtetest leevendust saanud, kuid samas ei vaja ülikiiret sekkumist ehk kiirabi kutsumist või EMO-sse minemist. Tavapäraselt otsitakse perearstilt abi näiteks kaua kestnud või ägeda viirushaiguse, mitmesuguste valude või muude haigusseisundite tõttu. Ka krooniliste haigustega inimesed on perearstide jälgimise all, samuti saab perearstikeskuses nii lapsi kui ka täiskasvanuid vaktsineerida nakkushaiguste vastu.
Suur osa Eesti elanikest tarbib mõnda retseptiravimit
Mullu hüvitas Tervisekassa retseptiravimeid 184 miljoni euro eest kokku 897 187 inimesele. Tervisekassa ja Kantar Emori läbi viidud uuringust selgus, et möödunud aasta jooksul on retseptiravimeid ostnud kokku 82% Eesti elanikest.
Mullu tehti perearsti nõuandetelefonile keskmiselt üle 800 kõne päevas
41 protsenti Eesti elanikest on helistanud ööpäevaringsele perearsti nõuandetelefonile 1220. Möödunud aasta jooksul helistati nõuandeliinile ligi 300 000 korda ehk keskmiselt tehti üle 800 kõne päevas.
Eesti inimesed käivad üha rohkem hambaarsti juures
2023. aastal käis Tervisekassa toel hambaarsti juures üle poole miljoni inimese, seejuures jäi viimase hambaarsti visiidiga rahule 84% patsientidest.