Tervisemurega inimese esimeseks kontaktiks tervishoiusüsteemis on tema perearst või pereõde. Perearst koostöös pereõega diagnoosib ja ravib enamikke haigusi, jälgib lapse arengut ja kroonilisi haigeid, teostab väiksemaid kirurgilisi protseduure, suunab patsiendi uuringutele ja võtab analüüse, vaktsineerib, ning vajadusel teeb koduvisiite, annab nõu hoolduse, vigastuste või mürgistuste korral ning ennetavate tegevuste osas kõigile tema nimistusse kantutele.

Perearsti visiit on kindlustatule tasuta. Koduvisiidi eest võib perearst küsida kuni 5 eurot sõltumata sellest, mitut haiget ta ühe visiidi jooksul kontrollib. Tasuta on koduvisiit rasedatele ja alla kaheaastastele lastele.

Ägeda haigusega inimene peab pereõe või -arsti vastuvõtule saama samal päeval. Kroonilise haiguse ja teiste mitte nii kiiret sekkumist nõudvate murede puhul võtab perearst vastu viie tööpäeva jooksul.

Pereõel on iseseisvad vastuvõtud, kus ta õpetab, nõustab ja juhendab inimest tervise edendamisel ja säilitamisel, ning haiguste ennetamisel. Pereõde osutab abi ka haiguste korral ning korraldab tervisedokumentatsiooni, lisaks on õe ülesanne jälgida kroonilise haigusega inimesi. Vajadusel konsulteerib pereõde perearstiga või suunab inimese perearsti visiidile. Igal inimesel on õigus endale ise valida perearst. Kui ta seda ei tee, määrab perearsti terviseamet ja teavitab sellest haigekassat.

Igal kindlustatul on oma perearst. Igal Eesti kodanikul ja elamisloa alusel Eestis viibival välismaalasel on õigus registreeruda perearsti nimistusse ja vahetada perearstile esitatava avalduse alusel (avaldus perearsti nimistusse registreerumiseks). Perearsti nimistusse registreerumiseks või perearsti vahetamiseks tuleb esitada nimistusse võtmise avaldus inimese poolt eelistatud perearstile. Ka vastsündinu tuleb perearsti nimistusse registreerida avaldusega. Kui perearst ei ole nimistusse võtmisest keeldumisest kirjalikult teavitanud 7 päeva jooksul, siis kuulub avalduse esitaja tema nimistusse hiljemalt avalduse esitamisele järgneva kuu esimesest kuupäevast.

Perearstil on õigus keelduda inimest oma nimistusse võtmast kui perearsti nimistule kehtestatud maksimaalne piirsuurus on ületatud. Eestis on perearsti nimistu maksimaalseks suuruseks 2000 inimest (või 2400, kui perearsti juures töötab ka abiarst)

Eestis töötab üle 800 perearsti, kelle kontaktandmed leiab haigekassa lepingupartnerite kaardirakeduselt

Lisainformatsiooni leiab ka Terviseameti kodulehelt www. terviseamet.ee. 

Oma perearsti nime saab teada:
● riigipiortaali eesti.ee teenuses «Ravikindlustuse ja perearsti info»
● haigekassa klienditelefonilt 669 6630

Infot perearstide kohta saab:

● telefoninumbrit ja aadressi saab vaadata haigekassa kodulehelt.

● nimistu suurust ja teeninduspiirkonda saab vaadata terviseameti kodulehelt

● küsimustele vastavad ka klienditeenindusbürood ja klienditelefon 669 6630

● emaili teel info@haigekassa.ee

Loe lisaks:

 

Korduma kippuvad küsimused

K: 

1. Inimene soovib vahetada perearsti. Kas ta peab selleks arsti juurde minema või on seda võimalik teha ka interneti teel?

V: 

Riigiportaalis eesti.ee saab teenuses "Ravikindlustuse ja perearsti info" küll vaadata oma perearsti andmeid, aga vahetada perearsti kahjuks ei saa. Arsti vahetamiseks tuleb esitada avaldus uuele perearstile. Vajalik blankett selleks on haigekassa kodulehelTäidetud blankett tuleb edastada (viia kohale või saada digiallkirjastatult) uuele perearstile.

Perearst teavitab patsienti nimistusse registreerumisest või registreerumisest keeldumisest seitsme tööpäeva jooksul registreerimisavalduse esitamisest arvates ning keeldumisel märgib ära ka keeldumise põhjuse.

Perearst võib keelduda patsiendi võtmisest oma nimistusse juhul, kui tema nimistu on ületanud talle määratud piirsuuruse (2000 isikut või 2400 isikut) või kui patsiendi rahvastikuregistri elukoha aadress ei ole selle perearsti teeninduspiirkonnas.

Perearst võib registreerida patsiendi nimistusse sõltumata nimistu piirsuurusest ja nimistusse kantud isikute arvust, kui patsiendi:

1) avalduses märgitud Eesti rahvastikuregistri elukoha aadress on perearsti teeninduspiirkonnas või
2) perekonnaliige on registreeritud nimistusse. Pereliikme nimistusse registreerumisest on võimalik keelduda juhul, kui perearsti nimistu piirsuurus on täitunud ja pereliikme rahvastikuregistrijärgne elukoha aadress ei asu perearsti teeninduspiirkonnas.

Igal perearstil on oma teeninduspiirkond ja inimene kuulub perearsti teeninduspiirkonda rahvastikuregistri järgse sissekirjutuse alusel. Täpsemat infot teeninduspiirkondade osas on võimalik küsida Terviseametilt. Perearstide andmed nimistu kohta leiate Terviseameti koduleheküljelt, kontaktandmed on haigekassa kodulehel.

K: 

2. Kindlustatu on oma perearstiga väga rahul, kuid ta peab kolima teise linna. Kas ta võib jääda sama arsti juurde nimistusse?

V: 

Inimesel on õigus valida endale perearst, arsti asukoht aga ei ole seadussega reguleeritud.
Seega kui patsiendil on oma perearstiga toimiv koostöö, võib inimene kokkuleppel arstiga tema juures edasi käia. Tallinna perearst ei saa aga tulla Tartusse koduvisiidile, kui selleks vajadus peaks tekkima, seepärast soovitame valida perearsti elukoha lähedalt.

K: 

3. Kas perearst saab kirjutada saatekirja ainult n-ö kohaliku eriarsti juurde või on tal võimalik saata patsient eriarsti vastuvõtule ka mujale piirkonda?

V: 

Perearst võib vajadusel anda saatekirja ka teistesse raviasutustesse, mitte ainult kohaliku eriarsti juurde.
Haigekassa eriarstiabi lepingupartnerid teenindavad kõiki ravikindlustatud patsiente, sõltumata patsiendi elukohast.

K: 

4. Kui kaua kehtib perearsti kirjutatud saatekiri eriarstile?

V: 

Perearsti saatekirja kehtivus ei ole reguleeritud. Saatekirjaga saab minna eriarsti juurde seni, kuni on visiidiaeg kinni pandud.

K: 

5. Kas on võimalik saada andmeid enda tervise kohta eelmisest perearstikeskusest?

V: 

Tervisekaarti säilitatakse vähemalt 110 aasta möödumiseni patsiendi sünnist ning haiguslugu säilitatakse vähemalt 30 aasta jooksul pärast selle lõpetamist. Seega kui on soov saada varasemaid andmeid enda tervise kohta, tuleks pöörduda oma eelmise perearsti poole palvega, et ta väljastaks tervisekaardi koopia.

Perearstil on õigus küsida tervisekaardi eest tasu alates 21. leheküljest (0,19 eurot lk).

K: 

6. Inimene käib vahetustega tööl ja haigestus reede õhtul. Laupäeval ta tööle ei läinud. Kuna perearst laupäeval ei tööta, ei saanud inimene ka tema juurde visiidile minna. Esmaspäeval arsti juurde minnes selgus aga, et arst ei saa anda haiguslehte laupäevast alates. Miks?

V: 

Arst saab töövõimetuslehe avada pärast seda, kui on patsiendi läbi vaadanud ja haigestumise tuvastanud. Nädalavahetusel perearst haiguslehte alustada ei saa, sest perearstid ei tööta nädalavahetustel. Küll saab ta väljastada nädalavahetuse päevaga algava töövõimetuslehe juhul, kui patsient on pöördunud näiteks haigla valvetuppa või kutsunud kiirabi ja talle on antud sellekohane tõend. See tõend tuleb perearstile esitada kahe päeva jooksul.

K: 

7. Kas B-kategooria juhilubade jaoks tervisetõendi saamiseks peab minema oma perearsti juurde või tohib selle väljastada ka võõras perearst?

V: 

Perearst ei pea teenindama teise arsti nimistusse kuuluvat patsienti, kui tegemist ei ole ägeda haigestumisega. Samas ei ole seadusega kehtestatud nõuet, et tervisetõendi saab väljastada vaid perearst, kelle nimistusse inimene kuulub.

K: 

8. Ravikindlustuseta inimene käis perearsti juures saamas tervisetõendit B-kategooria juhilubade jaoks. Tõendi eest küsiti 12,78 eurot (põhjuseks kindlustuse puudumine) ja lisaks veel 12,02 eurot. Kas temaga toimiti õigesti? Mida peab arst selle summa eest patsiendil kontrollima?

V: 

Perearst kehtestab teenuse hinna ise, kuna haigekassa tervisetõendi eest ei tasu. Küll on nõue, et perearstil peab olema tasuliste teenuste hinnakiri välja pandud nii, et iga patsient saaks sellega tutvuda. Millest koosnes osutatud teenuse hind, tuleb küsida perearstilt.

Esita küsimus