Veebruari lõpuks sai enamus haigekassade lepinguid sõlmitud

PRESSITEADE 03.03.2000

Veebruari lõpuks sai enamus haigekassade lepinguid sõlmitud

Tänavune haigekassade ja raviasutuste vaheline lepingute sõlmimise protsess hakkab lõpule jõudma. Tänavu ostavad piirkondlikud haigekassad  raviasutustelt üle Eesti raviteenuseid 2,649 miljardi krooni eest ja taastusraviteenuseid ostetakse 40 miljoni krooni eest. Haiguste ennetusele kulutatakse 53,2 miljonit ja tervise edendamiseks 6,72 miljonit krooni. Keskhaigekassa eelarves on raviteenustele planeeritud 95 miljonit krooni, haiguste ennetusele 6,8 miljonit krooni ja tervise edendamisele 7,2 miljonit krooni. Soodustingimustel ravimeid kompenseeritakse eestimaalastele 2000. aastal 460 miljoni krooni eest.

Tänavuste lepingute sõlmimiseks moodustati Keskhaigekassa juurde lepingute töörühm, kus töötati välja uuendatud lepingute sõlmimise süsteem. See on vajalik selleks, et täpselt fikseerida mõlema poole – raviasutuse ja haigekassa õigused ja kohustused ning senisest täpsemalt piiritleda omavahelisi suhteid. Lepinguid nõuab ka seadus, et haigekassa saaks tasuda raviasutusele osutatud teenuste eest. Lepingute sõlmimise protsessi on kaasatud ka vastavad seltsid ja liidud – oma sõna on selles protsessis kaasa öelda Haiglate Liidul, Eesti Perearstide Seltsil, Eesti Hambaarstide Liidul ja Eesti Stomatoloogia Seltsil. Samuti on lepingute sõlmimisel määrav roll ravikindlustusnõukogudel üle Eesti. Sõlmitud lepingud on sündinud konsensuse tulemusena.

Perearstidele tüüplepingud

Esimest korda töötati välja perearsti lepingute käsitlemise kord lisaks perearsti tüüplepingule, mis on vajalik selleks, et ühtlustada perearstidega sõlmitavate lepingute käsitlemist haigekassades  ning sellega tagada inimestele üle Eesti ühesugused tingimused raviteenuse saamiseks. Uus kord näeb  ette ühesugused protseduurid lepingute ettevalmistamiseks, sõlmimiseks, jälgimiseks ja muutmiseks ning mille järgi on kehtestatud ühtsed reeglid kõikidele perearstidele üle Eesti (dokumendid, mida vaja lepingute sõlmimiseks jne). Haigekassa sõlmib raamlepingu perearstiga kuni 3. aastaks. Perearstide töö tasumine toimub vastavalt perearsti patsientide nimistule ning seda tegevust reguleerib sotsiaalministri määrus.

Raviteenuste lepingud

Tänavused raviteenuste lepingud on sisuliselt nn üldised “rusikareeglid”, mis jätavad võimaluse arvestada piirkondlikku eripära. Raviteenuste lepingute sõlmimise käigu ühtlustamine tuleb põhjalikumalt päevakorda järgmise aasta lepingute sõlmimise eel. Tänavu on üldistes raviteenuste lepingutes täpsustatud lisasid, ambulatoorse eriarstiabi osas ostab haigekassa raviasutuselt konkreetseid eriarsti teenuseid ja loetleb need lepingus üles, samuti toimub tänavu lepingute täitmise jälgimine iga teema osas eraldi, mis peaks tagama oluliselt parema kontrolli raha kasutamise üle. Lepingulisades lepivad raviasutus ja haigekassa kokku rahaliste vahendite jaotumise kvartalite kaupa ning vastavalt lepingule peab haigla planeerima oma töö nii, et ta suudaks kindlustada ravi ja vältimatu abi kindlustatutele kogu aasta jooksul kuni aasta lõpuni. Seega peab raviasutus kindlustama vältimatut arstiabi vajavale kindlustatule abi isegi vana-aasta õhtul. Kui vahendeid aga ei jätku, siis plaanilise arstiabi osas peab raviasutus hakkama pidama järjekorda. Uue Oracle infosüsteemi programmi juurutamine võimaldab haigekassal eelmistest aastatest tõhusamalt tegeleda ka pretensioonide esitamisega, mis tagab parema kontrolli tegeliku rahakasutuse üle ja välistab raviasutuste poolsed petmiskatsed, mis siiani on sageli jäänud avastamata just tehniliste vahendite puudulikkuse tõttu (näiteks on esinenud juhtumeid, kus kaksikute sündimise puhul kirjutatakse välja kaks sünnituse arvet, prille kirjutatakse välja 10-14 korda paari nädala jooksul jne).

Hambaravi  lepingupartnerite soovituslikud valikukriteeriumid

Kuna kõige suuremas konkurentsis töötavad hambaarstid ja selles valdkonnas on vähemalt Tallinnas ja Tartus teenuse pakkumine suurem kui nõudlus, oli hädavajalik kehtestada kriteeriumid lepingupartnerite valikuks. Lepingute töörühm töötaski välja soovituslikud kriteeriumid, et võimalikult ökonoomselt napi ja pingelise eelarve tingimustes raha kasutada ja piisava ravikvaliteedi tagamiseks vajalikul määral hambaarste koormata. Valikukriteeriumid töötati välja koostöös Eesti Hambaarstide Liidu ja Eesti Stomatoloogia Seltsiga ning eelmise aasta novembris sõlmiti kolmepoolne koostööprotokoll, kus siis deklareeriti koostöö vajadus ning kõik osapooled tunnistasid vajadust rakendada piiratud ravikindlustusressursi tingimustes läbipaistvaid ja kõigile osapooltele mõistetavaid lepingupartnerite valiku kriteeriume kindlustatutele kvaliteetse hambaravi tagamiseks. Vajadus rakendada hambaravi lepingupartnerite valikukriteeriume 2000-nda aasta lepingupartnerite valikul  on eelkõige Tallinna ja Tartu Haigekassas. Samal ajal tunnistasid lepingu sõlminud pooled vajadust ka edasiseks koostööks sihiga edasi arendada valikukriteeriume ning laiendada nende kasutamist. (Täpsemat infot valikukriteeriumite kohta saab Keskhaigekassa interneti koduleheküljelt www.haigekassa.ee)

Eesmärgid tulevikuks

Hetkel töötavad haigekassa spetsialistid haiglate hindamiskriteeriumite väljatöötamise ettevalmistamisega. Needki kriteeriumid on vajalikud parimate võimalike raviteenuste ostmiseks pingelise eelarve tingimustes, sest raviteenuse kvaliteedi küsimused on üha sagedamini tervishoiuga seonduvalt päevakorral. Selleks töötatakse välja haiglate tegevusaruande küsimustik, millest saadavad võrdlusandmed võimaldavadki asuda välja töötama hindamiskriteeriume nii maakonnahaiglatele kui ka III etapi raviteenust pakkuvatele nn suurtele haiglatele.

Parima raviteenuse ostmise ja mõistlikuma ning efektiivsema majandamise huvides on ka kavandatav haigekassa reform, mille tulemusel muutub lepingute sõlmimise protseduur ja tekib võrdlusmoment erinevate haiglate raviteenuse kvaliteedi üle. Samuti on uue süsteemiga tagatud patsientide huvi kvaliteetse raviteenuse saamisel, aga mitte meedikute huvi näiteks oma töökohtade säilitamisel, või oma asutusele parema rahalise katte väljakauplemisel jne, millised probleemid on ilmnenud just tänavuaastaste lepingute sõlmimisel näiteks Valgamaal , Narvas, kus kohalike haiglate juhid, olles ravikindlustusnõukogu liikmed, avaldavad põhjendamatut survet suuremate summade jätmisel oma raviasutusse, kuigi samal ajal patsiendid on huvitatud hoopis näiteks Tartu Ülikooli Kliinikusse ravile minemisest (Valga näide jne). Rea haigekassade juures uuenes käesoleval aastal ravikindlustusnõukogude koosseis ning nõukogu liikmed Viljandis, Tallinnas ja Tartus võtsid tõsiselt osa haigekassa lepingupartnerite valikust.


Kaja Tampere
Keskhaigekassa avalike suhete nõunik
Tel. 250 39 474