Tervishoiutöötaja palk ning tööaeg on täna ja jäävad ka tulevikus tema ning tööandja vaheliseks kokkuleppeks

1.juulist rakenduv töölepinguseadus toob muuhulgas kaasa muutused tervishoiutöötajate tööaja regulatsioonis. Täna kehtiva töö- ja puhkeaja seaduse alusel on kehtestatud lühendatud tööaeg nendele töötajatele, kes töötavad allmaa-, tervistkahjustavatel ja eriiseloomuga töödel. Alates 1. juulist reguleerib tööaega ainult töölepingu seadus, mille kohaselt ei kehti enam kohustuslik lühendatud tööaeg mitte üheski eelnimetatud valdkonnas. Sellega seoses  kaob lühendatud tööaeg ka anestesioloogidel, anesteesia-intensiivraviõdedel ja operatsiooniõdedel, patoloogiaosakonna töötajatel, intensiivravi osakondade meditsiinitöötajatel (praegu 35 tundi nädalas) ja radioloogia valdkonna töötajate (praegu 30 tundi nädalas). 

Ülalloetletud tervishoiutöötajatele laienenud üleüldine tööajapiirang on ajalooliselt pärit ajast, mil tervisetehnoloogiad ei olnud veel piisavalt arenenud, et olla tervisele ohutud. Kaasaegne tehnoloogia on tänaseks võimaldanud haiglates viia töökeskkonna ohutegurid piirnormidega vastavusse ning tööajapiirang ei ole seetõttu sisuliselt põhjendatud.

Haigekassa lähtub tervishoiutöötajate tunnipalga arvestamisel tervishoiutöötajate miinimumpalga kokkulepetest, milleks on arstidel 112kr ja õdedel 60kr tunnis (arvestuslikult ligi  19 400 kr ja 10 400 kr kuus).  Kuna kõik tervishoiutöötajad ei saa miinimum töötasu ja tegelik palk lepitakse kokku tööandja ja töövõtja vahel, siis on paindliku palgapoliitika tagamiseks arvestatud hindadesse mitte miinimum vaid arstide puhul 30% ja õdede puhul 20% miinimumist kõrgem töötasu. Keskmiseks arvestuslikuks töötasuks kuus teeb see arstidel  ligi 25 300 kr ja õdede puhul 12 500 kr.

Ehkki haiglatel ei ole õigusaktidest tulenevat kohustust maksta lühendatud tööajaga töötajatele kõrgemat tunnitasu, on haigekassa tervishoiuteenuste hinnaarvestuses seni arvestanud eeldusega, et eelnimetatud erialadel rakendatakse lühendatud tööaega. Hinnakujunduses on see seni väljendunud sellega, et  1 minut kardiokirurgi aega on odavam kui 1 minut anestesioloogi või radioloogi aega.  Lihtsustatult tähendab see erisus seda, et keskmise töötasu saamiseks peab kardiokirurg töötama 40 tundi, anestesioloog  aga 35 ja radioloog 30 tundi nädalas. Kuna jõustuv töölepingu seadus  kaotab lühendatud tööajanormid, siis puudub haigekassal edaspidi igasugune alus teatud erialade hinnakujunduse puhul  lähtuda lühendatud tööaja nõuetest.  Iga üksiku arsti ja õe tööaeg ning töötasu on seni olnud ja peaks jääma ka tulevikus tema ning tööandja vaheliseks kokkuleppeks.  Lisaks erialale peaks tööandja kindlasti arvesse võtma spetsialisti kvalifikatsiooni , töökogemust ja töötulemusi ning arvutama tema palga vastavalt sellele.

 Haigekassa on seisukohal, et tänane hinnakujundus on piisavalt paindlik ning annab küllaldaselt võimalusi korraldada raviasutuse sisest palgapoliitikat selliselt, et kõrgema kvalifikatsiooniga ja keerukamat tööd tegevad (mis iganes eriala) spetsialistid saaksid keskmisest kõrgemat tasu.

Uue töölepinguseaduse rakendumisest tulenev tervishoiuteenuste piirhindade muutmine toob ravikindlustuse eelarvele kaasa 2009. aastal 50 miljonit krooni  kokkuhoidu, mis kogu eriarstiabi eelarvest moodustab  alla 1%. Ei saa ka märkimata jätta, et vaatamata töölepingu seadusest tulenevale hinnalangusele toimub 1. juulist siiski tervishoiuteenuste piirhindade tõus ligi 100 miljoni krooni ulatuses. Hinnamuudatusest vabanevate vahendite arvelt soovib haigekassal osta täiendavaid ravijuhte ning seega ei too muudatus kaasa haiglate lepingumahtude vähenemist. Inimeste jaoks tähendab see aga seda, et ravi kättesaadavus mõnevõrra paraneb.