Terviseamet selgitab: Mis vahe on liikumispiirangul, eneseisolatsioonil ja karantiinil?

Liikumispiirang

• Riigipiiri ületamisel kehtib hetkel endiselt liikumisvabaduse piirang 14 päeva nendest riikidest tulnutele, kus haigestumus ületab 16/100 000 kohta https://www.kriis.ee/sites/default/files/eriolukord/vv_20210k.pdf

 Inimene võib Eestisse saabumisest 14 kalendripäeva jooksul elukohast või püsivast viibimiskohast lahkuda tervishoiutöötaja või politseiametniku korraldusel või inimese elu või tervist ohustava hädajuhtumi korral või toidu, esmatarbekaupade ja ravimite soetamiseks.

• Kui riigipiiri ületab kolmandatest riikidest pärit inimene töötamise või õppimise eesmärgil, siis lisaks 14-päevasele liikumisvabaduse piirangule peab kutsuja või tööandja korraldama inimesele esimese testimise viivitamata ja kordustestimise mitte varem kui 14 päeva möödudes

https://www.kriis.ee/sites/default/files/eriolukord/vv_20247k.pdf

• Liikumisvabaduse piirangute puhul ei saa inimene haigushüvitist, v.a. haigustunnuste tekkimisel.

Eneseisolatsioon

• COVID-19 kinnitatud haige peab püsima arsti otsusel eneseisolatsioonis (https://www.riigiteataja.ee/akt/115052020021), mille puhul kehtivad inimesele samad nõuded, mis VV korralduses nr 257 karantiini korral (https://www.kriis.ee/sites/default/files/eriolukord/vv_20257k.pdf). Mõlema alusel võib lahkuda inimene eneseisolatsioon vaid erandjuhtudel (hädajuhtum, politsei korraldusel, haiglasse transport tervise halvenemisel vms).
• COVID-19 kinnitatud haige lähikontaktne peab jääma eneseisolatsiooni (https://www.riigiteataja.ee/akt/115052020021), mille puhul kehtivad inimesele samad nõuded, mis VV korralduses nr 257 karantiini korral (https://www.kriis.ee/sites/default/files/eriolukord/vv_20257k.pdf). COVID-19 nakkusesse haigestunu lähikontaktsete puhul ei käsitleta eneseisolatsiooni, st kodus püsimise nõude rikkumisena seda, kui inimene lahkub ajutiselt oma viibimiskohast, et hankida igapäevaseks toimetulekuks hädavajalikku ja kui muul viisil ei ole selle hankimine võimalik. Hädavajaliku all mõeldakse eelkõige toitu ja ravimeid. Sel juhul peab inimene võtma kasutusele kõik meetmed, et viiruse võimalikku levikut tõkestada, sh kasutama näomaski, kasutama kindaid või desinfitseerima käsi, hoidma distantsi teiste inimestega ning valima kodust lahkumiseks sellise kellaaja, kus on teiste inimestega kokkupuutumise võimalus väikseim.
• Eneseisolatsiooni puhul saab haigushüvitist.

Karantiin

• Karantiin kehtestatakse VV oma korraldusega või TA haldusaktiga, kui on oht eriti ohtliku või uudse ohtliku nakkushaiguse leviku oht nakkuskoldest väljapoole (NETS § 27). Karantiini korral ei tohi inimene oma elukohast või püsivast viibimiskohast lahkuda,
• Karantiini puhul saab haigushüvitist.