Kontrastsus:

TUGEV TAVALINE
Vali keel

Puudega inimese tasuta hambaravi eelduseks on kindlad kriteeriumid

Alates 2019. aastast laiendas haigekassa tasuta hambaravi võimalusi sügava füüsilise ja vaimse puudega inimestele, kes ise ei suuda oma suuhügieeni eest hoolt kanda. Nende inimeste hambaravi tasub haigekassa kogu ulatuses, kui patsiendile on määratud arsti poolt elupuhuse hambaravi diagnoos.

Haigekassa esmatasandi teenuste osakonna juht Külli Fridemann juhib tähelepanu sellele, et tasuta hambaravi ei kehti kõikidele puudega inimestele. "Haigekassa on seadnud kindlad kriteeriumid, millele puudega inimese terviseseisund peab vastama, et ta saaks tasuta hambaravi. Oluline on tähele panna, et õiguse tasuta hambaraviks määrab patsiendi raviarst, mitte hambaarst. Eelkõige tulebki konsulteerida patsiendi raviarstiga ja veenduda, et see diagnoos on määratud," selgitab Friedemann. 

Kriteeriumid, millest inimeste raviarst või perearst peab elupuhuse hambaravi määramisel lähtuma:

Isiksuse psüühilised iseärasused sõltumatult haiguse otsesest nosoloogiast, mille tõttu patsient ei ole suuteline suuõõne hügieeni tagama ka adekvaatse juhendamise korral:

  • Intellektipuue (sügav vaimne alaareng)
  • Autistliku spektrumi häire
  • Dementsus
  • Muud psüühilised kõrvalekalded (näiteks krooniline raske psühhoos).

Füüsilised, haigustest tingitud  seisundid, mil inimene ei ole suuteline suuõõne hügieeni protseduure läbi viima

  • Halvatusseisundid, mis haaravad mõlemat ülajäset, ja on tingitud kesknärvisüsteemi või neuromuskulaarse ühiku haigusest
  • Liigutushäired, nagu parkinsonistlik sündroom, generaliseerunud düstoonia, raskekujuline tantstõbi
  • Kaasasündinud või omandatud füüsilised iseärasused, näiteks jäseme ja selle olulise osa puudumine arenematuse või amputatsiooni tõttu, mille tõttu isik ei tule toime suuhügieeni toimingutega

Juhul kui patsiendi perearst või erialaarst peab lähtuvalt nendest kriteeriumitest vajalikuks määrata puudega inimesele elupuhust hambaravi, siis märgib arst süsteemis inimese raviarvele statistilise koodi (9072), mille alusel tasub inimese hambaravi eest edaspidi haigekassa.

Friedemann selgitas, et tänavu on teenuse katsetamise aasta ning on seatud esialgsed kriteeriumid, mis põhjustel võiksid puudega inimesed vajada elupuhust hambaravi täies ulatuses. "Vajadusel neid kriteeriumeid täiendatakse, kui selgub täpsemalt, millistele patsientidele tuleb raviarstide hinnangul tasuta hambaravi laiendadam" lisab ta.

Selleks, et tasuta plaaniline hambaravi puudega inimesele kehtima hakkaks, võib aega minna kuni kaks kuud. Friedemanni sõnul on viivitus tingitud infosüsteemide andmevahetusest, mis on vajalik selleks, et patsiendi elupuhuse hambaravi kohta tekiks süsteemi vajalik märge. Ta lisab, et kui inimesel ei ole võimalik nii kaua oodata ja tema tervisemure on kiireloomuline, saab ta tasuta vältimatut abi.

Kui patsiendi elupuhune hambaravi on süsteemis nähtav, võib  inimene pöörduda oma hambaarsti poole ja uurida, kas raviasutusel on haigekassaga sõlmitud (laste hambaravi rahastamise) leping ning hakata hambaarstile aega broneerima.

Puudega inimesele hambaarsti vastuvõtu aega broneerides tuleb silmas pidada mitmeid asjaolusid. "Helistaja peab olema valmis jagama infot puudega inimese seisundi kohta. Näiteks tuleb hambaarstile teada anda, kas puudega inimene on võimeline hambaarsti tooli istuma, ise suud avama ja kas ta saab aru arsti jutust. Samuti tuleb kindlasti välja tuua, millal inimene viimati hambaarsti juures käis ja millised on olnud eelnevad kogemused," selgitab Friedemann.

 

 

Puudega inimesele hambaarsti vastuvõtu aega broneerides tuleb silmas pidada mitmeid asjaolusid:

  • Uurida, kas raviasutusel on haigekassaga sõlmitud (laste hambaravi rahastamise) leping.
  • Vastuvõtule registreerimiseks tuleb öelda patsiendi isikukood.
  • Helistaja peab olema valmis jagama infot ka puudega inimese seisundi kohta:
    • Puude kirjeldus (füüsiline, vaimne)
    • Kas inimene liigub iseseisvalt või ratastoolis?
    • Kas inimene on võimeline ise hambaravitooli istuma?
    • Kas inimene on võimeline arsti jutust aru saama ja mõistab toimuvat?
    • Kas inimene oskab ise kirjeldada näiteks hambavalu iseloomu?
    • Kas inimene on võimeline ise suud avatuna hoidma ja vajadusel püsima liikumatult?
    • Kui pikalt on patsient eeldatavalt võimeline hambaarstitoolis lamama? Kas pikem kui pooletunnine visiit on patsiendile liiga kurnav?
  •  Tuleks välja tuua, millele hambaarst peab tähelepanu pöörama ja kuidas inimesega kõige paremini kontakti saada (nt autistlike patsientide puhul on väga oluline teada, mis inimest ärritab ja rahustab).
  • Millal oli viimane hambaarsti külastus ja millised on olnud eelnevad kogemused?
  • Kui varasem kogemus on olnud negatiivne, siis kirjeldada, mis täpsemalt on probleemiks olnud?
  • Kirjeldada tuleks pöördumise põhjust, et hinnata raviprotseduuri pikkust. Näiteks, kas ajendiks on valunäht, tavakontroll, nähtav hambaauk, hamba eemaldamise vajadus vms.
  • Kui tegemist on valuga, siis tuleks kindlasti kirjeldada, mis valu esile kutsub ja kaua see kestab, millal valunähud algasid püüda kirjeldada valu iseloomu.
  • Abiks oleksid eelnevalt tehtud suupiirkonna röntgenoloogilised uuringud, mis aitaksid hinnata ravivajaduse ulatust?
  • Hooldaja-saatjad peavad kabinetti kaasa tulema, et vajadusel abistada inimesega kontakti saamisel, tõstmisel jne. Kui hooldaja peab vajalikuks enne visiiti  arstiga kontakteeruda, siis võib kliiniku registraatorile jätta oma kontaktandmed, et arst saaks ühendust võtta.

NB! Lamavat haiget ei saa tavalises hambaravi kabinetis reeglina ravida ja teenust tuleb osutada eritingimustes (nt haiglas).