PRESSITEADE: Eesti Haigekassa 2015. aasta majandustulemused

2015. aastal moodustas haigekassa ravikindlustuse kogutellimus 974 miljonit  eurot, mis on ligi 65 miljonit eurot enam kui möödunud aasta samal perioodil. Tervishoiuteenuseid rahastati 713 miljoni euro eest, ravimeid kompenseeriti 113 miljoni euro eest ning ajutisi töövõimetushüvitisi maksti 117 miljonit eurot.

Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas tervishoiuteenuste rahastamine 7% ehk  49 miljoni euro võrra – üldarstiabi rahastamine kasvas 12%, eriarstiabi rahastamine 6%, õendusabi rahastamine 16%, hambaravi rahastamine 9%.

2015.aastal rahastati perearstiabi kokku ligi 93 miljoni euro eest, mis on ligikaudu 10 miljonit eurot enam kui aasta varem. Kasvu põhjusteks on aasta algusest kasvanud perearsti teenuste piirhinnad – teise pereõe lisatasu, baasraha, pearaha ja tööajaväline lisatasu. Lisaks rahastatakse uue võimalusena perearstidele teraapiafondi kasutamine logopeedilistele ja psühholoogilistele teenustele suunamiseks. Aastal 2015 tõusis ka uuringufondi piirmäär kõigile perearstidele.

2015.aastal kasutas eriarstiabi teenuseid ligi 800 tuhat inimest, kellele osutatud 3,3 miljoni ravijuhu eest tasus haigekassa raviasutustele 562 miljonit eurot, mis on ligi 33 miljonit eurot enam kui möödunud aasta samal perioodil.  Esmastest plaanilistest ambulatoorsetest eriarstiabi vastuvõttudest toimus 71%  ravijärjekorra lubatud maksimumpikkuse (kuni 42 kalendripäeva) jooksul.

Õendusabiteenuste osutamise eest tasus haigekassa  2015. aastal 28,5 miljonit eurot, sh on statsionaarse õendusabi teenuse rahastamine kasvanud 15% võrreldes 2014. aastaga. Samuti on 4% enam tehtud koduõenduse visiite. Tulemus on ootuspärane, kuna haigekassa eesmärk on parandada iseseisva õendusabi, eelkõige koduõendusteenuse ning statsionaarse õendusabi kättesaadavust.

Hambaravi teenuste eest tasus haigekassa möödunud aastal  kokku 22,6 miljonit eurot, sh on hambaravil käinud laste arv kasvanud 2000 võrra.

Soodusravimeid kompenseeriti 8 miljoni ravimiretsepti alusel 113 miljoni euro ulatuses. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on ravimite rahastamine kasvanud ligikaudu 3%.

Ajutist töövõimetust hüvitati 117 miljoni euro eest, mis on ligi 13 miljonit eurot enam kui eelmise aasta samal perioodil. Ajutise töövõimetuse hüvitiste suurenemise põhjuseks on suurem keskmine palk, töötavate kindlustatute  arvu ja sünnituslehtede arvu kasv.

Võrreldes 2014. aastaga on meditsiiniseadmehüvitiste maht suurenenud 3%, moodustades 9 miljonit eurot. Meditsiiniseadmete kasutajate arv on kasvanud 9%.

2015. aastal rahastati Eesti kindlustatute ravi välisriigis 8,5 miljoni euro eest, sellest teistes EL liikmesriikides elavate lähetatud töötajate, pensionäride ning ajutiselt teises liikmesriigis viibivate isikute tervishoiuteenuse eest tasus haigekassa teistele liikmesriikidele 5,1 miljonit eurot, haigekassa eelloa alusel plaanilist välisravi rahastati 3,3 miljoni euro eest ning teistest riikidest laekus haigekassale raviarveid 282 inimese kohta. Nendest käisid ravil 94 , uuringutel 161 ning 27 kindlustatul olid luuüdidoonori otsinguga seotud kulud.

Aruande täisversiooni saab lugeda haigekassa kodulehe finantsandmete lehelt.

Lisainfo:

Kertu Eensaar

Tervise edenduse ja kommunikatsiooni talituse juht

Eesti Haigekassa

Telefon 6208 459

kertu.eensaar [at] haigekassa.ee (kertu[dot]eensaar[at]haigekassa[dot]ee)