Perearstid saavad tuleval aastal võrdselt teiste arstidega 66-kroonise tunnipalga

Pressiteade 
1.detsember 2004

Eesti Perearstide Seltsi hirm, et haigekassaga sõlmitavates lepingutes ei kajastu perearstidele miinimumtunnitasu tagamine 66 krooni ulatuses on asjatu.
Perearstide Seltsi juhi Madis Tiigiga koostöös valminud perearsti tulu-kulu mudel, mille pooled allkirjadega kinnitasid juba 2003.a septembris, sätestab, et 1. jaanuarist 2005 saavad perearstid miinimumtunnitasu samadel alustel teiste erialade arstidega. Seega kehtib nendelegi 66-kroonine tunnipalga määr.
Lähtuvalt samast mudelist on juba 1. jaanuarist 2004 tõstetud pearaha, näiteks kuni 2-aastaste laste puhul kuni 2 korda suuremaks kui see oli enne. Samuti on kolmel viimasel aastal perearstidele haigekassa eelarvest iga kord eelmisest aastast rohkem raha eraldatud. Üldarstiabi on olnud eelisarendatavas seisus.
2003.a. sai üldarstiabi, ehk perearstindus haigekassa eelarvest 13,5% rohkem raha kui 2002.a. 2004.aastal läks üldarstiabile haigekassa eelarvest 7,4% rohkem raha kui 2003.aastal ja 2005.aastaks saab üldarstiabi eeldatavalt 11% rohkem raha kui tänavu.  Üldarstiabi peaks tuleval aastal saama täiendavalt 52 miljonit krooni, mille arvelt tõuseksid nii pea- kui ka baasraha, samuti lisandub veel 23 milj. krooni eriarstiabi eelarve realt, sest osa uuringuid ja analüüse tellib perearst oma eriarstidest kolleegidelt ja haiglatest. Seega nendeks uuringuteks mõeldud raha katab haigekassa otse eriarstiabi eelarvest.
Kohtumisel haigekassa esindajatega tõlgendas Perearstide Seltsi juhatus tulu-kulu mudelit vääralt, väites, et perearstidele kehtib mingi muu töötunni hinne. Tegelikult on tulu-kulu mudeli aluseks võetud samuti palgakokkuleppes sätestatud miinimumtunnitasud nii nagu eriarstidegi puhul. 1200 inimesega nimistu korral on perearsti töökoormus arvestatud koefitsiendiga 0,7, mis vastab perearsti tegeliku töö näitajale.  Kui perearstil on suurem nimistu, saab ta ka pearaha rohkem. 1900 inimesega nimistu puhul tuleb töökoormuseks 1,0. Eestis on 787 perearstipraksist. Keskmine suurus on 1616 inimest, neist alla 1200 inimesega nimistuid on 66. Üle 2000 inimesega nimistuid on 189, sealhulgas 2 suurt nimistut, milles üle 3000 inimese. Ülisuured nimistud peavad aga 2007.a. 1. jaanuarini järk-järgult niikuinii vähenema.

Kõigis teisteski tervishoiuteenustes arvutatakse aja komponent tegelikust tegevusest lähtuvalt, seega nii perearstil kui eriarstil on minutihind üks ja sama.
Perearstipraksise vastuvõtuaeg peab perearsti tööjuhendi järgi olema küll 20 tundi nädalas, ent 8 tundi päevas ei pea perearst ise patsiente vastu võtma. Praksises töötav pereõde võib osa tööajast, mis jääb 8 tunni sisse, ka ilma arstita kohal olla.

Kohtumisel ei osanud Perearstide Seltsi esindajad öelda, kui suur on praegu perearstide keskmine palk. Ega oska seda haigekassagi, sest palganumber võib küll olla ebaloomulikult madal, aga osa tulusid võetakse aasta lõpul hoopis dividendidena välja. Ja nende pealt ei ole vaja ka sotsiaalmaksu maksta.
Lisaks aitavad väga paljud omavalitsused perearste erinevate kulude katmisel, ruumide üürimisel või rendi eest maksmisel. Tallinna Linnavalitsuse eraldatud raha linna perearstide vahel jagatuna tähendas näiteks, et iga nimistu kohta saadi täiendavalt juurde 19 000 krooni aastas.

Anne Osvet, Haigekassa avalike suhete juht
6208439