Perearst ei tohi omavoliliselt kehtestada suuremat visiiditasu

Haigekassa poole on pöördunud mitmed kindlustatud, kes kurdavad nendelt võetava visiiditasu üle. Selgub, et haigekassa ja perearsti lepingut tõlgendatakse mitmel pool valesti ning sellest lähtuvalt võetakse visiiditasu ka nendelt kindlustatutelt, kellelt seda võtta ei tohiks.

1995. aastal väljastatud sotsiaalministri määruses visiiditasu kehtestamise kohta on loetletud nn riskirühmad - kuni 16 aastased lapsed, õpilased-üliõpilased, pensionärid, rasedad - kellelt ei tohi mitte mingil juhul visiiditasu võtta.

Seda määrust ei tühista ka perearsti ja haigekassa vaheline leping, mille järgi ei tohi ambulatoorse visiidi korral võtta perearst visiiditasu rohkem kui 5 krooni. Koduvisiiditasu võib perearst endale ise kehtestada, aga see ei tohi ületada Perearstide Seltsi poolt ette pandud määra - 50 krooni.

Koduvisiiditasu määrast peab perearst haigekassat teavitama. Samuti peab nii koduvisiiditasu suuruse kui ka muud tasud patsiendile nähtavas kohas välja panema.

Tasuliste teenuste (sealhulgas ka visiiditasu) eest peab perearst kindlustatule väljastama kviitungi. Kui perearst seda unustab teha, siis peaks patsient segaduste ärahoidmiseks endale kindlasti kviitungit nõudma. Haigekassa tervishoiuosakonna juhataja Helvi Tarieni sõnul on see aluseks, kui visiidi- või teenustasu on valesti võetud ja asi vajab haigekassas klaarimist.

Avalikkussuhete juht Kaidi Tingas