Passiivset suitsetamist on rohkem kui pooltes Eesti kodudes

PRESSITEADE
10. oktoober 2005
 
Oktoobri alguses viis Turu-uuringute AS Haigekassa tellimusel läbi uuringu, mille eesmärk oli selgitada passiivse suitsetamise ulatust ühiskonnas.
Uuringust selgub, et passiivne suitsetamine on Eestis suur probleem - üle pooltes Eesti kodudes kannatavad mittesuitsetajatest pereliikmed passiivse suitsetamise all.

„Võitluses tubakavaba keskkonna eest on üks olulisemaid tahke ühiskonna suhtumise muutmine”, selgitas sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna peaspetsialist dr. Andrus Lipand. 
“Kuigi 95% vastanuist kinnitas, et passiivne suitsetamine on kahjulik, nähtub   uuringust, et vaid 9%-l mittesuitsetajatest on kodanikujulgust paluda suitsetajal enda lähedusest lahkuda. 37% vastanuist ütles, et suitsetajaga ühte ruumi sattudes läheb ta ise eemale,” lisas Lipand.

Uuringu tulemustest selgub, et enam kui pooltes Eestimaa kodudes suitsetatakse - 41% kodudest toimub see siseruumides ja vaid 36% siseruumidest väljaspool. 13% vastanuist kinnitasid, et suitsetatakse kogu korteris.

Ruumides, kus on viimase 8 tunni jooksul suitsetatud, püsivad mürgised ained (madalale vajuvad raskemetalli ühendid, vingugaas, radioaktiivsed komponendid sh vähkitekitavad kantserogeenid jt) üsna kaua. Ruumide tuulutamisega need ained ei kao. Tubakas on üle 4000 kahjuliku keemilise ühendi, ligi 60 neist on vähkitekitavate omadustega.
Eesti elanikest suitsetab kokku 34%, neist  40% mehi ja 25% naisi.

Uus tubakaseadus, mis hakkas kehtima selle aasta juunist, annab üleminekuajaks 2 aastat vaba aja veetmise kohtadele, kus ei tohi enam mujal suitsetada kui vaid selleks ette nähtud ruumides, mis peavad olema varustatud eriventilatsiooniga. Kui varem võis tekkida olukord, kus koolis satuvad selleks eraldatud suitsuruumis kokku näiteks pedagoog ja õpilane, siis uue seaduse järgi on igasugune suitsetamine koolide ja lasteasutuste territooriumil täielikult keelatud.
Ka tubakatoodete omamise osas toob uus seadus muutuse - kui siiani võis alaealine nooruk tubakatooteid omada, siis uus seadus keelustab selle. Muutub ka tubakatoodete pakend. Sellele tuleb mustas raamis 30%-le pinnast kirjutada kaks regulaarselt vahelduvat üldhoiatust: üks neist on hoiatus selle kohta, et suitsetamine võib tappa ja teine, et suitsetamine kahjustab raskelt sinu ja sind ümbritsevate inimeste tervist, mis viitab passiivse suitsetamise ohule. Lisaks eeltoodud kahele hoiatusele pakendi pinnal on ette nähtud ka 14 regulaarselt vahelduvat lisahoiatust, kattes 40% pinnast.

Eestis tarbitakse aastas arvestuslikult 3000 tonni tubakat. Tubakaga seotud uusi haigusjuhte on aastas kokku ligi 3000, surmajuhte kokku veidi alla 2000 juhu. Rohkem kui 25 haiguse puhul peetakse tubakat peamiseks haigustekitajaks, nende hulgas on ka vähk.


Haigekassa ja  Eesti Vähiliit kutsuvad avalikkust üles senisest aktiivsemalt looma suitsuvaba keskkonda nii kodus kui ka avalikes kohtades.
 

Lisainformatsioon:
Andrus Lipand
Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna peaspetsialist
6 269 147
andrus.lipand [at] sm.ee
 
Iivi Riivits- Arkonsuo
Turu-uuringute AS
Terviseuuringute suunajuht
6684858
iivi [at] turu-uuringute.ee

Anne Osvet
Haigekassa avalike suhete juht
6208439
anne.osvet [at] haigekassa.ee