Nõukogu kinnitas haigekassa selle aasta lisaeelarve

Pressiteade 
23. september 2005


Reedel toimunud koosolekul kinnitas nõukogu haigekassa 50 miljoni krooni suuruse tänavuse lisaeelarve.

Raha suunatakse haigekassa juhatuse ettepanekul arstiabi kättesaadavuse parandamiseks eriarstiabisse statsionaarse kardioloogia, kardiokirurgia, üldkirurgia, veresoontekirurgia, pulmonoloogia, onkoloogia, hematoloogia erialadel.

Nõukogu liikmed said ülevaate ka ravijärjekordade olemusest, tegelikust seisust ja teiste riikide kogemustest selles vallas. Ehmatavalt suur on Eestis inimeste suremus vereringeelundite haigustesse. Eesti on selles osas teistest Euroopa Liidu riikidest kahjuks kaugel ees.
Sama tõsine signaal on inimeste suremus vigastuste ja mürgistuste tagajärjel, kus Eesti hoiab taas juhtkohta.
Nõukogu liikmete arvates tuleb ühiskonnal asuda hoogsalt kujundama inimeste tervisekäitumist, et vähendada mõttetult katkevaid elusid ja invaliidistunud inimeste hulka. Erilise tähelepanu alla tuleb võtta vigastused, sest selles osas saab kiiremini suhteliselt häid tulemusi saavutada ja inimeste elusid säästa.

Mida suurem on tervishoiukulude üldine tase ja mida rohkem on riigis arste ning aktiivravi voodeid, seda väiksemad on ravijärjekorrad. On terve rida riike (Soome, Suurbritannia, Iirimaa, Itaalia, Holland, Rootsi, Soome, Norra, Taani, Hispaania, Kanada, Uus-Meremaa ja Austraalia), kus järjekorrad on tervishoiupoliitiline probleem.
Samas kui näiteks Austrias, Belgias, Saksamaal, Prantsusmaal, Šveitsis, Jaapanis ja USA-s ei peeta järjekordi tervishoiupoliitika probleemseks küsimuseks.
Kui vaadata samas nende riikide rahaeraldusi SKT-st tervishoiu sektorile, siis on loomulikult esirinnas USA, Šveits, Saksamaa, Prantsusmaa.
Ravijärjekordadel on mitmeid põhjusi, ent päris kadunud pole need üheski riigis.

 

Anne Osvet


Haigekassa avalike suhete juht


6208439