Nõukogu kinnitas Haigekassa 2006. a eelarve ja lühendas ravijärjekordade maksimumpikkusi

Pressiteade
13. jaanuar 2006

Reedel kinnitas nõukogu Haigekassa selle aasta eelarve. Eelarve tulud on prognoosi järgi 8 miljardit 012 miljonit krooni. Tulude oodatav kasv võrreldes eelmise aasta eelarvega on 19%. Kulusid planeerib Haigekassa 7 miljardi 913 miljoni krooni eest.

Suurima osa Haigekassa eelarvest moodustavad ravikindlustuse, ennekõike tervishoiuteenuste kulud.

Haigekassa planeerib teenustele tänavu 5 miljardit 290 miljonit 075 tuhat krooni, mis on 2005. aastaga võrreldes 12% rohkem.
Üldarstiabi saab eelmise aastaga võrreldes 11% rohkem raha, ehk 671 miljonit krooni.

Eriarstiabi jaoks planeerib Haigekassa tänavu 4 miljardit 214 miljonit krooni, ehk 12% rohkem raha kui eelmisel aastal.
Hooldusravi tarbeks on eelarves 121 miljonit 596 tuhat krooni ja kasv eelmise aastaga on 7%.
Hambaravihüvitiste väljamaksmiseks on eelarves 199 miljonit krooni ja see on 6% rohkem eelmise aasta summast.
Inimestele ambulatoorseks raviks tarvitatavate ravimite kompenseerimiseks jaoks planeerib Haigekassa eelarvesse 965 miljonit krooni, mis on 8% võrra rohkem raha kui 2005. a.
Ajutise töövõimetuse hüvitiste eest väljamakstav summa suureneb viimastel aastatel pidevalt ja väga kiires tempos, moodustades tänavuses eelarves 1 miljard 513 miljonit 480 tuhat krooni. Kasv eelmise aasta tegelike kuludega on 15%.

Haigekassa nõukogu esimehe, sotsiaalminister Jaak Aab sõnul tuli kahjuks aasta tagasi järjekordi rahapuudusel pikendada. See oli suur probleem inimestele, kel tuli lõikust kauem oodata. „Praegu on tekkinud olukord, kus me saame järjekordi lühendada. See sai võimalikuks tänu sotsiaalmaksu heale laekumisele ja ka sotsiaalministeeriumi ettepanekule, mille järgi tõstis seadusandja sotsiaalmaksu alammäära, mis tõi haigekassa eelarvesse juurde 120 miljonit krooni”.

Haigekassa olulisim eesmärk eriarstiabi eelarve planeerimisel on tänavu arstiabi kättesaadavuse parandamine. Selleks kavandab Haigekassa osta 3% võrra rohkem ravijuhtusid kui neid oli 2005. aasta eelarves. Ooteaegade lühendamiseks on kõrva-nina-kurguhaiguste eriala ravijuhtude arv eelarves planeeritud päevaravi osas 5% võrra suuremaks ja statsionaarsete ravijuhtude osa 4% võrra suuremaks. Selle tulemusena peaks alla 18-aastaste noorte kõrva-nina-kurguoperatsioonide ooteaeg lühenema 2 aastalt 8 kuuni. Vanematele kui 18 aastat jääb aga maksimaalseks ooteajaks neile operatsioonidele ikkagi kuni 2 aastat. Suurim takistus neid ooteaegu lühendada on selle eriala arstide ja haiglate võimsuse vähesus.

Suurte liigeste endoproteesi operatsioonide ooteaegade lühendamine varasema 4 aasta asemel 3,5 aastani ja katarakti operatsiooni ooteaegade lühendamine varasemalt 3 aastalt 2,5 aastani on toimunud läbi ooteaegade pikkuse ühtlustumise erinevate lepingupartnerite juures. See sai võimalikuks 2005. a 1. aprillist toimunud ravi rahastamise lepingute sõlmimise ja jälgimise tsentraliseeritud korraldamise tõttu. Kogu endoproteeside ja kataraktide operatsioonide järjekordade alast infot haldab haigekassa üks piirkondlik osakond. Tegelikud järjekorrad on enamikes haiglates maksimumajast lühemad. 

Kõrvuti kättesaadavuse parandamisega täidab haigekassa ka tervishoiutöötajate palgakokkuleppe tingimusi – tervishoiuteenuste piirhindadesse suunati sel eesmärgil 212 miljonit krooni. Palgakokkuleppe tingimuseks on ka ravijuhtude koguarvu hoidmine 2004. aasta tasemel. Haigekassa kavandab ravijuhtusid rahastada aga 2004. aastast 4% võrra rohkem.

Aab märkis, et kui sel aastal tekib täiendavat raha, siis tuleb kindlasti kaaluda ravijuhtude juurdeostmist. See omakorda võimaldaks just maakonnahaiglatel paremini täita palgakokkulepet. 

Anne Osvet
Haigekassa avalike suhete juht
6208439