Muudatused ravimite väljakirjutamise ja väljastamise korras

23. aprillil jõustub sotsiaalministri määruse "Ravimite väljakirjutamise ja apteekidest väljastamise tingimused ja kord ning retsepti vorm" muudatus. Määrus on avaldatud Riigi Teataja Lisas nr 33, 598  20.04.2006.

Käesolevaga selgitame olulisemate muudatuste sisu. Määrus tervikkujul on toodud lisana.

Vastavalt ravikindlustuse seaduses kehtestatud põhimõttele, täpsustatakse ka määruses, et ühele retseptile kirjutatakse välja üldjuhul kaheks kuuks vajalik ravimikogus.  Ägeda haigestumise korral on võimalik ravimit välja kirjutada ka ühe ravikuuri läbimiseks, samuti ei pea kaheks kuuks vajalikku ravimikogust välja kirjutama ravi alustamisel  või muutmisel.

Narkomaania asendusravis kasutatava preparaadi buprenorfiini väärtarvitamise vältimiseks täpsustatakse määrust ambulatoorseks raviks kasutatavate buprenorfiini sisaldavate ravimite väljakirjutamise kriteeriumite osas. Sätestatakse, et buprenorfiini sisaldavaid preparaate võib välja kirjutada vahetult pärast viiepäevast statsionaarset võõrutusravi haiglas ja ainult selle haigla arsti poolt, kus toimus statsionaarne võõrutusravi.

Väljakirjutamispiirangute kehtestamise eesmärk ei ole narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja buprenorfiini ravi kättesaadavuse vähendamine Eesti elanikele, vaid eesmärk on piirata ravimi väljavedu ja selle illegaalset väärkasutamist narkootikumina. Täiendavad väljakirjutamise piirangud on kooskõlastatud Eesti Psühhiaatrite Seltsi ja Eesti Arstide Liiduga.

Võrreldes senise regulatsiooniga täpsustatakse narkootiliste ja psühhotroopsete ainete väljakirjutamist. Ühe arsti ambulatoorse vastuvõtu käigus väljakirjutatav kogus ei tohi ületada käesoleva määruse lisas 4 toodud kogust.  Ühele retseptile väljakirjutatavad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete kogused ei muutu, välja arvatud juhul, kui on vajalik välja kirjutada mitut bensodiasepiini, siis nende summaarne väljakirjutatav kogus ei tohi ületada kahekordset käesoleva määruse lisas kehtestatud bensodiasepiinide väljakirjutamisele ja apteegist retsepti alusel väljastamisele kehtivat kogust.

Määrusega täpsustatakse, et retsepti väljakirjutamisel peab retseptile kandma Tervishoiuameti registreerimistõendi numbri ning enam ei tohi kanda nn arsti vana koodi.

Kuna kasutusel ei ole enam Euroopa Liidu kindlustajariigi poolt väljastatavate vormikohaste tõendite E 110 ja E 128 vormid, millega tuleks arvestada ravimite väljakirjutamisel Euroopa Liidu liikmesriikides kindlustatud isikutele. Seega jäetakse vastavad vormid määruses (§ 2 lg 4)  kehtestatud loetelust välja.

Määrusega täpsustatakse, et ravimi väljakirjutamisel teises EL liikmesriigis kindlustatutele,  tuleb lisada koopia isiku kindlustust tõendavast dokumendist ainult soodustusega välja kirjutatud ravimi retseptile.

Määrusega reguleeritakse erialaseltside taotluste alusel turustatavate müügiloata ravimite väljastamist apteegist üksnes erialaseltsi poolt määratletud diagnoosi puhul. Müügiloata ravimi väljastaja peab kontrollima Ravimiameti veebilehelt müügiloata ravimi diagnoosi koodi vastavust erialaorganisatsiooni taotluses märgitule.

Määrusega täpsustatakse, et müügiloata ravimite edasimüügil on vajalik sellekohase märke olemasolu saatedokumendil.

Vältimaks retseptiplankide sattumist ravimite väljakirjutamise õigust mitteomavate isikute kätte kontrollib haigekassa ennetavalt retseptiplankide väljastamisel kehtiva tervishoiuteenuse osutamise tegevusloa olemasolu ning tervishoiuteenuse tegevusloa omaja peab tagastama kasutamata retseptiplangid haigekassale tervishoiuteenuse osutamise tegevusloa kehtetuks tunnistamisel või selle kehtivuse lõppemisel.

Tagamaks rahaliste väljamaksete aluseks olevate andmete kvaliteet peab haigekassale üleantavate soodusretseptide andmete osas elektrooniliselt esitatavad andmed ühtima paberkandjal olevate andmetega.

Määruse lisana kehtestatakse „Narkootilised ja psühhotroopsed ained, mille väljakirjutamisel ja apteegist retsepti alusel väljastamisel kehtivad koguselised piirangud“.