Kontrastsus:

TUGEV TAVALINE
Vali keel

Kuidas arvestatakse töövõimetushüvitist?

Kadri Eisenschmidt, rahvusvaheliste suhete ja kommunikatsiooni spetsialist

Haigestumine on aeg, mil vajatakse aega enda jaoks. Sellistel puhkudel on kindlustatutel võimalus jääda töölt eemale ning saada kodusoldud aja eest hüvitist.

Kui inimene haigestub ja peab seetõttu töölt eemal olema, kirjutab arst selle tõendamiseks haiguslehe. Haiguslehe saab arst kirjutada inimesele, kes on tööandja kaudu ravikindlustatud. Selle alusel maksavad tööandja ja haigekassa inimesele töövõimetushüvitist, mille eesmärk on kompenseerida töötajale haigestumise ajal saamata jäänud töötasu teatud ulatuses.

Alates 2015. aastast arst enam paberil töövõimetuslehte ei väljasta ning kehtib ainult elektrooniline töövõimetusleht (e-TVL). E-TVL asendab seni kasutatud paberil töövõimetuslehte ja võimaldab hüvitise kiiremat välja maksmist. Tööandja edastab töötaja andmeid elektrooniliselt riigiportaalis www.eesti.ee. Töövabastuse perioodi lõppedes vormistab arst elektroonilise töövõimetuslehe oma arvutis ja edastab selle haigekassa andmekogusse. Nii laekub hüvitis töötaja arvelduskontole paari tööpäeva jooksul pärast tööandja andmete edastamist. Tööandja peab omapoolse hüvitise välja maksma palgapäeval või vähemalt 30 päeva jooksul alates lehe saamisest. Riigiportaalist saab igaüks ka ise oma hüvitise väljamaksmisega seonduvat infot vaadata.

Oluline on meeles pidada, et üldjuhul kolme esimese haiguspäeva eest hüvitist ei maksta. Haigestumise, karantiini ja olme- ning liiklusvigastuse (ja viimasest tuleneva tüsistuse või haigestumise) puhul maksab alates 4. haiguspäevast hüvitist tööandja. Haigekassa hakkab hüvitist maksma alates 9. haiguspäevast.

Hüvitist arvestatakse eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksustatud tulu pealt

Haigekassa võtab töövõimetushüvitiste arvestamise aluseks hüvitise saaja eelmisel kalendriaastal arvestatud või makstud sotsiaalmaksuandmed, mis pärinevat Maksu- ja Tolliametilt. Tööandja arvutab haigushüvitise töötaja viimase kuue kuu keskmise palga põhjal. Mõlemad arvutavad oma andmete põhjal välja töötaja keskmise päevatulu ning haigushüvitist makstakse päevatulust 70% ulatuses. Kui töötajal on mitu tööandjat, maksavad haigushüvitist kõik tööandjad. Haigushüvitiselt peetakse alati kinni ka tulumaks.

Toome näite Kallest, kes on töölepingu alusel töötav kindlustatu.
Kalle haiguslehel on töövabastuse põhjus haigestumine ning töövabastuse periood 01.10–18.10.2015. Tema tööandja arvutab viimase 6 kuu töötasu alusel välja Kalle keskmise päevatulu ja saab selleks 32 eurot. Tööandja maksab hüvitist perioodi 04.10 – 08.10 ehk viie päeva eest palgapäevaks, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul alates nõuetekohaselt vormistatud haiguslehe esitamisest. Haigushüvitise summa saamiseks arvutab tööandja 32 eurost 70% ning korrutab 5 päevaga (32 x 0,7 x 5 = 112). Hüvitiselt peetakse kinni ka tulumaks 0,20 x 112 = 22,4. Seega maksab tööandja Kallele haigushüvitist 89,6 eurot (112 – 23,52 = 89,6).

Lisaks maksab Kallele haigushüvitist alates 9. haiguspäevast ehk perioodi 09.07 – 18.07 eest haigekassa. Maksu- ja Tolliameti andmetel arvestati Kalle eest sotsiaalmaksu 2530,90 eurot, seega oli Kalle aastatulu 2014. aastal 2530,90 / 0,33 = 7669,39 eurot. Päevatulu saamiseks jagatakse aastatulu 365-ga (7669,39 / 365 = 21,01). Hüvitise summa saamiseks arvutatakse päevatulust 70% ning korrutatakse hüvitamisele kuuluvate päevade arvuga ehk kümnega (10 x 21,01 x 0,7 = 147,07 eurot). Hüvitiselt peetakse kinni tulumaks (0,20 x 147,07 = 29,4 eurot). Seega maksab haigekassa Kallele hüvitist 116,19 eurot (147,07 – 29,4 = 117,67).

Töövõimetushüvitist on kindlustatul õigus saada järjest 182 (tuberkuloosi korral 240) päeva eest. Maksimaalselt hüvitatakse 250 haiguspäeva aastas. Haiguslehe võib arst väljastada ka pikemaks ajaks, kuid sellisel juhul hüvitist enam ei maksta.

Meeles tuleb pidada ka seda, et töövabastuse perioodi jooksul tööl käies ei ole õigust saada haigushüvitist. Haigekassal on õigus hüvitist mitte välja maksta veel siis, kui  inimese haigestumine või vigastus põhjustati tahtlikult või joobeseisundis, samuti siis kui eiratakse arsti määratud ravi või jäetakse arsti määratud visiidile minemata.

Pea meeles !

  • Hüvitiste väljamaksmisega seotud infot ja arsti edastatud andmeid saab vaadata riigiportaalist www.eesti.ee.
  • Kontrollige, et riigiportaalis oleks olemas arvelduskonto number, kuhu haigekassa töövõimetushüvitise kannab. Hüvitis kantakse viimati edastatud kontole.
  • Sotsiaalmaksuandmed saab haigekassa Maksu- ja Tolliametist. Nendega saab tutvuda e-maksuametis või riigiportaalis www.eesti.ee. Meeles tuleb pidada, et hüvitiselt peetakse kinni ka tulumaks.
  • Lisainfot haigushüvitiste kohta saab ka haigekassa kodulehelt www.haigekassa.ee, infotelefonil 16 363 või e-posti aadressil info [at] haigekassa.ee.