Kolmveerand Eesti elanikest on arstiabiga rahul

Täna, 17. detsembril tutvustati Sotsiaalministeeriumi ja Haigekassa tellitud uuringut „Elanike hinnangud tervisele ja arstiabile 2008”. Uuringu tulemused näitavad , et ligi kaks kolmandikku (61%) elanikest peavad  tervishoiu korraldust Eestis heaks, arstiabi kättesaadavusega on rahul üle poole (53%) elanikest. Pea kolmveerand (73%) hindab arstiabi kvaliteeti pigem heaks. 

 Võrreldes eelmise aastaga on hinnangud arstiabi kvaliteedile paranenud, kuid kättesaadavusele langenud.

 Eesti Haigekassa juhatuse esimees Hannes Danilovi sõnul on tänavu nõudlus arstiabi järele kasvanud 5%, kuid tervishoiutöötajate arv on jäänud samaks. „Sama tervishoiutöötajate arvu juures mõjutab nõudluse kasv kõigepealt järjekordade pikkust. Viimasel kolmel- neljal aastal oleme aasta keskel teinud ka lisaeelarve, millega suurendasime ostetavate ravijuhtude arvu, tänavu seda võimalust ei olnud ning ka see peegeldus hinnangus kättesaadavusele. Kõik need tegurid selgitavad uuringu tulemusi – miks endiselt ollakse päris rahul tervishoiusüsteemi korraldusega ja arstiabi kvaliteediga, kuid rahulolu kättesaadavusega on pisut langenud,” selgitas ta.

„Oma mõju on ka üldisel langevatel majandusprognoosidel, mis tekitab inimestes pessimismi kogu avaliku sektori suhtes,” lisas Danilov.

 Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Ivi Normet on rahul, et kasvanud on oma eluviise tervislikumaks muutnud inimeste arv. „See näitab et inimesed teadvustavad üha rohkem tervise olulisust ja meie pikaajaline töö tervise edendamisel kannab vilja. Juulis valitsuses kinnitatud Rahvastiku tervise arengukava peaks aitama meie tegevusi tervise hoidmisel ja parandamisel veelgi enam teadvustada,” ütles Normet.

 Sotsiaalministeeriumi ja Haigekassa tellitud iga-aastase uuringu eesmärk on saada ülevaade, milline on elanike rahulolu tervishoiukorralduse, tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja kvaliteediga, kuidas hinnatakse oma tervist ja eluviise ning kui suur osa elanikkonnast on kuulnud digitaalsest terviseloost.

Uuringu raporti leiate Sotsiaalministeeriumi kodulehelt http://www.sm.ee/index.php?id=198 või Haigekassa kodulehelt http://www.haigekassa.ee/haigekassa/uuringud/ .

Uuringut tutvustavad slaidid leiate http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/ASO/Pressipresentatsioon_16.12.08.ppt.

 

Eli Lilles

Pressiesindaja

+372 62 69 321

+372 56 988 110

eli.lilles [at] sm.ee

 

Evelin Koppel

Avalike suhete juht

Eesti Haigekassa

+ 372 6 208 439;

+ 372 534 789 49

evelin.koppel [at] haigekassa.ee  

 

Kokkuvõte uuringust Elanike hinnangud tervisele ja arstiabile

• Ligikaudu pooled 15-74-aastastest elanikest hindavad oma terviseseisundit väga heaks või heaks

Kroonilisi haigusi põeb ligikaudu kolmandik elanikkonnast. Neist 87% leiab, et haigus on piiranud nende igapäevaelu, haigus ei häiri 13% igapäevaelu.

• Viimase 12 kuu jooksul on oma eluviise tervislikumaks muutnud (nt toitudes, kehalist aktiivsust suurendades, suitsetamist ja alkoholi tarvitamist piirates jne) 42% elanikest. Peamiselt on oma eluviise tervislikumaks muudetud läbi uute toitumisharjumuste.37% vastanutest ei ole oma eluviise tervislikumaks muutnud, kuna nende eluviisid on juba tervislikud .

 • Viimase 12 kuu jooksul on arstide juures käinud 75% elanikkonnast. Kõige rohkem on külastatud perearsti (70%), hambaarsti juures on käinud 49% ning eriarsti poole on pöördunud 45%. Mitte ühegi arsti juures pole viimase 12 kuu jooksul käinud 15% elanikkonnast.

 • Viimase 24 kuu jooksul on vähemalt ühe ööpäeva haiglas uuringutel või ravil viibinud 18% 15-74-aastastest elanikest.

• Erakorralise meditsiini osakonnaga või traumapunktiga on viimase 12 kuu jooksul kokku puutunud 17% elanikest. Neist enamuse puhul oli põhjuseks ootamatu trauma või haigestumine. Kaks kolmandikku EMO või traumapunktiga kokkupuutunutest hindab sealset ooteaega lühikeseks.

• Viimase 2 aasta jooksul on endale või oma pereliikmele kiirabi kutsunud (talle kutsutud) 27% elanikest. Kõige sagedamini tehti seda tõsise haigestumise korral õhtul või öösel abi saamiseks.


• Arstiabi kättesaadavusega on pigem või väga rahul 53% 15-74-aastastest Eesti elanikest. Puudujäägid on arstiabi kättesaadavuses 41% arvates.

• 66% elanikest pääses eriarsti vastuvõtule ühe kuu  jooksul, kauem pidi ootama 31% viimase 12 kuu jooksul eriarsti poole pöördunutest. Perearstide puhul pääses vastuvõtule registreerimisest nädala jooksul 95% viimase aasta jooksul perearsti vastuvõtul käinutest. 3% ootas vastuvõtule pääsemist kauem kui nädal.

• Üldine hinnang Eesti tervishoiu korraldusele on pigem positiivne. 61% arvab, et tervishoiu korraldus on hea või pigem hea. Rahul ei ole 29%.

• Hinnangud arstiabi kvaliteedile on viimase aastaga jätkuvalt mõnevõrra paranenud. 73% 15-74-aastastest Eesti elanikest peab arstiabi kvaliteeti pigem või väga heaks. Viimase aastaga on nende osakaal kasvanud 4% võrra. Negatiivselt hindab arstiabi kvaliteeti 22% elanikest ning viimase aastaga on nende osakaal kahanenud 5% võrra.

• Rahulolu erinevate arstidega suhteliselt kõrge. Peaaegu kõikide meditsiinitöötajatega oli rahulolijate osakaal üle 90%. Kõige rohkem ollakse rahul hambaarstiga – 94% viimase aasta jooksul kokkupuutunutest, haiglaga (93%) ning perearstiga (92%).

• Riigi poolt rahastatavate raviteenuste valikuga on rahul 46% 15-74-aastasest elanikkonnast. Rahul ei ole 27%.

• 48% elanikest toetab seisukohta, mille kohaselt ravikindlustusest rahastatakse kõiki teenuseid ja ravijärjekorrad võivad kohati olla pikad. Sellele vastandlikku seisukohta, mille kohaselt ravikindlustusest rahastataks ainult valitud teenuseid ning ravijärjekorrad on lühikesed, pooldab kolmandik elanikest.

• Kui inimene ise või tema pereliige pääseks ravijärjekorras ettepoole, oleks ravi eest ise kuni 500 krooni maksma 27% elanikest, 9% oleksid nõus maksma 501-1000 krooni ning sellest rohkem 10%. Üldse pole valmis maksma kolmandik elanikest. Kõige rohkem ollakse valmis maksma taastusravi (50% valmis maksma) ja hooldusravi eest (42% valmis maksma) ning kõige vähem perearstiabi (11%) ning analüüsite/uuringute eest (17%).

• Retseptiravimeid on viimase 12 kuu jooksul ostnud 62% elanikest. Ravimite väljakirjutamise ja väljaostmise korda tervikuna hindab positiivselt 73% elanikest ning apteegist väljaostmise korraldust peab pigem või väga heaks 79%.Võimalust valida apteegis omale sobiva hinnaga ravim, peab üldiselt või väga oluliseks kaks kolmandikku elanikest.

• Haigekassaga on viimase 12 kuu jooksul otseseid kokkupuuteid olnud 38% elanikkonnast ning valdavalt on need seotud hambaravihüvitise või täiendava ravimihüvitise saamisega. 84%

Haigekassaga kokkupuutunutest jäi suhtlemisega rahule ning võrreldes eelmise aastaga on rahulolijate hulk kasvanud.

• Digitaalse terviseloo projektist on kuulnud 48% 15-74-aastastest elanikest ning eelmise aastaga on nende osakaal kasvanud koguni 11% võrra. Suhtumine projekti vajalikkusesse valdavalt positiivne – 82% projektist informeeritutest.