Kolmveerand Eesti elanikest on arstiabiga rahul

PRESSITEADE

Täna, 5. jaanuaril tutvustati Sotsiaalministeeriumi ja Haigekassa tellitud iga-aastast uuringut „Elanike hinnangud tervisele ja arstiabile 2009”. Uuringu tulemused näitavad , et ligi kaks kolmandikku (61%) elanikest peavad  tervishoiu korraldust Eestis heaks, arstiabi kättesaadavusega on rahul üle poole (54%) elanikest. Pea kolmveerand (74%) hindab arstiabi kvaliteeti pigem heaks. 

Võrreldes eelmise aastaga on hinnangud tervishoiu korraldusele jäänud samaks, arstiabi kvaliteedile ja kättesaadavusele pisut paranenud.

Sotsiaalminister Hanno Pevkur on rahul, et üha rohkem inimesi on oma eluviise oluliselt tervislikumaks muutnud ning soovivad tervislike valikute tegemiseks rohkem infot saada. „See näitab, et inimesed teadvustavad üha rohkem tervise olulisust. Mida tervisesõbralikumaid valikuid me teeme, seda parem on meie elukvaliteet,” lisas Pevkur.

Eesti Haigekassa juhatuse esimees Hannes Danilovi sõnul on positiivne, et vaatamata valusatele kärbetele tervishoiu eelarves on säilinud kõrged hinnangud arstiabi kättesaadavusele ja kvaliteedile.  „Sotsiaalmaksu alalaekumisest tulenevalt pidime möödunud aastal tegema kärpeid haigekassa eelarves, kuid tänu tervishoiutöötajate tublile tööle ei peegeldunud see rahulolu hinnangus kättesaadavusele,” selgitas ta.

Sotsiaalministeeriumi ja Haigekassa tellitud iga-aastase uuringu eesmärk on saada ülevaade, milline on elanike rahulolu tervishoiukorralduse, tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja kvaliteediga, kuidas hinnatakse oma tervist ja eluviise,  kui suur osa elanikkonnast on kuulnud digitaalsest terviseloost ning kui teadlikud on elanikud oma õigustest patsiendina. 2009. aastal uuriti ka millised on olnud kokkupuuted korruptsiooniga tervishoius.

Uuringu raporti leiate Sotsiaalministeeriumi kodulehelt http://www.sm.ee/meie/uuringud-ja-analuusid/tervisevaldkond.html  või Haigekassa kodulehelt http://www.haigekassa.ee/haigekassa/uuringud/ .

Eli Lilles
Pressiesindaja
+372 62 69 321
+372 56 988 110
eli.lilles [at] sm.ee

Evelin Koppel
Avalike suhete juht
Eesti Haigekassa
+ 372 6 208 439;
+ 372 534 789 49
evelin.koppel [at] haigekassa.ee  

 
Kokkuvõte uuringust Elanike hinnangud tervisele ja arstiabile

  • Pea pooled (48%) eestimaalastest vanuses 15-74 hindavad oma tervislikku seisundit kas väga heaks või pigem heaks. Kroonilisi haigusi põeb ligikaudu kolmandik elanikkonnast. Neist inimestest enam kui neli viiendikku peab oma haigust igapäevategevusi piiravaks.
  • 12 kuu jooksul on oma eluviise tervislikumaks muutnud 43% eestimaalastest, ebatervislikumaks aga 8%. Eluviiside muutumine ebatervislikumaks väljendub enamasti kehalise aktiivsuse vähenemises ning toitumise muutumises ühekülgsemaks.
  • Praktilist teavet terviseteemadel eelistatakse enamasti saada kas televiisorist (34%), interneti otsingumootoritest (31%) või ajalehtedest/ajakirjadest (28%). Internetiallikaid eelistavad sagedamini nooremad inimesed, samas kui eakamad eelistavad pigem traditsioonilisemaid infokanaleid, nagu tv, raadio ja trükimeedia.
  • Täiendavast tervisealasest teabest oli huvitatud 73% eestimaalastest. Kõige sagedamini tunti huvi tervislikke eluviise, toitumist ning haiguste ennetamist käsitleva info kohta.
  • Viimase aasta jooksul oli erinevaid arste külastanud 77% eestimaalastest. Elanikest 68% oli külastanud oma terviseprobleemidega perearsti, 51% eriarsti, 46% hambaarsti, 25% pereõde, 13% viibinud haiglas uuringutel või ravil, 9% suhelnud kiirabiga ning 1% kasutanud koduõe teenust hooldusravi saamiseks. Viimastel aastatel on suurenenud eriarstide külastatavus.
  • Oma perearstilt või pereõelt saab vajadusel telefoni teel nõu küsida 78% eestimaalastest. Elanikest 32% peab oluliseks seda, et vähemalt ühel korral nädalas võtaks perearst patsiente vastu ka pärast kella 18-t.
  • Kord aastas või sagedamini käib hambaarsti juures 38% eestimaalastest. Võrreldes eelmise aastaga on see näitaja 6 protsendipunkti võrra madalam Põhjustena, miks käiakse hambaarsti juures harvemini, nimetati kõige sagedamini vajaduse/kaebuste puudumist (59%) ning majanduslikke põhjusi (29%).
  • 2 aasta jooksul haiglas viibinud inimestest 52% viibis viimasel korral haiglas plaaniliselt.  Haiglaravi vajava seisundi korral eelistaks 48% vastajatest ravi Tallinnas või Tartus asuvas piirkondlikus haiglas, juhul kui seal on uuringu- ja ravivõimalused paremad kui kohalikus maakonnahaiglas. Ravi võimalikult kodulähedases haiglas eelistas 41% vastajatest.
  • Arstiabi kättesaadavust peab heaks 54% ning halvaks 41% eestimaalastest. Viimase viie aasta jooksul hindasid elanikud arstiabi kättesaadavust kõige kõrgemalt 2007. aastal, mil arstiabi kättesaadavust pidas heaks 60% elanikest.
  • 12 kuu jooksul perearsti külastanud inimestest 73% pääses viimasel visiidil arsti juurde 2 päeva jooksul peale vastuvõtule registreerimist. Viie aasta tulemuste võrdlus annab tunnistust perearstijärjekordade suurenemisest. Soovitud aja sai viimasel registreerimisel perearstile 90% külastajatest. Enam kui pooled inimestest, kes soovitud aega ei saanud, tõid selle põhjuseks pika järjekorra.
  • Eriarsti külastajatest 41% pääses viimasel külastusel arsti vastuvõtule nädala jooksul peale vastuvõtule registreerimist, 27% pidi ootama 8 päeva kuni neli nädalat ning 30% enam kui kuu aega. Soovitud aja sai eriarsti juurde viimasel registreerimisel 70% külastajatest.
  • Tervishoiu korraldust Eestis hindab heaks 61% ning halvaks 32% elanikest. Võrreldes eelmise küsitlusega pole hinnangute struktuur oluliselt muutunud
  • Arstiabi kvaliteeti Eestis peab heaks 74% ning halvaks 18% elanikest. Perioodil 2005-2009 on elanike hinnangud arstiabi kvaliteedile aasta-aastalt paranenud.
  • Praeguse perearstisüsteemiga on rahul neli viiendikku eestimaalastest, rahulolematud on 14%. Viie aasta lõikes on rahulolu perearstisüsteemiga suurenenud.
  • Rahulolu arstide ja tervishoiutöötajatega on kõrge – arstide ja tervishoiutöötajatega kokkupuutunud inimestest enam kui 80% oli arstide/tervishoiutöötajatega rahul. Kõige rohkem ollakse rahul pereõega – 94% viimase aasta jooksul kokkupuutunutest, hambaarstiga (93%) ning perearstiga (92%). Viimaste aastate võrdluses on suurenenud patsientide rahulolu hambaarstiga ning pereõega.
  • Rääkides sellest, millisel määral peaks riik raviteenuseid rahastama, pooldavad enam kui pooled eestimaalastest olukorda, kus ravikindlustusest rahastatakse kõiki raviteenuseid, isegi kui sellega kaasnevad pikad ravijärjekorrad. Võrreldes eelnevate küsitlustega on seda seisukohta pooldavate inimeste osatähtsus aasta-aastalt suurenenud. Kolmandik elanikest peab sobivamaks olukorda, kus ravijärjekordi praktiliselt pole, kuid ravikindlustusest rahastatakse ainult piiratud hulka raviteenuseid.
  • Kiirema arstiabi eest oleks nõus ise maksma pool elanikkonnast, sealhulgas enamus oleks valmis tasuma kuni 500 krooni. Kiirema arstiabi eest pole nõus maksma 41% elanikest (2008. aastal 33%). Kõige sagedamini väljendati valmidust maksta taastusravi või hooldusravi eest, õige vähem perearstiabi eest
  • Küsitlusele eelnenud 12 kuu jooksul oli retseptiravimeid ostnud 63% elanikkonnast. Retseptiravimite väljakirjutamise ja apteekidest väljaostmise korraldust peab tervikuna heaks 82% ning halvaks 5% elanikest.
  • Vastanutest 85% pole retseptiravimite väljaostmisel apteegist probleeme kogenud.  Viimasel korral apteegist retseptiravimit ostes sai endale sobivama hinnaga ravimi valida 28% elanikest (võrdluseks: 2008. aastal 30%), sellist võimalust ei pakutud 29%-le ning 27% ei soovinud seda ise. Sellist võimalust peab oluliseks 71% eestimaalastest, võrreldes eelmiste küsitlustega on seda võimalust väga oluliseks hindavate inimeste osatähtsus suurenenud.
  • Väljakirjutatud retseptiravimi on apteegist välja ostmata jätnud 28% elanikest, seda kõige sagedamini põhjustel, et ravimi kasutamist ei peetud oluliseks või ravimi väljaostmine polnud rahaliselt võimalik.
  • Käsimüügiravimite kättesaadavust toidukauplustest pooldab 39% eestimaalastest, vastu on sellele ideele 57%.
  • Arstiabiga rahulolematuse korral ei oskaks/sooviks 64% elanikest pöörduda ühegi asutuse poole. Asutuste/instantsidena, kelle poole pöörduda, nimetati kõige sagedamini raviasutuse juhtkonda (13%), Haigekassat (8%) ning Tervishoiuametit (7%).
  • Rääkides küsitlusele eelnenud 12 kuust, on arstile/tervishoiutöötajale mitteametlikult maksnud, teinud kingituse, osutanud teene või kasutanud arsti juurde pääsemiseks tutvusi 8% eriarsti, 2% perearsti ning 2% hambaarsti külastajatest ja 6% haiglas uuringutel või ravil viibinud patsientidest. Tutvuste kasutamine arsti vastuvõtule pääsemiseks oli kõige levinum eriarsti külastajate seas. Sellisest juhtumist teataks politseile või mõnele muule ametkonnale kindlasti 9% elanikest, 6% teataks ainult siis kui teataja isik jääks saladuseks ning 61% ei teataks mitte kunagi. Vastumeelsus sellistest juhtumitest teatada oli keskmisest suurem 50-aastaste ja eakamate inimeste seas.
  • Haigekassaga on 12 kuu jooksul kokkupuuteid olnud 19%-l elanikest. Haigekassaga suhtlemise põhjusteks oli kõige sagedamini hambaravihüvitise või täiendava ravimihüvitise saamine (33%) või töövõimetuslehe esitamine, töövõimetushüvitise taotlemine (32%).
  • Haigekassaga suhelnud inimestest neli viiendikku jäi suhtlemisega rahule ning 6% oli rahulolematu. Võrreldes eelmiste küsitlustega pole Haigekassaga rahulolevate ning mitte-rahulolevate inimeste proportsioon oluliselt muutunud Negatiivseks peeti eelkõige pikka ootejärjekorda klienditeenindaja juurde ning olukordi, kus probleemile ei leitud lahendust.
  • Üleriigilise tervise infosüsteemi ehk Digiloo käivitumisest on kuulnud 44% eestimaalastest (2008. aastal vastavalt 48%). Digitaalset terviselugu peab vajalikuks 81% ning ebavajalikuks aga 8% eestimaalastest. Digiloo kasuteguriks peetakse kõige sagedamini infovahetuse paranemist arstide vahel.
  • Võimalust oma terviseandmete vaatamiseks Patsiendiportaalist kasutaks 59% eestimaalastest. Võimalusest sulgeda Patsiendiportaalis arstide eest oma terviseandmed oli teadlik 11% eestimaalastest, sellist võimalust kasutaks elanikkonnast kümnendik. Oma terviseandmeid ei sulgeks kindlasti 50% elanikest (2008. aastal 41%). Inimestest, kes kaaluks oma terviseandmete sulgemist, on 38% teadlik, et sulgedes arsti eest oma varasemad terviseandmed, ei pruugi arst osata määrata patsiendile kõige sobivamat ravi.