Jaarika Järviste: kaugteenused on märk 21. sajandi tervishoiust

Möödunud kevadise eriolukorra tõttu toimus Eesti tervishoius oluline uuendus – kasutusele tulid kaugvastuvõtud ehk arsti visiidile sai minna täiesti kontaktivabalt: telefoni, videokõne või veebivestluse vahendusel. Kaugvastuvõtud jätkusid ka pärast eriolukorra lõppu ja käesoleva aasta alguses lisandusid kaugteenuste hulka ka kaugteraapiad.

Kuidas kaugteenused Eesti tervishoidu reformivad, räägib tervisekassa kaugteenuste arendamise projektijuht Jaarika Järviste.

Kuidas me kaugteenusteta veel aasta tagasi hakkama saime?

Aasta tagasi ei olnud Eesti tervishoius tõesti mõistet „kaugteenused“. Patsiendil tuli abi saamiseks arsti juures kohal käia, hoolimata sellest, kui ebamugav ja kulukas see tema jaoks oli. Näiteks maapiirkonnas elava memme linnas elav lähedane pidi töölt päeva vabaks võtma, et sugulane arstile sõidutada. Võib öelda, et kaugteenustest võidavadki enim vanemaealised, liikumispuudega või haiglatest kaugel elavad inimesed. Aga mitte ainult – miks peaks ka linnas elav inimene kulutama poole oma tööpäevast, et käia edasi-tagasi arsti vastuvõtul, kui saaks hakkama ka 20-minutilise vastuvõtuga video või telefoni teel töökohast lahkumata? Kaugteenuseid arendama tõukas meid vajadus mõelda tervisesüsteemi edendamisel inimese mugavusele. Samal ajal tuli ka mõelda teenuste kättesaadavuse peale ja tõsta ravi kvaliteeti. Kroonilistel haigetel võimaldavad kaugteenused näiteks regulaarselt ja mugavalt oma tervisest arstile ülevaadet anda ning vähem aega ja raha vastuvõttudel käimisele kulutada.

Mismoodi kaugvastuvõttude käivitamine välja nägi?

Mäletan väga eredalt, kuidas eelmise aasta 12. märtsil kuulutati välja eriolukord ja juba järgmisel päeval saatsime tervishoiuasutustele kirja kaugvastuvõttude käivitamise kohta. Võimalus soosib neid, kes on selleks valmis ‒ olime kaugvastuvõttu ette valmistanud juba aasta algusest saati. Kui möödunud aasta veebruaris käisime haiglates oma plaane tutvustamas, oli tervishoiutöötajate vastuvõtt pigem jahe. Aga eriolukorra jõustumisel oldi selle võimaluse üle siiralt tänulikud. Kaugvastuvõttu kasutati üsna hoogsalt, eriti kevade esimestel kuudel, mil kolmandik eriarsti vastuvõttudest toimus kaugteel. 

Kuidas üks kaugvastuvõtt välja näeb?

Kaugvastuvõtt, nagu iga teinegi vastuvõtt, saab alguse aja kokku leppimisest patsiendi ja tervishoiutöötaja vahel. Erinevusena tuleb lisaks ajale kokku leppida ka vastuvõtu toimumise viis, toimugu ta siis telefoni-, video- või veebivestlusena. Konkreetsed lahendused ja patsienditeekond sõltuvad raviasutusest. Näiteks Pärnu haigla suunab inimese patsiendiportaali, kus end tuvastades pääseb videoaknasse ja arst algatab temaga vestluse. Selleks, et saaksid sündida patsiendile kõige mugavamad lahendused, on raviasutustele jäetud vabad käed valimaks, milline suhtlusplatvorm kasutusele võtta.

Kuidas patsiendid kaugvastuvõtu vastu võtsid?

Koos teenuse käivitumisega hakkasime patsientidelt ka tagasisidet koguma, et mõista juba varakult, mis neile rõõmu valmistab ja millised on murekohad. Patsientide rahulolu on üle 90%, kuid siin tuleb arvestada, et eriolukorras oleks olnud ainus alternatiiv vastuvõtu edasilükkamine. Väga oluline on patsientide jaoks ka aja ja raha kokkuhoid, mida kaugteel vastuvõttudel osalemine võimaldab.

Tänavu jaanuaris lisandusid kaugvastuvõttudele ka kaugteraapiad. Mis need on?

Eriolukord andis meile kogemuse, et ka mitmeid teisi tervishoiuteenuseid saab edukalt kaugteel teha. Tugispetsialistide teenused ‒ füsioteraapia, logopeedia, kliiniline psühholoogia ja tegevusteraapia ‒ sobisid distantsilt osutamiseks hästi nii spetsialistidele kui ka patsientidele. 1. jaanuarist lisandusidki kaugteraapiad tervishoiuteenuste loetellu. Näiteks võib tuua kaugfüsioteraapia, mille käigus füsioterapeudil on võimalik hinnata patsiendi seisundit ja tema võimekust ise kodus toime tulla. Ka tegevusterapeudid on välja toonud, et mõnel juhul on patsiendi distantsilt jälgimine isegi tulemuslikum. Kodustes tingimustes saab elulähedasema pildi inimese igapäevaprobleemidest, näiteks jälgides, kuidas ta oma kohvitassi hoiab või juukseid kammib. Kaugteraapiad (v.a psühhoteraapia) saavad toimuda ainult video vahendusel ja varasema ravisuhte olemasolul, sest siis on spetsialisti ja patsiendi vahel juba usaldus loodud ja videosild aitab spetsialistil jälgida inimese paranemist.

Kui suur osa eriarstiabi vastuvõttudest praegu kaugteel toimub ja mis erialadel seda enim kasutatakse?

2020. aasta kevadise koroonalaine ajal tehti kuni kolmandik eriarstiabi vastuvõttudest kaugteel. Eriolukorra lõpuks oli see protsent kukkunud üheksale. Sügisel nägime jälle, kuidas kaugvastuvõttude osakaal kasvas vastavalt viiruse levikule. Uue teenuse laialdaseks kasutuselevõtuks peab see olema kasutajate jaoks mugav. Numbrite pealt on näha, et praegu on tegemist veel eriolukorra meetme, mitte juurdunud teenusega. Nii meie kui ka partnerid töötame selle nimel, et kaugvastuvõtt jääks inimesele mugavalt kättesaadavaks ka tavaolukorras.

Erialade lõikes pole läinud kevadest praeguseni olulist muutust toimunud. Kõige populaarsem kaugvastuvõttude eriala on psühhiaatria, kus ka praegu toimub 20% vastuvõttudest kaugteel. Sellele järgneb günekoloogia, kus kaugteel toimub 16‒17% vastuvõttudest, ning endokrinoloogia, kus kaugvastuvõtte on 13%.

Kuidas tulevad vanemaealised inimesed toime kaugteenuste tehnilise poolega?

Juba 2018. aastal oli statistikaameti andmetel täiskasvanud eestlaste seas 90% igapäevaseid internetikasutajaid, 8% kasutas internetti iga nädal. Siit võime järeldada, et tehniline valmisolek ekraani vahendusel vastuvõtul osaleda on patsientidel valdavalt olemas. Patsientide tagasisidest selgus, et on ka selliseid vanemaealisi, kes videoühenduse üles seadmiseks lähedase abi kasutavad, mis võib olla oluliselt vähem aeganõudev, kui lähedase ühest linnast teise sõidutamine. Just see on nii mõnegi perekonna jaoks praegu tavapärane rutiin. Patsiendile jääb alati võimalus otsustada vastuvõtul osaleda vanaviisi ‒ kabinetis.

Millised uuendused on tervisekassal kaugteenustega tänavu plaanis?

Peamine proovikivi aastal 2021 on mitte leppida ainult mugavalt kasutusse läinud telefonivastuvõttudega, vaid juurutada ka videovastuvõttude kasutamist. Teaduskirjandus näitab, et pildi lisamine helile suurendab vestlejate usaldust üksteise suhtes ja lisab kindlust, et üksteisest on õigesti aru saadud. Tänavu loome raviasutustele võimaluse saada videovastuvõtu eest tulemustasu, kui kasutusele on võetud kasutajale mugav ja turvalisusnõuetele vastav videoplatvorm.

Inimese jaoks vähendab kaugvastuvõtu väärtust tõsiasi, et ta ei saa alati teha uuringuid kodule lähimas raviasutuses. Kaugvastuvõttu tegev arst võib asuda teises Eesti otsas ja praegune süsteem näeb ette, et tema haiglas peab tegema ka analüüsi. Nii peab inimene (hoolimata võimalusest vastuvõtul osaleda oma koduseinte vahel) minema ikka kuni paarisaja kilomeetri kaugusele analüüse andma. See probleem on tegelikult nii tava- kui kaugvastuvõttude puhul. Tõenäoliselt on just raviasutuste vahelised kokkulepped siin lahenduse võtmesõnaks.

Kolmanda proovikivina võib tuua kaugvastuvõtu mõiste, millest peame kõik ühtviisi aru saama ja selle järgi ka raviasutustega arveldama. Kaugvastuvõtt ei ole sugugi igasugune telefonikontakt patsiendiga. Retseptide pikendamine, arstiaja muutmine või negatiivsete analüüsivastuste edastamine täiendava nõustamiseta ei ole sisu poolest samaväärsed vastuvõtuga, vaid kuuluvad eelneva või järgneva vastuvõtu juurde. Arst ei kutsu patsienti kontaktvastuvõtule pelgalt selleks, et talle öelda, et analüüside tulemus on korras. Samuti ei tohi märkida samasisulist telefonikõne kaugvastuvõtuna raviarvele.

Rääkisime enne, et kaugteenused võiks olla midagi palju enamat kui vastuvõtt distantsilt. Möödunud aasta novembris algatas tervisekassa kaugteenuste arendamise näidisprojektide konkursi. Mida see endast kujutab?

Novembris kuulutasime tõepoolest välja kaugteenuste näidisprojektide konkursi, mille peamine eesmärk on toetada raviasutusi, et vajalikud ja kasulikud kaugteenused saaksid kasutusse võimalikult kiiresti. Just teenuseosutajad on need, kellel on kõige parem arusaam tervishoiusüsteemi probleemidest ja vajadustest ning konkursil osaledes tekib neil võimalus katsetada uusi lahendusi suuremate rahaliste riskideta. Tervisekassale annavad näidisprojektid võimaluse hinnata uute teenuste mõju ja testida võimalikke rahastamisskeeme, et teha hilisem rahastamisotsus võimalikult objektiivsetel alustel. Praeguseks oleme 33 taotlusest valinud välja ja rahastanud nelja projekti, kes kõik tegelevad oluliste probleemidega nagu kiiremini perearstiga kontakti saamine, krooniliste haiguste järjepidevam jälgimine või vaimse tervise abi inimesele lähemale jõudmine. Nüüd on projektimeeskondadel aega aasta lõpuni, et nende rakendamise osas ettevalmistusi teha. Teeme kõik endast oleneva, et oma kasulikkust tõestanud uued teenusmudelid näidisprojektide lõppedes võimalikult laialdaselt kättesaadavaks saaksid.

Kas kaugteenused kuidagi ka meie kõigi ühist ravirahakotti mõjutavad – kas need aitavad tervisekassal raha säästa?

Jah, see oli ka üks põhjuseid, miks see teema aasta tagasi üldse lauale tuli. 2018. aastal Euroopa Komisjoni tellitud telemeditsiini alane turu-uuring selgitas, et just sellised lahendused on 73% juhtudest vähem kulukad ja 21% juhtudest sama kuluga kui nn vanad head lahendused. Mida pikaajalisemalt ja laialdasemalt on kaugteenused kasutusel, seda kõrgem on nende kuluefektiivsus. Näiteks kaugmonitooring võimaldab kaugelt jälgida patsiendi terviseseisundit pikema aja vältel ja kutsuda ta vastuvõtule vaid siis, kui jälgimise teel saadud andmed seda vajadust näitavad. See võimaldab tervishoiutöötaja aega säästa nende krooniliste haigete arvelt, kes oma haigusega parajasti hästi hakkama saavad ja suunata vabanenud ressurss patsiendile, kelle tervislik seisund on parajasti halvem. Samas ei kao ükski patsient radarilt ‒ ravi järjepidevus paraneb ning võimalikele ohumärkidele saab reageerida kiiremini, ennetades niimoodi haiguste ägenemisi. See omakorda aitab säästa meie ühist raha erakorraliste hospitaliseerimiste arvelt.

Milline on kaugteenuste tulevik Eestis? Kas meil on ka laiast maailmast midagi õppida?

Telemeditsiini valdkond areneb maailmas metsiku kiirusega. Sektoris prognoositakse investeeringute kasvu järgmisel viiel aastal Euroopas üle 14% ja maailmas üle 20%. Õppida on meil enim Euroopast, eriti Ühendkuningriigist, kus riiklikult on patsientide jaoks ehitatud nii-öelda digivärav, mille kaudu on patsientidel võimalik oma murele kiiresti veebi teel lahendus saada. Näen, et tulevikus võiks ka Eesti patsientidel olla üks nii-öelda uks, mille kaudu pääseda ligi nii oma tervist puudutavale infole kui ka saada esmane tagasiside oma tervisemurele ja osaleda kaugvastuvõtul. Sel aastal on avaliku sektori innovatsioonifondis sündinud terviseportaali idee, mis võiks iseenesest mainitud funktsioone täita.

Heidi Kukk, tervisekassa avalike suhete peaspetsialist.