Kontrastsus:

TUGEV TAVALINE
Vali keel

Haiglate ühine ravimite hange tõi kokkuhoiu

Eelmisel aastal viis haigekassa koostöös nelja haiglaga läbi bioloogiliste ravimite ühishanke, mille tulemusena säästeti sellel aastal ravimite rahastamise eelarvest ligikaudu miljon eurot. Haigekassa suunab selle raha uute ravimite soetamisse.

Pilootprojektina läbi viidud hankes osalesid Tartu Ülikooli Kliinikum, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Ida-Tallinna Keskhaigla ja Pärnu Haigla ning hangiti ravimeid, mis aitavad vähipatsiente või ravivad reumatoidartriiti. 

Hanke projektijuht, haigekassa ravimite ja meditsiiniseadmete osakonna ekspert Eveli Bauer rääkis, et haiglad andsid haigekassale hanke läbiviimiseks koostöölepingute kaudu loa nende nimel kokkulepitud ravimeid hankida, sest haigekassa ise selliseid ravimeid ei soeta. „Võtsime siin keskse hankija rolli ning hanke eesmärgiks oli saada ühisostult hinnasoodustust, samuti edendada ravimiturul olevate ravimitootjate konkurentsi ning edendada ühist koostööd,“ selgitas Bauer.

Ta lisas, et ühishange tõi alates 1. aprillist sõltuvalt toimeainest 35%-50% hinnalanguse. „See näitab, et korraga suuremat kogust ostes on ravimitootjad nõus tegema märkimisväärseid hinnaalandusi, mis aitavad raha kokku hoida meie niigi õhukeses ravirahakotis. Ravimid on kallid ja iga soodusprotsent on võimalus investeerida uuesti järgmiste ravimite ostmisse,“ märkis hankeekspert.   

Põhja-Eesti Regionaalhaigla haiglaapteegi juhataja asetäitja Marko Urbala ütles, et ühishankes osalenud haiglatele oli tegemist huvitava väljakutsega, mis suurendas oluliselt osapoolte vahelist koostööd ja arusaamist ühisest hankeprotsessist. „Senini viisid haiglad kõnealuste ravimite hankeprotsessi läbi iseseisvalt, mis tähendas sisuliselt ühte ja sama administratiivset tööd neljas erinevas haiglas. Haigekassa poolt läbi viidud ühishange võimaldas oluliselt vähendada hankeprotsessile kulutatavat aega. Ja kui varasemalt oli kõnealustel ravimitel erinevates haiglates erinevad hinnad, siis nüüdseks võimaldab sarnane ravimikäsitlus ja hind kasutada ka Haigekassa eelarvelisi vahendeid mõistlikumalt,“ lisas Urbala.

Baueri sõnul tehti ühiselt soetatavate ravimite valik lähtuvalt sellest, milliste toimeainete seas on konkurents ning kus oleks ka võit ravimi eest küsitavat hinda arvestades kõige suurem. „Sellised hanked pole mujal maailmas midagi uut. Paljudes riikides on kesksed hankijad olemas ning ravimite loetelud, mida peab nii ostma, kohustuslikud. Vajadus on ilmne, ravimid on väga kallid ning ravimihindade ohjamisega on hädas ka meist palju rikkamad ning tervishoidu rohkem raha panustavad riigidki,“ selgitas Bauer. 

Ühishanget planeerides viidi ravimitööstuse esindajate ja Eesti suurimate ravimite hulgimüüjate seas läbi turu-uuring, mille üheks oluliseks eesmärgiks oli välja tuua lisaks ühishanke võimalustele ka potentsiaalsed ohud. Kokku nimetati 15 peamist ohtu, suurima ohuna nähti võimalikke suuremahulisi tarnehäireid, mis hõlmavad kogu riigi vajadust ja seeläbi halveneb oluliselt patsientide ligipääs ravile.

„Eriti terava probleemina nähti olukorda juhul, kui riik sõlmib ühe võitjaga lepingu pikaajaliselt ehk pikemaks kui üheks aastaks. Võtsime tagasisidet parimal võimalikul viisil arvesse ja näiteks konkurentsiolukorras hanke osadele pikemaid kui üheaastaseid lepinguid ei sõlmitud,“ rääkis Bauer.

Siiski tekkis ühel hanke võitnud tootjal lepingu kehtivuse alguses tarnehäired, patsientide ravi seetõttu ei katkenud ning erinevate osapoolte koostöös õnnestus olukord tarnehäire lõppemiseni lahendada. „Siiski planeerime edaspidi hangete vahele rohkem ettevalmistusaega, et selliseid olukordi edaspidi vältida,“ lubas Bauer. 

Haigekassa soovib ka edaspidi haiglate ühishankeid läbi viia, samuti planeeritakse lisaks pilootprojektis osalenud haiglatele kaasata ka teisi haiglaid. „Usume, et sellised hanked toovad olulise eelarvekokkuhoiu ka väiksematele haiglatele, kel muidu oleks mahtude tõttu vähem läbirääkimisjõudu. Kaugemas tulevikus võiks ravimiostude puhul kõne alla tulla ka koostöö teiste Balti riikidega,“ sedastas Bauer.