Haigekassa õiendus seoses artikliga "Kalleid ravimeid määravad arstid satuvad haigekassa häbiposti"

EPL tänases, 06.12.2010 numbris on ajakirjanik Mirko Ojakivi avaldanud eksitava artikli „Kalleid ravimeid määravad arstid satuvad haigekassa häbiposti“.

Artikkel sisaldab rohkelt valeinformatsiooni, lisaks on artikli pealkiri haigekassa funktsioone valesti tõlgendav ja arstide tegevust  halvustav. Haigekassa soovib ümber lükata ajakirjaniku väited nagu plaanitaks kulude vähendamise eesmärgil alates järgmisest aastast koostada nimekiri arstidest, kes on välja kirjutanud kalleimaid ravimeid. Samuti ei vasta tõele väide nagu soovitaks haigekassa patsiente ravida eelkõige odavaimate ravimitega, pööramata tähelepanu ravimi sobivusele. Väidetava pingerea tekitamisega kokkuhoitav 30-120 miljonit krooni ei tulene samuti haigekassa andmetest.

Artiklist nähtub, et ajakirjanik on oma asjatundmatute küsimustega tekitanud segadust ka arstkonnas. Haigekassa nõustub arstide kommentaaridega, et keskmise retsepti maksumuse alusel erinevate erialade arstide tegevust võrrelda ei ole mõistlik ning pole seda ka plaaninud teha.

Selguse huvides annab haigekassa teada, et perearstide retseptide väljakirjutamise kohta tagasiside andmise senine formaat on haigekassas täiustamisel. Seoses digiretsepti käivitumisega on tulevikus võimalik anda arstile informatiivsemat tagasisidet edasiste raviotsuste tegemiseks.

Kõnealuse artikli kirjutamiseks saatis ajakirjanik haigekassasse küsimused. Toome allpool ajakirjaniku küsimused  ning haigekassa (HK) saadetud vastused neile.

----------
Ajakirjaniku küsimus: Meditsiiniuudistes oli hiljuti uudis, et Haigekassal on plaan välja töötada tagasiside formaat, mis pakuks sisulist infot iga arsti retseptikäitumise kohta ja aitaks tal ennast kolleegidega paremini võrrelda. Miks on hea, et haigekassa asub koostama arstide poolt väljakirjutatud retseptide keskmise hinna põhjal statistikat?
HK vastus: Arstidele tagasiside andmisega on võimalik suunata arste ratsionaalsemalt ravimeid välja kirjutama. Arst saab tänu tagasisidele aimu oma väljakirjutamise tavadest, neid analüüsida ja kui vaja – ennast korrigeerida.

Ajakirjaniku küsimus: Kas täna haigekassa ise jälgib, et kuidas näiteks perearstide või mõne erialaarsti lõikes väljakirjutatud retseptiravimine hinna erinevad? Kui mõni arst ikka väga kalleid ravimeid välja kirjutab, siis saab seda arsti korrale kutsuda?
HK vastus: Haigekassa praegu rutiinselt arstide kaupa eraldi nende väljakirjutamise kulukust ei jälgi. Küll aga kontrollime retseptide väljakirjutamise vastavust õigusaktidele.
 
Ajakirjaniku küsimus: Mida analüüsida saab? Kas seda, milliseid ravimeid patsiendid lõpuks välja ostavad või saab jälgida vaid seda, et kui arst väljastab retsepti kindlale ravimile, mida ta raviskeemi tõttu asendada ei luba?
HK vastus: Tänu digiretseptile on edaspidi võimalik jälgida nii ravimi väljakirjutamise tavasid kui ka seda, mida inimene välja ostab või ei osta.

Ajakirjaniku küsimus: Kas see arstide retseptikäitumise analüüs oleks niivõrd avalik, et seda saaks avaldada ajakirjanduses? Kas pole ohtu, et arstid  ei asu haige raviskeemis ilmtingimata kasutama kõige sobivamat, vaid kõige odavaimat ravimit. Kas see oleks halvasti kui nii hakkab toimuma?
HK vastus: Retseptikäitumise avalikustamine ei ole hetkel esmane eesmärk. Peame kõige tähtsamaks kaasajastatud tagasiside süsteemi väljatöötamist ning arstidele info edastamist. Pärast tagasiside andmist on arstil piisavalt aega teha sellest järeldusi ja oma käitumist vajadusel korrigeerida. Mil moel see info avalikuks saaks, ei oska hetkel öelda. Haigekassa ei pea õigeks seda ilma arste kaasamata korraldada.
Me ei karda, et selle tulemusena hakkavad arstid patsiendile meditsiiniliselt ebasobivaid, kuid odavaid raviotsuseid tegema. Oluline on see, et patsiendile võrdselt sobivatest alternatiividest tuleks teha valik soodsaima kasuks.

Lugupidamisega

Evelin Koppel
Eesti Haigekassa
Avalike suhete juht
+ 372 6 208 439; 53478949
evelin.koppel [at] haigekassa.ee