Haigekassa lükkab ümber Pealtnägija saates kõlanud süüdistused

Saade Pealtnägija pöördus haigekassa poole seoses Eesti Hemofiiliaühingu esitatud kahtlustega. Ühing on taotlenud alates 2009. aastast uuemat tüüpi nn rekombinantse faktoriga preparaadi (rFVIII) tervishoiuteenuste loetellu lisamist. Haigekassa on ravi rahastamisest keeldunud viidates ravimi kõrgele hinnale ning toime samaväärsusele võrreldes praegu kompenseeritava raviga. Pealnägija viitas Hemofiiliaühingu kahtlustele, nagu oleks teenuse rahastamisest keeldumine seotud võimaliku huvide konfliktiga, mis võib olla tekkinud haigekassa juhatuse liikme perekondlike sidemete tõttu OÜ Covalent juhiga.

Haigekassa on Hemofiiliaühingu süüdistused tagasi lükanud. Eestis kehtivad õigusaktid ja haigekassa siseprotseduurid välistavad täielikult võimaluse ainuisikuliste otsuste tegemiseks mistahes ravikindlustushüvitiste küsimuses. Eesti Haigekassa juhatuse liikmetel või juhatuse esimehel puudub võimalus ainuisikuliselt otsustada tervishoiuteenuse tervishoiuteenuste loetellu lisamist või mis tahes ravitoimingu rahastamist. Teenuse rahastamisest on keeldutud, kuna ei ole tõendatud rekombinantse faktori kasutamise suurem kulutõhusus võrreldes hetkel kasutatava plasmapäritolu VIII faktori preparaatidega. Puuduvad teadusandmed, mis lubaksid väita, et rekombinantne faktor oleks võrreldes tänapäevaste meetoditega toodetud plasmapäritolu hüübimisfaktoritega efektiivsem või ohutum.Ehkki ravimil eelised puuduvad, küsib ravimi müügiloa hoidja rekombinantse faktori eest ligi 2 korda kõrgemat hinda.

Lisaks puuduvad juhatuse liikmel Covalent OÜ-ga ärilised seosed ning oma perekondlikest sidemetest on ta asjassepuutuvaid osapooli alati teavitanud. Samamoodi on juhatuse liige kogu haigekassas töötamise vältel korrektselt täitnud oma majanduslike huvide deklaratsioone.

Toome selguse huvides alljärgnevalt ära Pealtnägija küsimused ja ülevaate haigekassa saadetud vastustest:

1. Küsimus: Eesti Hematoloogide selts on Hemofiiliaühingu toetusel alates 2009. aastast taotlenud Eesti Haigekassalt kaasaegse ja mitte inimvere baasil toodetud ravimi rekombinantse faktori kasutusele võttu. Siiani on taotlust tagasi lükatud erinevate põhjendustega. Miks pole Haigekassa seda ravimit seni toetanud?

Vastus: Taotlus on tagasi lükatud põhjendusega, et ei ole tõendatud rekombinantse faktori kasutamise suurem kulutõhusus, võrreldes hetkel kasutatava plasmapäritolu VIII faktori preparaatidega. Rekombinantse faktori eest küsivad ravimitootjad ligi 2 korda kõrgemat hinda ja sellest tulenev lisakulu ravikindlustusele on u 600 000 eurot aastas, mis hakkab järgnevatel aastatel kasvama. Samal ajal puuduvad teadusandmed, mis lubaks väita, et rekombinantne faktor oleks võrreldes tänapäevaste meetoditega toodetud plasmapäritolu hüübimisfaktoritest efektiivsem või ohutum. Seetõttu ei ole õigustatud ravikindlustusele lisakohustuste võtmine.

Ravimite ohutust hindab Eestis ravimiamet. Antud küsimuses on ravimiamet võtnud 16.10.2012. a järgmise seisukoha: „Ravimiamet kinnitab, et kõik Eestis kehtiva müügiloaga hemofiiliaravimid, nii vereplasmast saadud kui rekombinantsel meetodil toodetud, on raviks kasutamiseks sobivad ning ohutud ja nende kasutamise tõttu ei ole Eesti patsiendid nakatunud ohtlikesse haigustesse“ (kogu seisukoht leitav lingil: http://www.ravimiamet.ee/ravimiameti-kommentaar-vereplasmast-valmistatud-hemofiiliaravimite-kohta).

2. Küsimus: Eesti on hetkel teadolevalt ainus Euroopa Liidu riik, kus rekombinantset faktorit ei ole võimalik patsientidel saada. Miks eelistavad teised riigid uuemat tüüpi ravimit aga Eesti mitte?

Vastus: Eestis tehakse analüüs ja otsused võimalikult ulatusliku rahvusvahelise tõenduspõhise info alusel, järgides seejuures kehtestatud õigusakte ja ravimite tõhususe ning kulu hindamise reegleid. Värsked World Federation of Hemophilia ravijuhised ei eelista rekombinantsel meetodil valmistatud hüübimisfaktori preparaate ja soovitavad valikute tegemisel lähtuda riigis kehtivatest kohalikest kriteeriumitest.

Teiste riikide rahastamisotsused Eesti otsuseid ei mõjuta. Meil puudub info, kas, millistel tingimustel ja millises ulatuses on rekombinantne hüübimisfaktor mujal kasutusele võetud.

3. Küsimus: Miks on rekombinantse faktoriga (rFVIII) ravimi soodusnimekirja lisamise otsustajate ringis Haigekassa poolt isik, kel on otsene perekondlik seos praeguse hemofiiliaravimi maaletoojaga?

Vastus: Eestis kehtivad õigusaktid ja haigekassa siseprotseduurid välistavad täielikult võimaluse ainuisikuliste otsuste tegemiseks mistahes ravikindlustushüvitiste küsimuses. Eesti Haigekassa juhatuse liikmel või juhatuse esimehel puudub võimalus ainuisikuliselt otsustada tervishoiuteenuse tervishoiuteenuste loetellu lisamist või mis tahes ravitoimingu rahastamist.

Tervishoiuteenuste loetelu muutmisettepanekute menetlemise kord on sätestatud eespool nimetatud Vabariigi Valitsuse "Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu muutmise kriteeriumid ja nende hindamise kord".

Tervishoiuteenuste loetelu menetlemise kord näeb ette, et enne teenuse lisamist loetellu peavad sellele hinnangu andma mitmed erinevad osapooled:
• teenuse meditsiinilist tõenduspõhisust hindab Tartu Ülikooli arstiteaduskond või ravimiameti nimetatud ekspert;
• teenuse kulutõhusust ja mõju ravikindlustuse eelarvele hindab haigekassa (hinnangu andmisesse on kaasatud mitmed spetsialistid, tihti on ühe teenuse menetlemisega seotud kümmekond inimest);
• teenuse mõju ühiskonnale ning kooskõla riigi tervishoiupoliitikaga hindab sotsiaalministeerium.

Alles siis, kui need kriteeriumid on erinevate osapoolte hinnangud saanud, on haigekassa juhatusel õigus teha haigekassa nõukogule ettepanek teenuse loetellu lisamiseks. Oluline on silmas pidada, et Eesti Haigekassa seaduse kohaselt loetakse juhatuse otsus vastuvõetuks üksnes juhul, kui selle poolt hääletab vähemalt 2 juhatuse liiget ehk 2/3 koosolekul kohalolevast haigekassa juhatusest, mis on kolmeliikmeline. Nõukogu hindab ettepanekuid omalt poolt ning tervishoiuteenuste loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega, milleks teeb ettepaneku sotsiaalminister.

4. Küsimus: Kuidas vastab Haigekassa Hemofiiliaühingu poolt püstitatud kahtlustele, et siin võib olla tegu tõsise huvide konfliktiga?

Vastus: Haigekassa ei nõustu Hemofiiliaühingu kahtlustega. Lisaks eeltoodud põhjendustele lasub haigekassa seaduse kohaselt haigekassa juhatuse liikmel kohustus informeerida huvide konfliktist juhatuse või nõukogu esimeest. Juhatuse liige ei ole seda teinud ja haigekassal puudub vähimgi alus kahelda oma juhatuse liikme seaduskuulekuses. Lisaks eeltoodule lisame, et juhatuse liikmel puuduvad ärilised seosed Covalent OÜ-ga ning oma perekondlikest sidemetest on ta asjassepuutuvaid osapooli alati teavitanud. Samamoodi on juhatuse liige kogu haigekassas töötamise vältel korrektselt täitnud oma majanduslike huvide deklaratsioone.

***

Lisaks viidati Pealtnägijas, et ravi rekombinantse hüübimisfaktoriga taotletakse vaid kahele vastsündinud patsiendile. Hematoloogide esitatud andmeil on see siiski ainult lühiajaline prognoos ning juba mõne aasta perspektiivis prognoositi rekombinantse faktori kasutamist määral, mis tooks kaasa lisakulu ligi miljon eurot. Haigekassa hinnangul ei ole ka õiguslikult korrektne piirata ravi tulenevalt patsiendi vanusest ja lähtuda tuleb tõendusel põhinevatest meditsiinilistest kriteeriumitest. Kui esitatakse tõendid, et tänapäevase tehnoloogiaga toodetud ning tänapäevaste meetoditega kontrollitud vereplasmal põhinevad hüübimisfaktori preparaadid kätkevad endas arvestatavat infektsiooniriski, siis ei ole põhjendatud piirduda vaid kahe patsiendiga, vaid tuleb rahastada kõikide seda vajavate patsientide ravi. Selliseid tõendeid seni esitatud ei ole. Põhjendamata lisakulu ei ole kunagi õigustatud, sest raha kasutamisel peame arvestama, et sellest saaks kasu võimalikult palju inimesi.

Hemofiiliaravimite toime ja ohutuse kohta palume lisainfot küsida ravimiametist.

Huvilistele on kättesaadavad ka täispikad vastused.