Haigekassa ja raviasutuste vahel 2001. aastaks sõlmitavad lepingud lähtuvad uutest põhimõtetest

Lepingute täiendamisega tahab haigekassa selle aasta tulubaasi võimaluste piires tagada kindlustatutele parem arstiabi kättesaadavus ja ravi kvaliteeti.

Visiiditasud

Lepingus fikseeritakse, et raviasutused osutavad teenuseid valitsuse poolt kinnitatud hindadega, võtmata patsientidelt peale visiiditasu mingeid muid lisatasusid (nagu nt honorar, voodipäevatasu). Ambulatoorne visiit maksab 5 krooni ja koduvisiit kuni 50 krooni. Sotsiaalministri määruses loetletud riskigrupid (pensionärid, lapsed jne) visiiditasu maksma ei pea.

Haigekassa käsitleb riigi- ja munitsipaal- ja eraraviasutusi ühtemoodi, seda enam, et nendevaheline piir hakkab kaduma.

Ravimaht

Haigekassa taotleb, et raviasutuste poolt pakutud teenuste maht sel aastal võrreldes 2000. aastaga ei väheneks. Enamiku raviteenuste hinnad 2001. aastal tõusevad ning mahtude säilitamiseks on vaja intensiivistada ravitööd.

Eestis on patsient haiglas keskmiselt 11 päeva, mis on kaks korda enam kui mujal Euroopas. Selle aasta eesmärk on vähendada ühe patsiendi ravimiseks kuluvat aega ühe päeva vôrra.

Haigekassa eesmärk on senisest paremini jälgida mitte ainult lepingute rahalist täitmist, vaid ka seda, milliseid raviteenuseid ja kui suures mahus kindlustatud saavad. See aitab vältida olukordi, kus raha kulub ära väikse arvu patsientide peale ja järjekorrad kasvavad.

Ravi järjekorrad

Haigekassa tahab panna paika vältimatu ja plaanilise arstiabi kättesaadavuse ajalised kriteeriumid. Seal, kus järjekorrad on eriti pikad (endoproteesid, kataraktilõikused), töötatakse välja patsiendi vajaduse hindamise kriteeriumid (nt valu, toimetuleku vaegus, funktsioonihäire). See muudab objektiivsemaks patsiendi koha määramise plaanilise ravi järjekorras ja tagab, et patsiendi kohta järjekorras ei määra ainult järjekorda sattumise aeg, vaid ka tema haiguse raskus.

Aasta lõpuks peaks jõudma sinnamaani, et haige Võrus ei pea ootama kauem kui samasuguse hädaga patsient mõnes teises Eesti piirkonnas, näiteks Türil.

Haigekassa võtab endale kohustuse rahastada sihtotstarbeliselt eriti pikki plaanilise ravi järjekordi (nt endoproteeside ja katarakti operatsioonide osas), peamiselt Harju, Tallinna ning Tartu piirkonnas.

Tasulised teenused erijuhtudel

Lepinguga reguleeritakse ka need juhud, mil raviasutus võib pakkuda kindlustatule tasulist, tavastandardist erinevat teenust.

Näiteks kui kindlustatu pöördub ilma saatekirjata eriarsti poole, kui patsient soovib plaanilise ravi järjekorrast kiiremat teenindamist või kui patsient tahab endale ise valida haiglas raviarsti. 

Raviasutustele esitatav põhitingimus on see, et tasulised teenused ei halvendaks tavalises korras kindlustatuile raviteenuse kättesaadavust. Näiteks tasulisi lisaprotseduure võib teha pärast haigekassa lepingu täitmiseks vajaminevat tööaega ja tunnustatud arstid töötaks suurema osa ajast siiski tavakindlustatute jaoks.

Raviteenuste kvaliteet ja haiglavõrgu arengukava

Kvaliteetse tervishoiuteenuse tagamiseks, kallite funktsionaal-diagnostilisi seadmete efektiivseks kasutamiseks ning eriarstide kompetentsuse säilitamiseks on vaja keerulisemad eriarstiabiliigid tsentraliseerida.

Haigekassa huvi on sõlmida lepingud nende raviasutustega, kes on pikemaajaliselt võimelised pakkuma kvaliteetset arstiabi.

Lepingute sõlmimisel lähtutakse haiglavõrgu arengukavast ning sätestatakse konkreetse raviasutuse arenguperspektiivid järgnevaks kolmeks aastaks. Sellised kokkulepped peaksid andma raviasutustele kindluse tuleviku suhtes, samuti aega ümberkorraldusteks.

On võimalik, et mitmete väikehaiglate poolt osutatavad teenused lähiajal muutuvad. Seda jälgitakse ka Tallinna haiglareformi ettevalmistamisel. 

Raviasutuste tegevusaruanded

Nii pere- kui ka eriarstiabi jaoks arendab haigekassa sel aastal välja tegevusaruande vormi, kus hakkavad kajastuma ravitöö kvaliteedi- ja efektiivsusnäitajad. See on alus sarnaste raviasutuste võrdlemiseks, mis võimaldab tulevikus lepingute kaudu tõsta raviteenuse kvaliteeti.

Avalikkussuhete juht Kaidi Tingas